KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 01.08.2022, Tallinn Haldusasja number 3-22-1341 Haldusasi Politsei- ja P

) § 15 lg 2 p 1 ja p 3 [alates 18.06.2022 kehtiva

-i redaktsiooni kohaselt § 23 lg 1 p 1 ja p 3] alusel. PPA esitas taotluses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 3-22-1341 1) PPA pidas 23.02.2022 kinni Afganistani kodaniku. Isikul puudus välismaalaste seaduse (VMS) § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. Isik peeti väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (

) § 15 lg 2 p-de 1 ja 3 alusel 48 tunniks kinni; 2) isik võeti 23.02.2022 ebaseaduslikult viibiva isikuna arvele ning vormistati ettekirjutus Eestist lahkumiseks (koheselt sundtäidetav) nr 1052252830. Ettekirjutusega kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates; 3) halduskohus rahuldas 25.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-486 PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

§ 15

lg 2 p-de 1 ja 3 alusel kuni 25.04.2022; 4) isik esitas 21.03.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku staatus muutus ning isiku kinni pidamist jätkati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 pde 1, 2, 4 ja 5 alusel. Halduskohus andis 23.03.2022 määrusega asjas nr 3-22-680 loa isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni 23.05.

1. Halduskohus andis 23.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-680 loa pikendada isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 15.08.2022; 5) PPA tegi 29.03.2022 isiku osas palve Bulgaariale, kuna ta oli seal varjupaika taotlenud. 12.04.2022 vastas Bulgaaria, et nad ei võta isikut vastu, viidates, et PPA ei ole piisavalt tõendanud, et Bulgaaria on vastutav riik. 22.04.2022 tegi PPA korduva palve Bulgaariale. 13.05.2022 tehti uuesti korduv palve Bulgaariale isik tagasi võtta või teavitada, et nad ei võta teda; 5) isik esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse. PPA tegi 01.06.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr 12203210325-
2. Isik põgenes 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest, samal õhtul tabati ta otsinguoperatsiooni käigus. Isik peeti 20.06.2022 48 tunniks kinni

-i alusel, kuna isikul lõppes rahvusvahelise kaitse taotleja staatus; 6) isik tuleb kuni Eestist lahkumiseni paigutada kinnipidamiskeskusesse, sest esineb põgenemise oht. Isikut ei ole võimalik koheselt välja saata Afganistani, kuna tal puudub reisidokument ning reisidokumendi vormistamist või hankimist ei ole võimalik teha 48 tunni jooksul. Isiku suhtes esineb

§ 68

p 9 alus, st välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Isik taotles Bulgaarias rahvusvahelist kaitset ning lahkus sealt enne menetluse lõppu selleks luba omamata. Isikust tulenevat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik on varem väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal ning lisaks esinesid isikuga vesteldes märkimisväärsed vastuolud, mis viitab sellele, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna isiku tegelik eesmärk oli jõudmine sihtriiki Saksamaale. Eestisse sattus isik ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu jõudis. Isiku sõnul oli tal vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast läbi Ungari Saksamaale ja väidetavalt maksis ta selle eest 4500 eurot; 7) isik paigutati kinnipidamiskeskusesse 25.02.2022 ning rahvusvahelise kaitse soovi esitas alles 16.03.2022, kui isikule oli selge, et ta ei pääse vabadusse ega avatud keskusesse. VRKS § 14 kohaselt tuleb rahvusvahelise kaitse taotlus esitada viivitamatult pärast Eestisse saabumist. Samuti on märkimisväärne, et esialgu 24.02.2022, kui menetlustoimingutesse oli kaasatud puštu keele tõlk, ei avaldanud isik soovi saada rahvusvahelist kaitset Eestist, vaid kinnitas, et soovib minna Saksamaale. Samuti ei esitanud isik rahvusvahelise kaitse soovi üheski teises turvalises Euroopa riigis, mida ta läbis enne Eestisse jõudmist. Kõiki juhtumiga seotud asjaolusid kogumis hinnates ei ole võimalik välistada, et isik oma tegeliku eesmärgi saavutamiseks kasutab samaväärseid või uudseid võimalusi, mistõttu isiku vabastamise korral võib ta ebaseaduslikult lahkuda sihtriiki Saksamaale. Isiku sõnadest ja tema käitumisest 2

§ 68

p 6 kohaselt esineb põgenemise oht välismaalase suhtes ka siis, kui välismaalane on teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isikust lähtub põgenemisoht, kuna tema primaarne soov on jõuda Saksamaale. Samuti on isik korduvalt muutnud oma nime ning sünniaega. Põgenemisohtu ilmestab ka isiku käitumine kinnipidamiskeskuses, kust ta 08.06.2022 põgenes. Isik on korduvalt öelnud, et ilma dokumentideta ja illegaalselt reisimine ei ole probleem ja on oma eesmärgi saavutamiseks normaalne tegevus; 9) isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine kuni tema väljasaatmiseni on põhjendatud, kuna isikul puuduvad sidemed Eestiga, tal ei ole Eestis elu- ja töökohta ning perekonnaliikmeid ning tal puuduvad rahalised vahendid Eestis toime tulekuks.

1. Tallinna Halduskohus lubas 21.06.2022 määrusega PPA-l paigutada puudutatud isik kinnipidamiskeskusesse kuni 21.08.
2. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) isiku väljasaatmine 48 tunni jooksul ei ole võimalik, kuna tal puudub kehtiv reisidokument. Väidetavalt on isiku vend saatnud Afganistanist tema passi ning see peaks Eestisse jõudma hiljemalt järgmise kahe nädala jooksul. Praegusel hetkel puudub kaebajal reisidokument. Kuna isikul puudub Afganistani tagasipöördumiseks vajalik dokument ning selle Eestisse saabumise aeg ei ole käesoleval hetkel teada, siis tugineb PPA põhjendatult

§ 23

lg 1 p-le 3; 2) isiku põgenemisohtu sisustab PPA

§ 68

p-de 6 ja 9 kaudu.

§ 68

p 9 kohaselt esineb põgenemisoht, kui isik on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Isik on varem taotlenud Bulgaarias rahvusvahelist kaitset ning lahkunud Bulgaariast enne menetluse lõppu selleks luba omamata; 3) ringkonnakohus on pidanud isiku põgenemisohu suureks (Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määrus haldusasjas 3-22-680, p 19). Isiku varasema käitumise põhjal võib eeldada, et vabaduses olles võib isik Eestist ilma loata lahkuda ning isiku kinnitus Eestisse jäämise kohta ei ole usaldusväärne. Varasemates menetlustes esitatud PPA põhjendused isiku põgenemisohu sisustamisel on jätkuvalt aktuaalsed ka käesoleval juhul

alusel isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamise taotlemisel, kuna muutunud on vaid isiku staatus (isik ei ole enam rahvusvahelise kaitse taotleja), kuid põgenemisohu asjaolud on jäänud samaks. Eelnevalt juba kohtute poolt hinnatud ja tuvastatud põgenemisohtu suurendab kohtu hinnangul veelgi asjaolu, et isik põgenes 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest; 4) isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud usaldust sellisel määral, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine oleks põhjendatud. Isikul puuduvad Eestiga majanduslikud, sotsiaalsed ja perekondlikud sidemed. Ta on eelnevalt selgitanud, et ei soovi Eestisse jääda ning eesmärk on jõuda Saksamaale, kus tal on sugulased. Seega esineb isiku suhtes oht, et ta võib leebemate järelevalvemeetmete rakendamisel asuda väljasaatmisest kõrvale hoiduma ning asuda siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma või lahkuda. Isik peab olema PPA-le 3

-i alusel viibinud umbes kuu ja VRKS alusel umbes 3 kuud. VRKS ja

alusel kinnipidamiskeskuses viibitud aega ei saa summeerida, sest tegemist on erinevatel alustel kinnipidamistega. Asjaolusid arvestades ei ole see ebaproportsionaalne ajavahemik. Ületatud ei ole

§ 25lg-2 sätestatud maksimaalset kinnipidamise pikkust, s.o 18 kuud.

Isiku väljasaatmist ei ole hetkel selgunud asjaolude pinnalt alust pidada perspektiivituks (

§ 24

lg 11); 6) isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus. Asjas peetud istungil isik ega tema esindaja kinnipidamiskeskuses viibimisega kaasnevaid võimalikke terviseprobleeme ei maininud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. Puudutatud isik taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) halduskohus pole põgenemisohtu sisustanud puudutatud isikuga, vaid üksnes tugines

§ 68

p-le 9; 2) asjaolust, et isik taotles Bulgaariast rahvusvahelist kaitset ja lahkus sealt enne menetlusse lõppu, ei järeldu põgenemisoht; 3) mida kauem isikut kinni peetakse, seda kaalukam on isiku vabadus; 4) halduskohus ei arvestanud kohtuistungil isiku antud selgitusega; 5) kohus ei võtnud arvesse kaebaja tervislikku seisundit. Isik märkis, et ta tunneb ennast KPKs halvasti ja tal on suitsiidimõtted. Isik soovib Vaosse.

1. PPA taotles vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist: 1) isikust lähtub põgenemisoht ja seda on piisavalt põhjendatud. Isik pole põgenemisohtu maandavaid asjaolusid välja toonud; 2) halduskohus on kaalunud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust. Kuna isikust lähtub põgenemisoht, ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud; 3) isiku kinnipidamisel on tagatud arstiabi. Isik pole esitanud terviseprobleemi, mis takistaks teda kinni pidada. Kaebaja pole pöördunud psühholoogi poole ja ta väldib kontakti meditsiinitöötajaga; 4) antud hetkel käib aktiivne suhtlus Poolas asuva Afganistani saatkonnaga, et isikule väljastataks tagasipöördumistunnistus. Saatkond tuvastas isiku ja väljastas reisidokumendi, kuid lennuliikluse probleemide tõttu pole dokument kohale jõudnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. PPA tugines taotluses puudutatud isiku kinnipidamise pikendamisel

§ 23lg 2 pdes 1 ja 3 sätestatud alustele. 4

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht (

§ 23lg 1 p 1).

Direktiivi 2008/115/EÜart 3 p 7 järgi tuleb mõiste „põgenemise oht“ sisustada õigusaktides kehtestatud objektiivsete kriteeriumite alusel. Eesti õiguses on need ammendavalt sätestatud

§-s

1. Sättes nimetatud asjaolud peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (Riigikohtu halduskolleegiumi 30.03.2021 määrus asjas nr 3-20-2004, p 18).
2. PPA ja halduskohus jaatasid isikust lähtuvat põgenemisohtu

§ 68

p 9 alusel: välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist. Halduskohus leidis, et isik on varem taotlenud Bulgaariast rahvusvahelist kaitset, kuid lahkunud enne menetluse lõppu selleks luba omamata. Seega on

§ 68p-s 9 kirjeldatud eeldused ohu jaatamiseks täidetud.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka

§ 68

p-s 6 sätestatud eeldus, jaatamaks ohtu, kuna isiku käitumisest saab järeldada, et ta ei kavatase vabatahtlikult lahkumiskohustust täita. Isik põgenes pärast rahvusvahelise kaitse menetluse lõppemist kinnipidamiskeskusest 08.06.2022, kuid hiljem ta tabati.

1. Halduskohus tugines põgenemisohu sisustamisel muu hulgas Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022 määruse asja nr 3-22-680 p-s 19 kajastatud asjaoludele. Viidatud lahendis tugines ringkonnakohus isiku kinnipidamisel antud järgmistele selgitustele: isik soovib jõuda Saksamaale, kus elavad tema ema ja kaks venda; hetkel ei soovi ta Eestis varjupaika taotleda; Serbias ta varjupaika ei taotlenud, sest seal on nõrk valitsus ja kehv majandus; tal oli kaasas Subotica vastuvõtukeskuse kaart X nimele, mis vormistati talle Serbias ja mille alusel ta sai süüa; tegemist oli laagriga, kus toitlustati migrante; ta ei oma reisidokumenti, sest jättis selle Afganistani; ta on kulutanud kogu raha vahendajatele maksmiseks ja võttis selle jaoks ka sugulastelt laenu. Isik saabus Eestisse mh Euroopa Liidu riikide Kreeka, Bulgaaria ja Ungari kaudu. Viidatud lahendis märkis ringkonnakohus, et isik esitas Eestis rahvusvahelise kaitse taotluse alles mitu nädalat pärast tema esmast kinnipidamist ning tema eesmärk ei olnud esimeses turvalises riigis (sh Eestis) taotleda rahvusvahelist kaitset, vaid ta kasutas teadlikult ebaseaduslikke viise ja vahendajate abi, et jõuda valitud sihtkohta, Saksamaale. Viidatud asjaolud ja hinnangud on ka praegusel põgenemisohu hindamisel asjakohased. Isikust lähtuvat põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isik üritas 08.06.2022 põgeneda kinnipidamiskeskusest. Isiku selgitused ja tema hilisem käitumine lubab järeldada, et tal puudub soov lahkuda Schengeni alalt ning tegelikkuses ei soovi ta naasta päritoluriiki. Ringkonnakohus ei pea seega tõenäoliseks, et vabaduses olles oleks ta PPA-le väljasaatmismenetluses kättesaadav.
2. PPA on täiendavalt tuginenud

§ 23

lg 1 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alusele (s.o isikul puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine viibib). Kohtupraktika kohaselt eeldab viidatud alusele tuginemine muu hulgas seda, et isik ei aita endale dokumentide hankimisele kaasa (nt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Kohtupraktika järgi peaks konkreetne kohustus olema taotluses ka piisavalt konkreetselt piiritletud (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2020 määrus nr 3-20-1268, p 12; 12.09.2019 määrus nr 3-19-334, p 16; 02.11.2018 määrus nr 3-18-1771, p 9). Kuigi isikul puuduvad hetkel vajalikud dokumendid, mille alusel saaks ta tagasi pöörduda, ei nähtu PPA taotlusest ega 5

§ 23

lg 1 p-le 3 ja ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu määruste põhjendusi. 11. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole isikust lähtuva põgenemisohu tõttu põhjendatud. Põgenemisoht võib muuta muud järelevalvemeetmed ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Kinnipidamisega kaasneb eraelu- ja vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes (tagada isiku riigist väljasaatmine). Kinnipidamine ei olnud ebaproportsionaalne ka selle kestuse või isiku tervise või turvalisuse aspektist. Kinnipidamise kestus ei ületanud

§ 25lg-s 1 sätestatud kuuekuulist tähtaega.

Väljasaatmine ei ole perspektiivitu. Taotluse esitamise ajal oli väljasaatmismenetlus algusfaasis ja asja materjalidest ei nähtu, et PPA oleks toimingute tegemisega viivitanud vms. PPA seisukohast nähtub, et isikule on väljastatud tagasipöördumistunnistuse, mis peaks lähiajal Eestisse jõudma. Isiku tervise kaalutlused ei välista tema lühiajalist kinnipidamiskeskuses kinnipidamist. 12. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti rahuldanud PPA taotluse ja lubanud paigutada isiku kinnipidamiskeskusesse. Puudutatud isiku määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6