Obsah (10)

§ 158§ 162§ 168§ 165§ 150§ 193§ 65§ 23§ 171§ 66

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kadi Kark Kohtujurist Pille Lutter Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-7276 Tsiviilasi E Mi (M, pan

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad pankrotimenetluses piisavad vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 17.06.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 1 500 eurot hiljemalt 27.06.2022. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti 2 väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Pandivara, pankrotivara ja müümata või teistelt isikutelt saadav vara puudub. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis puudub. Väljamaksed seoses vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuetega puuduvad. Pankrotivara moodustus võlgniku mittearestitavat sissetulekut ületavast sissetulekust summas 597,01 eurot ja tulumaksutagastusest summas 282,49 eurot. Võlgniku arvelduskonto saldo on 424,09 eurot. Kohus peab kooskõlas halduri arvamusega maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega vabastab kohus Martin Pärna võlgniku pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

Kohus jätab pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda (

§ 150

lg 4).

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
6. aasta
7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Lõige 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.

§ 23

lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg.

§ 65

lg 11 viimase lause kohaselt halduri tasule lisatakse käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna pankrotivara puudub, on haldur arvestanud töötasu tunniarvestuse järgi. Halduril on esitatud aruande kohaselt kulunud ülesannete täitmiseks vähemalt 11 tundi tunnitasuga 100 eurot (lisandub käibemaks) ning soovib töötasu 1100 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Toimingutele kulunud aeg vastab tehtud toimingute sisule ja mahule. Halduri taotletud tasu on mõistlik ja põhjendatud. Halduri tunnitasu ei ületa seaduses sätestatud piirmäära. Kohus kinnitab halduri tasuna 1100 eurot (lisandub käibemaks). Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 654 eurot (kuupalga ühekordne 3 alammäär 2022.a, lisandub käibemaks). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, määrab kohus halduri tasu hüvitada riigi vahenditest (

§ 23

lg 4, lg 51; Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 1 lg 2, § 2 lg 1 ja lg 4). Arvestades halduri töötundide arvu, pooltunnitasu ning riigi vahenditest taotletava tasu suurust, on halduri taotlus põhjendatud. Kohus määrab riigi vahenditest hüvitatava tasu suuruseks 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud osas mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Naur ja Pärn arveldusarvele.

§ 66

lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur on teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks järgmiselt - internetipanga ülekandekulud 0,70 eurot; xxx AS-ile on tasutud 90 eurot võlgnikule kuulunud korteri aadressiga xxx hinnakonsultatsiooni eest. Kohus leiab, et kulud on vajalikud ja põhjendatud ning kinnitab kuluna 90,70 eurot. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FIMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid kuni 30.06.
2. Halduri aruandest nähtuvalt on pankrotimenetluse kestel laekunud võlgniku kontole summasid, mida võlgnik on kasutanud suuremas ulatuses, kui ette nähtud. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, seega oli tema mittearestitava sissetuleku suurus 2020-2021.a 973 eurot kuus ja 2022.a 1090 eurot kuus. Analüüsides võlgniku pangakontot ja maksuandmete tõendit, avastas haldur järgmist:
3. novembris 2020.a oli võlgniku sissetulek 1807,58 eurot - xxx teinud sularahas või kellegi teise arvele väljamakse summas 1177,58 eurot ja xxx kandis võlgniku arvele 630 eurot. Pankrotivarasse pidi laekuma 834,58 eurot.
4. mais 2021.a oli võlgniku sissetulek 1 268,37 eurot - võlgniku arvele laekus xxx-lt 601,54 eurot ja võlgnikule tegi täiendava väljamakse (sularahas või kellegi teise arvele) ka xxx summas 666,83 eurot. Pankrotivarasse pidi laekuma 295,37 eurot.
5. juulis 2021.a oli võlgniku sissetulek 1045,24 eurot, mis laekus xxx-lt. Pankrotivarasse pidi laekuma 72,24 eurot. Kokku pidi pankrotivarasse seega laekuma 1202,19 eurot, millest tuli maha arvestada ajutise halduri tasu osaline tasumine summas 63,60 eurot ja ülekandekulu 0,16 eurot – alusetult on võlgnik saanud seega 1138,43 eurot. Halduri ettepaneku peale leppida kokku vabatahtlik raha tagastamine pankrotivarasse teatas võlgnik 24.11.2021, et ta saab raha tagastada 100 euro kaupa kuus, võlgnik seda teinud ei ole. Tulumaksutagastuse summas 282,49 eurot suunas haldur ise sellele võlgniku kontole millele võlgnikul juurdepääsu ei ole ja niisamuti kandis haldur ise võlgniku arvelt 232,17 eurot sellele võlgniku kontole millele võlgnikul juurdepääsu ei ole. Nimetatud summa 514,66 eurot (282,49 + 232,17) saab maha arvestada võlgniku poolt alusetult saadud summast 1138,43 eurot ja seega olnuks võlgnikul vaja veel tagastada pankrotivarasse 623,77 eurot. Seejärel sai võlgnik mais 2022.a sissetulekut summas 1612,99 eurot, millest pidanuks pankrotivarasse laekuma 522,99 eurot. Seega on võlgnik saanud lubatust enam raha kokku summas 1146,76 eurot. Arvesse võttes seda, et kahel korral on võlgnik lasknud talle töötasu maksta sularahas või teise isiku kontole ja veel ka 4 mai 2022 sissetuleku arvelt on võlgnik võtnud endale järgmises kuus lubatust rohkem raha, on halduri hinnangul tegemist tahtliku rikkumisega võlgniku poolt. Haldur on võlgnikule korduvalt selgitanud mittearestitava sissetuleku kuupõhist arvutamist ja sellega seonduvat. Juhul kui kohus peab ikkagi võimalikuks kohustustest vabastamise menetluse algatamise, siis võiks panna võlgnikule kohustuse tasuda alusetult saadud 1146,76 eurot võlgniku mittearestitava sissetuleku arvelt 1 aasta jooksul (maksete suurus ca 100 eurot kuus) ja uue rikkumise korral kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 171

lg 2 sätestas: „Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.“ Kohtu hinnangul tuleb jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata

§ 171lg 2 p 4 alusel.

Haldur on esile toonud, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal kasutanud sissetulekut suuremas ulatuses, kui lubatud (konto väljavõtted ja Maksu- ja Tolliameti tõendid esitatud 27.06.2022). See toimus novembris 2020.a, mais ja juulis 2021.a. Võlgnik tunnistas 24.11.2021 e-kirjas (kirjavahetus esitatud 27.06.2022) eksimust ning pakkus, et tagastab summa igakuiselt 100 euro kaupa. Sellele vaatamata kasutas võlgnik pärast seda (mais 2022.a) sissetulekut lubatust suuremas summas. Võlgnik ei ole halduri kinnitusel summasid pankrotivarasse tagastanud. Enamkasutatud ning tagastamata summa on 1146,76 eurot. Kui nimetatud summa oleks laekunud pankrotivarasse, saanuks selle arvelt (arvestades ka pankrotivarasse laekunud summasid) hüvitada pankrotimenetluse kulud ning osaliselt võlausaldajate nõudeid. Võlgnikule oli hiljemalt 2021.a novembris arusaadav, et sissetuleku kasutamine lubatust suuremas ulatuses on rikkumine – seega on võlgnik tahtlikult (või vähemalt raske hooletuse tõttu) takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus arvestab siinkohal ka rikkumise ulatusega – tegu ei olnud paari või paarikümne euro suuruse summa enamkasutamisega, vaid rohkem kui 1500 euro kasutamisega, seejuures mais 2022.a on enamkasutatud 522,99 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgniku käitumisest pankrotimenetluse kestel ei saa järeldada, et võlgniku tahe on võimalikult suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eelneva tõttu jätab kohus algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik 5