Obsah (6)

§ 286§ 1024§ 1042§ 1018§ 1023§ 1020

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 23.02.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-5102 Kohtu

) §-d 1018 ja 1023).

§ 286

lg 2 mõttes on käsundita asjaajamise sätteks ka

§ 1024

lg 4, milles sätestatud eelduste puhul saab kohaldada teise isiku esemele kulutuste tegemisest tulenevat alusetu rikastumise instituudi sätet

§ 1042

, seega tuleb alternatiivselt kohaldada

§ 1042. Kostja vastuväited 12.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

1. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et üürileping sõlmiti
2. aasta oktoobris ja lõppes 01.05.2019 poolte kokkuleppel. 01.05.2019 andis üürnik üürileandjale üle kinnistu ja sellel asuva elamu valduse.
3. Kostja ei soovinud ega kiitnud heaks kinnistule kuuri püstitamist, kamina ümberehitust ega imbväljakul tehtud töid. Kostja andis hageja kasutusse tuleohutusnõuetele vastava kamina ja lõõri ega soovinud kamina teisaldamist. Kostja andis hageja kasutusse töökorras imbväljaku. Hageja rikkus teatamise kohustust ja ei informeerinud kostjat, et üürilepingu esemele valitseb oht või tuleb mingil muul põhjusel teha kulutusi.
4. Kostja andis hagejale
5. aasta oktoobris üle täielikult sisustatud elamu, mis vastas tuleohutuse nõuetele.
6. aasta juuniks oli hageja elanud oma perega elamus peaaegu viis aastat. Kui vastab tegelikkusele hageja väide, et
7. aasta juunis tekkis elamus vajadus kütteseadmed eraldi lõõri panna või eemaldada korstnale pandud kipsplaat, et viia vastavusse tuleohutusenõuetega, sai väidetav olukord tekkida vaid hageja enda tegevuse tulemusena. Enne kinnistu müüki
8. aastal käis Kaseurva kinnistut ja sellel asuvat elamut üle vaatamas spetsialist, kes kinnitas, et enne hageja poolt tehtud lammutustöid vastas elamu küttesüsteem tuleohutuse nõuetele. Üürilepingu lõppemisel selgus, et hageja oli lõhkunud elamus olnud kamina ja teinud küttesüsteemis kostjaga kooskõlastamata ümberkorraldusi. Üürilepingu eseme tagastamisel oli kamin kostja nõusolekuta teisaldatud, kaminat ümbritsenud kest eemaldatud. Kuna väidetav korstnajalgade viimistlus tehti hageja sõnul
9. aasta juunis, ei tõenda hageja poolt tõendina esitatud Päästeameti 01.12.2017 e-kiri Järveääre tee 4 teostatud korstnatööde vajalikkust
10. aasta juunis. Hageja ei ole tõendanud, et tegi töid, mille tegemise vajadusele viitas korstnapühkija.
11. Kubule ei olnud vaja tuulutusava teha. Kubus olid aktiivsöe filtrid, mis oleks tulnud kas ära puhastada või vahetada välja. Kostja oleks hagejale selgitanud aktiivsöe filtri puhastamise vajadust, kui hageja oleks teda teavitanud tuulutusava tegemise soovist. Kubu tuulutusava tegemine oli mittevajalik ja põhjendamatu. Kubu tuulutusest sai kostja hagejalt teada alles kohtueelses nõudes.
12. Kostja ütles hagejale, et imbväljaku kaevu ei ole vaja teha. Kinnistule oli elamu ehitamisel paigaldatud vabavooluga imbväljak. Pärast üürilepingu lõppemist 01.05.2019 oli kostjale selge, et hageja oli imbväljaku ehitanud ümber eirates kõiki nõudeid. Hageja oli paigaldanud olemasolevasse süsteemi nivooanduriga tõstepumba. Kostja tellis
13. a augustis septiku ehitustehnilise auditi ja selgus, et hageja tehtud imbväljaku uus lahendus oli keelatud. Imbväljaku ümberehitus ei vastanud rajatisele ettenähtud nõuetele ja eemaldada tuli süsteemi paigaldatud nivooanduriga tõstepump. Nivooanduriga pump eemaldati 21.08.2019 süsteemist ja eemaldati pumba elektritoide hoone peakilbist. Sellega välistati reovee sattumine imbväljakule/loodusesse. Septik 3 2-20-5102 pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti. Kostjat planeeritavatest töödest ei informeeritud ja tööde tegemine ei olnud vajalik ega põhjendatud. Kostja oli sunnitud tegema kulutusi, et hageja paigaldatud mittelubatud tõstepump süsteemist eemaldada ja eemaldada hageja poolt lubamatult tõstetud imbväljaku pinnas.
14. Kuuri ehitamine ei ole kulutus, mis oli vajalik üürilepingu eseme säilitamiseks. Üürilepingu lõppemisel oli hagejal võimalik kuur demonteerida, sest tegemist oli vundamendita kergehitisega. Seda oli võimalik teha ilma üürilepingu eset kahjustamata. Üürilepingu lõppemisel nõudis kostja korduvalt, et hageja viiks kinnistult kuuri ära. Hageja seda ei teinud. Hageja eemaldas ja viis ära vaid kuuri katuse. Kuuri demonteerimise ettepaneku tegi kostja veel (taaskord) 07.05.2019 saadetud sõnumis. Kui kostja sai kinnistu valduse tagasi, oli kuur katuseta. Kuna hageja kostjat kuuri püstitamisest ei teavitanud, ei olnud tal ka kuuri ehitamiseks vajalikku dokumentatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, kui palju kuuri ehitamine maksis.
15. Hageja tehtud tööd ei olnud vajalikud. Kostja ei kiitnud asjaajamist heaks, asjaajamine ei vastanud tema huvidele ega eeldatavale tahtele ega olnud oluline ka avalikes huvides. Tegemist ei ole käsundita asjaajamisega, hagejal puudus tahe tegutseda teise isiku, st kostja kasuks. Hageja eesmärk ei olnud soodustada kostjat ja hagejal ei olnud asjaajamisele asumisel kavatsust nõuda kostjalt kulutuste hüvitamist. Maakohtu otsus ja põhjendused
16. Pärnu Maakohtu 03.05.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1500 eurot ja viivise menetluskulude tasumata osalt.
17. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - Kaseurva kinnistu andis kostja kinnisasja omanikuna
18. aasta oktoobri alguses suulise üürilepingu alusel hageja kasutusse, hageja maksis igakuiselt selle eest üüri; - üürileping lõppes poolte kokkuleppel 01.05.2019; - hageja väidetavad kulutused kinnisasjale tehti üürilepingu kehtivuse ajal; - hagejal ei olnud kulutuste tegemiseks kostja kirjalikult taasesitatavat nõusolekut.
19. Hageja on esitanud nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. Hageja nõude rahuldamise eeldused

§ 286

lg 2 ja § 1018 järgi on järgmised: (

1. i)üürnik teeb midagi üürileandja kasuks ehk ajab võõrast asja; (
2. ii)üürnikul puudub õigus või kohustus tegu teha; (iii) üürnikul on tahe tegutseda üürileandja kasuks ehk üürnikul on soov soodustada üürileandjat; (
3. iv)täidetud on mõni

§ 1018

lg 1 p-des 1-3 ettenähtud tingimustest (soodustatu kas kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele või asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigel ajal täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või kui asjaajamine on muul põhjusel avalikes huvides oluline).

1. Kostja kirjaliku või taasesitamist võimaldavas vormis nõusoleku puudumisega on täidetud õigustatud käsundita asjaajamise üks eeldustest, s.o asjaajamine peab olema toimunud ilma seadusest või lepingust tuleneva õiguse või kohustuseta tegu teha.
2. Kohus tuvastas, et hageja rajas üüritud kinnisasjale
3. aasta juunis kuuri. Hageja faktiväide kuuri rajamise kulutuste suurusest summas 1550 eurot on W ütlustega (tl 83 pöördel) tõendatud. Hageja ei ole aga tõendanud, et kostja oleks hageja tehtud kulutused heaks kiitnud või et need vastaksid kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et ta ei olnud hageja tehtud kulutustest teadlik, ei ole kulutusi heaks kiitnud ega soovinud nende tegemist. Hageja väitest, et kostja on käinud terrassil istumas ja ei ole kuuri ehitusele vastu vaielnud, ei saa teha järeldust, et kostja 4 2-20-5102 on kuuri ehituseks tehtud kulutused heaks kiitnud. Kostja väitel ta kuuri püstitamist kinnistule ei soovinud ega heaks kiitnud. Kostja palus pärast üürilepingu lõppu hagejal ehitatud kuur kinnistult ära viia (tl 22-23). Hageja viis ära ainult kuuri katuse ning kostja kinnistule jäi katuseta kuur, mida kostja ei soovinud.
4. Imbväljakuga seoses tööde teostamise fakti üle
5. aasta augustis vaidlust ei ole. Hageja faktiväide kostja kinnisasjal imbväljaku parandustööde teostamise ja pumba paigalduse kulutuste suurusest summas 1250 eurot on Q ütlustega (tl 84) tõendatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks imbväljakule kulutuste tegemise heaks kiitnud või need vastaks kostja tegelikule või eeldatavale tahtele. Hageja teavitas kostjat vee äravoolu probleemist, kuid kostja ei andnud nõusolekut vahekaevu, pumba ja uue imbväljaku rajamiseks. Hageja otsustas kulutused ikkagi teha, ei teavitanud kostjat valitud lahendusest ning hageja rajatu osutus hiljem kasutuskõlbmatuks ja reovee käitlusnõuetega vastuolus olevaks. Järveääre tee 4 septiku ehitustehnilise kordusauditi (tl 52-54) ja Saaremaa Vallavalitsuse veekasutuse ja -kaitse peaspetsialisti D kirjaga (tl 51) on tõendatud kostja väide, et hageja poolt imbväljaku parandustööde käigus valitud lahendus ei olnud nõuetekohane. Nivooanduriga tõstepump tuli kaevust eemaldada, septiku väljavool sulgeda ja septik pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti.
6. Kuivõrd üürileping poolte vahel oli tähtajatu ja hageja tegutses teadmises, et ta soovib ja saab kostja kinnistu endale osta, siis puudus hagejal kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks (

§ 1018

lg 2) ning seega ei saa ta nõuda kulutuste hüvitamist

§ 1023lg 1 ja 2 alusel.

Pooled leppisid alates

1. a sügisest kokku üürilepingu tähtajatuna. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta üüris kostja kinnistut ja elamut sooviga hiljem see endale osta. Hageja sõnul oli poolte vahel ka sellesisuline suuline ja lihtkirjalik kokkulepe. Hageja selgitas kohtus, et tegi kõik hagiavalduses loetletud kulutused teadmises, et ta ostab maja kostjalt ära ja teeb töid enda tarbeks. Riigikohus on leidnud, et kostja kasuks tegutsemise tahte esinemist saab jaatada olukorras, kus hageja on teadlikult parendusi teinud ulatuses, milles ta ise parendusi kokkulepitud üüriperioodi kestel ei oleks ära tarbinud. Parenduste ja muudatuste osas, mis hageja oleks ise üüriperioodi jooksul eelduslikult täielikult ära tarbinud, ei saa olla tegemist võõra asja ajamise tahtega (RKo nr 3-2-1-118-14, p 17).
2. Hageja väitis, et ta tegi üüritud kinnisasjal
3. aasta juunis korstnajalgade viimistluse ja kubu tuulutusava, milleks tegi kulutusi summas 450 eurot. Hageja faktiväide korstnajala viimistlustööde tegemisest
4. aasta juunis seoses tuleohutusnõuete tagamisega ei ole tõendatud. Seega ei ole põhjust hinnata ka väidet korstnajala viimistlustööde kulu osas.
5. Hagiavalduses väidab hageja, et tegi
6. aasta juunis üüritud kinnisasjal korstnajalgade viimistlustööd, mis seisnesid korstnalt kipsplaadi eemaldamises (tuleohutusnõuete tagamiseks). Kohtuistungil (24.11.2020 eelistungi protokoll, tl 34) tõi hageja aga korstnajala viimistlustööde osas välja, et maja ülemisel korrusel oli korstnajalg viimistluseta (osundades, et seal oli midagi valesti tehtud, „lagi läks kummi või midagi sellist“) ja hageja tegi viimistluse ära (
7. aasta juuni kulutus). Hageja väidetud töid teinud tunnistaja U rääkis kohtuistungil (tl 83), et ta tegi hageja tellimusel korda korstnajala kipsist ehitatud ümbruse, mis oli puruks vajunud ja katki. Töö tegemise aega täpselt ei mäletanud, võis olla 2018, aga ei välistanud ka muud aega („võin ka mööda panna, see oli tõesti ammu“).
8. Kohtu hinnangul on hageja väited selle kohta, milliseid töid hageja korstnajala osas
9. aasta juunis tegi (ja millega seoses kostjalt kulutuste hüvitamist nõuab) vastuolulised. Iseenesest on kostja kohtuistungil kinnitanud, et korstnajalgade viimistlustööd on tehtud (24.11.2020 eelistungi protokoll, tl 34 pöördel). Siiski ei saa kohtu hinnangul üksnes sel alusel lugeda selgeks ja vaidluseta tuvastatuks asjaolu, 5 2-20-5102 milliseid korstnajala viimistlustöid hageja
10. aasta juunis tegi ja mille eest hageja hüvitist nõuab. Hageja selgitus tööde osas tõi kohtu ette asjaolu viimistlemata korstnajalast. Tunnistaja ütlustest nähtuvat korstnajala katkise kipsümbrise parandust ei saa seostada viimistlemata korstnajalaga. Samuti ei saa katkise kipsümbrise parandamist seostada korstnale pandud kipsplaadi eemaldamisega (tuleohutusnõuete tagamiseks), ehk töödega, mille teostamisele hageja hagi alusfaktina tuginenud on. Sisuliselt on sellele osundanud ka kostja (kohtukõne kirjalikud teesid, tl 87 pöördel) tuues välja, et U parandas korstnajalga ümbritsenud kipsi, mitte ei teinud töid, mille tegemisele vajadusele viidati tuleohutusnõuetega seoses Päästeameti 01.12.2017 kirjas. Hagi väidet – kulutused seoses korstnajalgade viimistlusega, mis seisnesid korstnalt tuleohutusnõuete tarbeks kipsplaadi eemaldamises – hageja menetluse käigus täpsustanud ega korrigeerinud ei ole. Kohus lahendab hagimenetluses hageja nõude poolte esile toodud faktiliste asjaolude põhjal ja hageja peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja (vastu)väited. U ütlused võiks kinnitada küll korstnajalga ümbritsenud kipsi parandustöid, kuid mitte selliseid korstnajala viimistlustöid, mille hageja on hagi alusena kohtu ette toonud.
11. Kubu tuulutusava tegemise fakti üle vaidlust ei ole, kuid kubu tuulutusava tegemise kulu suurus ei ole tõendatud. Hageja väidete ja tunnistaja U ütluste (tl 84) alusel ei saa teha järeldusi selle kohta, kui suur oli konkreetselt kubu tuulutusava tegemise kulu, ehk kui suure osa hageja väidetud 450 eurosest kogukulust võis moodustada kubu tuulutusavaga seotud kulu. Hageja on käsitlenud viimistluse ja tuulutusava töid kulu mõttes ühe kuluna ega ole toonud kohtu ette midagi, mille alusel kubu tuulutusava kulu suurust konkretiseerida ja eraldi hinnata.
12. Alternatiivselt on hageja esitanud nõude alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja tehtud kulutuste hüvitamise nõudele ei saa kohaldada

§ 1024

lg-t 4 ja seega ei kuulu hageja nõue rahuldamisele ka

1042 lg järgi.

§ 1024

lg 4 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija järgis

§ 1020lg-tes 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust (RKTKm nr 3-2-1-44-11, p 33).

Kohtu hinnangul on hagejal teavitamiskohustuse täitmine tõendamata. Hageja soovis väidet kostja informeerimisest jooksvalt kõikide kulutuste tegemisest tõendada väljavõttega Facebooki messenger’i vestlusest (tl 43-45). Suhtlusrakenduse vestluse väljavõttest midagi sellist siiski ei nähtu. Isegi kui lugeda kostja teavitamiseks hageja öeldu, et kostjaga oli imbväljakust ja kuurist juttu, tulnuks hagejal oodata kostja otsust edasise kulutuste tegemise osas. Sellest, et imbväljakuga seoses kaevu tegema hakatakse, ei teavitanud hageja kostjat ka enda kinnitusel (24.11.2020 eelistungi protokoll, tl 34).

1. Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas 03.06.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Hagejal on õigus nõuda vaidlusaluste kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja poolt tehtud kulutused ei vastanud kostja huvile ega tahtele ning ei olnud tema poolt heaks kiidetud. Kuuri ehitusele ei ole kostja vastu vaielnud ning kuivõrd kostja käis hageja juures terrassil istumas, pidi ta ka kuuri nägema. Kostja kiitis kuuri ehituse vaikimisi heaks ning see, et suhete halvenemisel soovitas kostja hagejale kuur ära viia, ei tõesta, et kostja kuuri tol ajal ei soovinud. Kuur ehitati just vaidlusaluse kinnistu juurde ning seal vajaminevate murutraktorite jms hoiustamiseks.
4. Imbväljaku osas on kohus leidnud, et hageja rajas ilma kostja nõusolekuta vahekaevu, pumba ja uue imbväljaku ning et rajatu osutus hiljem kasutuskõlbmatuks ning reovee 6 2-20-5102 käitlusnõuetega vastuolus olevaks. Tunnistaja Q ütlustest nähtub, et eelnev mahuti ajas kogu aeg üle ning seetõttu kutsuti ta maja kanalisatsioonisüsteemi üle vaatama. Ülevaatusel selgus, et kogu imbväljak tuleb renoveerida, mida Q ka tegi. Lisaks on kostja tellinud imbväljaku osas auditi, millest selgus, et olmekanalisatsiooni lokaalse puhastussüsteemi septiku ja imbväljaku ehitustehniline seisukord on hea, septiku korpus on veetihe ja puudub looduse reostuse oht. Hageja võttis kostjaga tööde tegemise vajaduse osas ühendust, kuid lahendamist vajav probleem oli pigem kiireloomuline. Samuti oli kiireloomuline ja vajalik korstnajalaga tehtud tööd tuleohutuse tagamiseks.
5. Tehtud remonttööd kuuluvad selgelt üürileandja huvisfääri ja vajasid kiiret lahendust. Tegemist oli hädavajalike remonditöödega (vee äravoolu probleem ja tuleohutuse küsimused). Hageja lähtus tegutsemisel ekspertide hinnangust ning talitas enda parima äranägemise järgi. Tegemist oli selliste parandustöödega, mida hageja oleks pidanud tegema ka siis, kui tal ei oleks olnud plaani maja ära osta. See, et hageja tegutses mingis osas remondi tegemisel ka enda huvides, ei välista

§ 1018

jj kohaldamist, piisab, kui tehtav tegu kuulub vähemalt osaliselt teise isiku huvisfääri (RKTKo nr 3-2-1-61-14, p 29).

1. Maakohus ei ole õigesti aru saanud, milliseid töid korstnajalaga täpselt teostati. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ning jõudis kohtuotsuses üllatuslikule järeldusele, et hageja väide korstnajala viimistlustööde tegemisest seoses tuleohutusnõuete tagamisega ei ole tõendatud.
2. Alternatiivselt on hagejal õigus nõuda kulutuste hüvitamist alusetu rikastumise sätete kohaselt. Hageja ei nõustu maakohtuga, et kuna hageja ei teavitanud kostjat tehtud töödest, siis ei saa teda pidada

1024 lg 4 mõttes heauskseks. Hageja on tõendanud, et vestles kostjaga kulutuste tegemise kavatsusest ning on teda seega informeerinud (hagiavalduse lisa 2). Kostja ei ole kulutuste tegemisele vastu vaielnud, samuti puudus ka seadusest või kokkuleppest tulenev keeld. Hageja tegevused on märkimisväärselt tõstnud kostja kinnisvara hinda. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Maakohus on jõudnud põhjendatud järeldusele, et hagejal ei ole õigust nõuda vaidlusaluste kulutuste hüvitamist käsundita asjaajamise sätete alusel (

§-d 10181024). 43. Käsundita asjaajamise välistab antud juhul

§ 1018lg 2, kuna hagejal puudus kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks.

Täidetud ei ole ka

§ 1018lg-s 1 sätestatud eeldused.

1. Maakohus tuvastas poolte väidete alusel, et hageja ja kostja leppisid alates 2012 sügisest kokku üürilepingu tähtajatuna. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta üüris kostja kinnistut ja elamut sooviga hiljem see endale osta. Hageja sõnul oli poolte vahel ka sellesisuline 7 2-20-5102 suuline ja lihtkirjalik kokkulepe. Hageja selgitas kohtus, et tegi kõik hagiavalduses loetletud kulutused teadmises, et ta ostab maja kostjalt ära ja teeb töid enda tarbeks. 24.11.2020 eelistungil vastas hageja eitavalt kohtu küsimusele, kas hageja teavitas üürileandjat, et ta hakkab imbväljaku kaevu tegema. Hageja põhjendas kostja mitteteavitamist sellega, et oli suusõnaline maja ostuleping ja ta lootis, et kõik läheb nii, nagu suuliselt kokku sai lepitud ja et maja jääb temale ja ta teebki enda jaoks ( I kd, lk 34).
2. Riigikohus on leidnud, et kostja kasuks tegutsemise tahte esinemist saab jaatada olukorras, kus hageja on teadlikult parendusi teinud ulatuses, milles ta ise parendusi kokkulepitud üüriperioodi kestel ei oleks ära tarbinud. Parenduste ja muudatuste osas, mis hageja oleks ise üüriperioodi jooksul eelduslikult täielikult ära tarbinud, ei saa olla tegemist võõra asja ajamise tahtega (RKTKo nr 3-2-1-118-14, p 17).
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kuivõrd üürileping poolte vahel oli tähtajatu ja hageja tegutses teadmises, et ta soovib ja saab kostja kinnistu endale osta, puudus hagejal kulutuste tegemisel tahe tegutseda kostja kasuks. Seega ei saa hageja kulutuste hüvitamist nõuda

1023 lg 1 alusel. 47. Kuna kulutuste tegemiseks puudus hagejal lepingust või seadusest tulenev õigustus või kohustus ja hageja nõuet ei saa rahuldada ka käsundita asjaajamise sätete alusel, kontrollis maakohus õigesti, kas hageja kulutuste hüvitamise nõuet on võimalik rahuldada

§ 1024

lg 4 kohaselt alusetu rikastumise sätete järgi

§ 1042alusel.

48. Kolleegium nõustub maakohtuga, et olukorras, kus hagejal oli võimalik kostjat kulutuste tegemisest eelnevalt teavitada, kuid ta seda ei teinud, ei saa teda pidada

§ 1024lg 4 mõttes heauskseks.

49.

§ 1024

lg 4 kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada sellega, kas kulutuste tegija järgis

§ 1020

lg 1 ja 2 sätestatud teavitamiskohustust (RKTKm nr 3-2-1-44-11, p 33).

§ 1020

lg 1 kohaselt enne asjaajamisele asumist peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta, välja arvatud juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu või avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundita asjaajajalt mõistlikult oodata.

§ 1020

lg 2 sätestab, et asjaajamisele asumise korral sellest soodustatule eelnevalt teatamata peab käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisest esimesel võimalusel teatama. Kui see on võimalik ja käsundita asjaajajalt mõistlikult oodatav, peab käsundita asjaajaja ootama ära soodustatu edasise otsuse asjaajamise kohta. Kostja ei ole tõendanud

§ 1020

lg-te 1 või 2 kohase teavitamiskohustuse täitmist ega ka õigustust teatamata jätmiseks.

1. Asjaolu, et kostja käis hageja juures terrassil istumas, kus ta pidi kuuri nägema, ei tõenda kostjapoolse teavitamiskohustuse täitmist. 24.11.2020 eelistungil ütles hageja: „... sai kuur ka ehitatud. Seda kostja ka teadis. Mingit luba ma ei ole küsinud, vaid tegime selle vastavalt nõuetele, et ei olnud vaja küsida ehitusluba.“ Seega oli tegemist vundamendita kergehitisega, mille hageja püstitas üksnes enda tarbeks enda vahendite hoidmiseks ja hagejal oli võimalik see peale üürilepingu lõppemist demonteerida ja ära viia üürilepingu eset kahjustamata. Kostja esitas tõendina kirjavahetuse selle kohta, et pärast üürilepingu lõppu palus ta hagejal ehitatud kuur kinnistult ära viia (I kd, lk 23). Hageja ei vaidlustanud menetluses kostja väidet, et hageja viis ära ainult kuuri katuse ning kostja kinnistule jäi katuseta kuur, mida kostja ei soovinud.
2. Maakohus tuvastas põhjendatult, et hageja ei teavitanud kostjat imbväljaku ümberehitamisest. Kulutuste tegemine imbväljakule ei vastanud kostja tegelikule või eeldatavale tahtele ja kostja ei kiitnud neid kulutusi heaks. Kostja on tõendanud, et imbväljaku ümberehitamise tulemusena hageja poolt pidi ta valduse tagasisaamisel kandma imbväljaku kordategemiseks täiendavaid kulusid, sest eemaldada tuli hageja 8 2-20-5102 poolt süsteemi paigaldatud nivooanduriga tõstepump ja eemaldada elektrisüsteemist toide. Kordusauditist nähtuvalt eemaldati 21.08.2019 nivooanduriga pump süsteemist ja eemaldati pumba elektritoide hoone peakilbist. Sellega välistati reovee sattumine imbväljakule/loodusesse. Septik pandi toimima kui kanalisatsiooni kogumismahuti (I kd, lk 53).
3. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole tõendanud
4. aasta juunis kostja küttesüsteemi parendamist, mille hüvitamist ta kostjalt nõuab. Menetluses ei leidnud tõendamist hageja väide korstnajala viimistlustööde tegemisest seoses tuleohutusnõuete tagamisega. Hageja ei ole sellistele tõenditele viidanud ka apellatsioonkaebuses.
5. Hageja väide, et tema tegevused on märkimisväärselt tõstnud kostja kinnisvara hinda, on paljasõnaline ja tõendamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
7. Hageja ei ole maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude suurust vaidlustanud.
8. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
9. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga 100 eurot/t (ilma käibemaksuta), millele lisandub käibemaks 60 eurot, kokku 360 eurot. Kostja esindaja tutvus maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega ning koostas vastuse. Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Kostja kinnitas, et ta ei saa tagasi õigusabikulus sisalduvat käibemaksu. (allkirjastatud digitaalselt) 9