KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 18.08.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-1943 Haldusasi Xi kaebus Tartu Vangla 13.08.2

) 165 lg 2).

1. Vastustaja on vaidlustatavas otsuses õigesti leidnud, et kaebaja poolt varasemalt vangale esitatud taotluste läbivaatamiseks puudus alus, sest kaebaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 01.04.2021 määruse (asja nr 1-15-1007) punktides nr 28-30 kirjeldatud kaebajal esinevad psüühilised häired ei ole käsitletavad uue asjaoluna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 44 lg 1 mõttes. Selle sätte kohaselt uuendab haldusorgan menetluse mh juhul, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada.
2. Käesoleval juhu selliseid asjaolusid ei esine, sest kaebajal oli diagnoositud psüühikahäired juba varasemast. Nii nähtub Xi raviloo väljavõttest (dtl 67-75), et psüühika- ja käitumishäiret diagnoositi kaebajal juba 11.06.2014 (raviloo kanne nr 165) ja isiksushäiret 25.11.2014 (raviloo kanne nr 197); 02.01.2015 (raviloo kanne nr 204); 06.02.2015 (raviloo kanne nr 209). 29.10.2015 (raviloo kanne nr 251) diagnoositi kaebajal ebastabiilne isiksus, 19.05.2016 (raviloo kanne nr 283) diagnoositi kaebajal mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud residuaalne või hiline isiksus-ja käitumishäire. Kaebaja on tal tuvastatud psüühikahäiretele ka ise oma varasemates taotlustes tuginenud, põhjendades vangla tegevuse õigusvastasust peamiselt just kaebajal diagnoositud psüühikahäiretega (vt nt kaebaja taotlused dtl 24; 26-27; 29-30 jne) ning vangla on kaebaja kahju hüvitamiste taotluste kohta tehtud otsustes (vt nt dtl 32-36; 63-66) neid argumente ka analüüsinud.
3. Nõustun vastustajaga, et üksnes asjaolu, et aja jooksul on kaebaja psüühikahäire saanud konkreetsema vormi, ei tähenda, et tegemist oleks uue asjaoluga, mis ei olnud varasemate menetluste ajal teada. Ka kaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu määrusest nähtub, et kaebajal oli psüühikahäireid diagnoositud juba
4. ja
5. aastal. 3

§ 158

lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg-st 2 tuleneb, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest kohus kaebaja 10.11.2021 määrusega vabastas, Eesti Vabariigi kanda. Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad

§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.

Ka vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole esitatud kuludokumente ja menetluskulude nimekirja (

§ 109lg 1 ls 4). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 4