← Eesti

2-19-139963/12

Obsah (7)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2021.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-139963 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja xxx OÜ (Liisinguandja) sõlmisid Laenulepingu Nr. xxx, 02.06.2017, mille alusel liisis Kreeditor Sõiduki kapitalirendi vormis Kostjale. Lepingu kohaselt võimaldas Kreeditor Kostjale kokku 5029,50 €. Kostja kohustus Sõiduki omandamise eest tasuma Kreeditorile maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid. Sõiduki omand pidi Kostjale üle minema Liisingulepingust tulenevate Kostja kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise korral. Maksegraafiku koostamise meetodina leppisid pooled kokku annuiteedi, s.o Kostja kohustus alates 02.07.2017 igas kuus tasuma võrdses summas osamakse 190,05 €, millest väljaostumakse osa igakuiselt suurenes ning intressimakse osa vastavalt vähenes. Kostja rikkus lepingut ning ei tasunud lepingu alusel maksegraafikujärgseid osamakseid ning 03.12.2018 esitas Kreeditor Kostjale lepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles Lepingu erakorraliselt üles, nõudis Kostjalt hiljemalt 2 tööpäeva jooksul Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumist ning kohest ja viivitamatut tagatise ja selle päraldiste viivitamatut Kreeditori otsesesse valdusse üleandmist kooskõlas Lepingu tingimuste p-i 10.2.4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 6 ja § 196 lg-te 1 ja

  1. Kostja tagastas sõidukit ning mille Liisinguandja võõrandas 18.12.
  2. a hinnaga 3000,00 EUR. Nimetatud summa arvati maha sissenõudekuludest summas 5,00 € ja lepingu põhisumma jäägist summas 2995,00 €. Peale mahaarvamist jäi kostjal tasumata: Tasumata põhiosamaksed - 1689,24 EUR, Tähtajaks tasumata intressimaksed - 333,06 EUR, Enne lepingu lõpetamist kogunenud viivised - 3,12 EUR, Pärast lepingu lõpetamist kogunenud viivised - 86,19 EUR, Muud kulud - 168,00 EUR, Sõiduki müügikulude hüvitamine - 90,00 EUR, Sõiduki hoiustamiskulude hüvitamine - 26,00 EUR. Kokku summas - 2395,61 EUR. 2 10.12.2018 a. loovutas Pank oma nõuded Kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati Kostjat kirjalikult. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus Kostja täitma Lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi Hagejale. Hageja saatis Kostjale võlateatise, millisele jättis Kostja reageerimata. Hageja leiab, et Kostja on oluliselt rikkunud Lepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu on Hagejal õigus esitada Kostja vastu hagiavalduse esemeks olevaid nõudeid. Hageja palub välja mõista kostjalt R S hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks xxx OÜ ja R S vahel 02.06.2017 sõlmitud Laen lepingust nr. xxx tulenev võlgnevus 1689,24 €, intressid 333,06 €, müügikulud 284,00 €, viivised 1072,97 €, sissenõudekulud 35 € ning hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1689,24 € jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,113425% päevas, alates 18.06.2020, kuid mitte enam kui haginõude põhisumma ning menetluskuludena riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ja määrata, et Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb R Sal tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte tähitud postiga allkirja vastu isiklikult 25.05.2021.a (aadressil xxx). Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulud 420 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 325 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd. Eeltoodu alusel ja tulenevalt

§ 175

lg 1 peab kohus põhjendatuks 420 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 745 eurot (325+420).

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt 3 menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (745 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.