Obsah (4)

§ 108§ 152§ 104§ 109

Haldusasi nr 3-21-2808 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.04.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2808 Haldusasi Menetlusosalised ja nende

) § 152 lg 1 p 4 alusel. PPA peadirektori 03.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-1/19 „COVID-19 riskianalüüsi rakendamine“ on tunnistatud alates 07.03.2022 kehtetuks PPA 03.11.2021 käskkiri nr 1.1-1/117 „COVID-19 riskianalüüsi rakendamine“. Käskkirja nr 19 seletuskirja kohaselt on PPA COVID-19 riskianalüüsi uuendatud kuna seoses viiruse omikrontüve laialdase levikuga on olukord muutunud ning ilmnenud on uued andmed viiruse uue tüve mõju kohta. PPA-s oli vaktsineerimise nõude kehtestamise ajal peamiselt liikvel viiruse delta tüvi, kuid nüüd on 98% ringluses olevast viirusest hoopis omikrontüvi. Uus tüvi on varasemaga võrreldes nakkavam, kuid teadaolevalt vaktsineeritud inimestel kergemini ja lühemat aega põetav. Enne otsuse tegemist on konsulteeritud Terviseametiga. PPA peamine 2 argument kehtiva COVID tõendi esitamise nõude kehtetuks tunnistamisel PPA teenistuses olevatelt teenistujatelt on see, et üle 99% teenistujatest on vaktsineeritud ning viiruse omikrontüve puhul on vaktsineeritud inimestel haiguse kulg oluliselt leebem. Vastustaja on varasemalt kohtule teatanud, et on 10.02.2022 võtnud vastu otsuse, mille kohaselt ei vabasta teenistujaid, kellel puudub kehtiv COVID tõend. Vastustaja leiab, et kehtiva COVID tõendi esitamise nõude kehtetuks tunnistamisega on vaidlustatud käskkirja nr 117 toime kaebajate lõppenud ning see ei saa kaebajate õigustele enam mingit mõju avaldada.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud. Vastustajale ei saa panna menetluskulude kandmise kohustust juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on ammendunud vastustajast sõltumatutel asjaoludel. PPA on seisukohal, et vaidlusaluse käskkirja ammendumine ei ole kuidagi seotud kaebuse esitamise ega vastustajapoolse tegevusega, seega tuleb praegusel juhul menetluskulud jätta poolte endi kanda.

1. Kaebajad nõustuvad menetluste lõpetamisega ainult juhul, kui kohus tuvastab, et käskkirja tühistamine oli tingitud kaebajate kaebusest ning jätab menetluskulud vastustaja kanda. Kui kohus leiab, et käskkirja kaebajate osas ei tühistatud tulenevalt kohtuvaidlustest ning menetluskulud tuleks menetluse lõpetamisel jätta poolte endi kanda, siis paluvad kaebajad kohtul üle minna tuvastusnõudele ning tuvastada vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasus. Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud järgmiselt: A. H. 258,64 eurot; E. R. 634,82 eurot; E. E. 579,62 eurot; O. E. 579,62 eurot; P. K. 579,62 eurot; R. J. 579,62 eurot; R. K. 630,02 eurot. Menetluskulud sisaldavad nii kaebuselt kui esialgse õiguskaitse taotlustelt tasutud riigilõivusid kui õigusabikulusid.
2. Vastustaja on seisukohal, et kui kohus peab vajalikuks siiski menetluskulud välja mõista, siis kaebajate esitatud menetluskulude nimekirjas toodud kulud ei ole täies mahus vajalikud ega põhjendatud. Kaebajaid esindab advokaat neljas identses kohtuasjas. Kohtuasjas nr 3-21-2583 on kaebus esitatud 10.11.2021, kohtuasjas nr 3-21-2605 on kaebus esitatud 11.11.2021, kohtuasjas nr 3- 21-2808 on kaebus esitatud 03.12.2021 ja kohtuasjas nr 3-21-2918 on kaebus esitatud 16.12.
3. Esitatud kaebused erinevad vaid alguses loetletud kaebajate nimede ja nende kontaktandmete poolest ning kahel juhul on kaebuse tekstis mitmuses olnud „kaebajad“ parandatud ainususes oleva „kaebaja“ vastu, mis on puhtalt tehniline töö ja ei võta rohkem aega kui 15 minutit. Siiski nähtub esitatud tabelitest, et kaebuse koostamine on võtnud kõigi nelja kohtuasja peale kokku aega üle 26 tunni ning maksab 3 394 eurot. Arvestades, et kaebused on identsed ja esimene kaebus esitati 10.11.2021 ning sellele kulus 13 tundi ja 48 minutit, siis on vastustaja hinnangul täielikult põhjendamata ülejäänud kaebuste koostamiseks märgitud ajakulu s.o 11 tundi ja 29 minutit. Samuti on ülepaisutatud ja põhjendamatu ajakulu, mis väidetavalt kulus taotlusele TTOS § 13 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määruse nr 144 § 6 lg 2 p 11 osas põhiseaduspärasuse hindamiseks normikontrolli algatamiseks. Kohtule esitatud tabelist nähtub, et sellele kulus kokku 29 tundi ja 49 minutit. Eelnevalt toodud võrdlus aja kulu arvestamise osas puudutab vaid kahte menetlusdokumenti, kuid on tõenäoline, et ka ülejäänud kohtule esitatud dokumendid on koostatud samu põhimõtteid järgides. Esindajal on õigus iga koostatud dokumendi esitamise eest igalt kaebajalt eraldi küsida nii suurt tasu kui ta õigeks peab, kuid sama teksti korduva esitamise eest menetluskulu vastustajalt nõudmine ei ole kuidagi õigustatud ja seetõttu põhjendatud. Lisaks on menetluskulu nimekirjas toodud välja menetluskulu nimekirja koostamisele kulunud aeg, mis kohtuasjas nr 3-21-2808 on 1 tund ja 25 minutit ning kohtuasjas nr 3-21-2918 on 30 minutit. Kohtupraktikas on läbivalt rakendanud põhimõtet, mille kohaselt ei ole põhjendatud kuluks menetluskulude nimekirja koostamise ja 3 esitamisega seonduvad kulud. Seega tuleb menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu jätta vastustajalt välja mõistmata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED I 7.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Riigikohus selgitas 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 punktis 12, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse ära langemise tõttu. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lõikega 2 ehk menetlus lõpetada.

Nimetatud seisukoht on kohtu hinnangul kohaldatav ka käesoleva haldusasja lahendamisel. Kuivõrd PPA peadirektori 03.11.2021 käskkiri nr 1.11/117 on tunnistatud kehtetuks ja vastustaja on kohtule kinnitanud, et teenistujaid, kellel puudub kehtiv COVID tõend ametist ei vabastata, on kaebajad saavutanud kaebuse eesmärgi. Kuivõrd kaebajad sisuliselt nõustunud menetluse lõpetamisega (vaidlus selle üle, kas COVID tõendi nõude kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebusest või mitte on seotud menetluskulude väljamõistmise küsimusega ega ole käsitatav põhjendatud huvina menetluse jätkamiseks), tuleb käesoleva haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

II 8.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse kaebuse esitajale tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kaebajad on tasunud käesolevas asjas riigilõivu 330 eurot. Seoses menetluse lõpetamisega tagastab kohus kaebajatele kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu. Ülejäänud riigilõiv on seotud esialgse õiguskaitse taotlustega, mille lahendamise eest tasutud riigilõivu tagastamist seadus ette ei näe. III 9.

§ 108

lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus leiab, et kaebajatel on antud juhul õigus nõuda

§ 108lg 6 alusel enda menetluskulude väljamõistmist.

Kaebajad pöördusid kohtusse, et säilitada oma töö- ja teenistussuhted ning PPA peadirektori 03.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/117 kehtetuks tunnistamisega saavutasid kaebajad oma eesmärgi. Vastustaja on tunnistanud kaevatava riskianalüüsi kehtetuks sisuliselt samadel põhjustel, millele tuginedes kohus keelas kaebajate teenistusest vabastamise ja tegi ettepaneku lõpetada vaidlus kompromissiga. Kui kaebajad ei oleks kõnealust riskianalüüsi vaidlustanud ega taotlenud esialgset õiguskaitset, oleks vastustaja kaebajatega töö- ja teenistussuhted lõpetanud ning olenemata riskianalüüsi kehtetuks tunnistamisest, ei saaks nad oma töö- või teenistuskohale naasta. Seega pole kohtu hinnangul kahtlust, et PPA 03.11.2021 käskkirja nr 1.1-1/117 kehtetuks tunnistamine ja kaebajate teenistusse jäämine selliselt, et nad saavad ise otsustada, kas ja millal teha 1., 2, või 3. doos COVID-19 vaktsiini, toimus tänu kohtumenetlusele. 4 10.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kaebajad taotlevad vastustajalt õigusabikulude väljamõistmist järgnevalt: A. H. 228,64 eurot; E. R. 584,82 eurot; E. E. 529,62 eurot; O. E. 529,62 eurot; P. K. 529,62 eurot; R. J. 529,62 eurot ja R. K. 580 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulude seotus käesoleva asjaga ja nende kandmine nõuetekohaselt tõendatud ega ole käesoleva asja keerukust ja mahtu arvestades ülepaisutatud ega põhjendamatult suur. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista kogu kaebajate poolt kantud õigusabikulu. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Paukštys OSALISELT TÜHISTATUD TALLINNA RINGKONNAKOHTU 06.06.2022 MÄÄRUSEGA. 5