Obsah (5)

§ 53§ 41§ 2§ 7§ 3

4-22-961 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. mail 2022. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-22-961 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Argo Põdra

§ 53

lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud

§ 53

lg 1 alusel rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 otsuse sisu eurot

§ 53lg 3 alusel konfiskeeriti 17,01 liitrit alkoholi VTMS § 38 lg 1 ja Kr

MS § 180 lg 1 alusel jäeti ekspertiisikulud 1718,28 eurot menetlusaluse isiku kanda Kaebuse esitaja taotlus Otsuse tühistamine Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata ning Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna Lõuna talituse 10.03.2022. a otsus väärteoasjas nr 930021000749 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

jaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) uurimisosakonna Lõuna talituse peainspektor Tiit Pihus koostas 09.02.
2. a väärteoprotokolli nr 930021000749 Argo Põdra suhtes. Menetlusalusele isikule heidetakse ette, et ta hoidis 12.06.
3. a Ihamarus XXXX laadapäeval oma müügisaalita müügikohas olevas kaubikus 36 pudelit (ehk 17,01 liitrit) käitlemiseks mittelubatud kanget alkoholi. Sellega rikkus ta alkoholiseaduse (

) § 7 lg 1 p 1. Samuti heideti 4-22-961 A. Põdrale ette, et

§ 41

lg 3 rikkumist, kuid sellest on kohtuväline menetleja väärteootsusest nähtuvalt loobunud ning kohus küsimusel otsuses ei peatu. 2. MTA uurimisosakonna Lõuna talituse 10.03.2022. a otsusega määrati A. Põdrale

§ 53lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 125 trahviühiku ulatuses, s.o 500 eurot.

A. Põdralt konfiskeeriti

§ 53lg 3 alusel alkoholi koguses 17,01 liitrit ning A.

Põdra kanda jäeti alkoholi analüüsimisega seotud menetluskulud 1718,28 eurot.

1. Menetlusalune isik vaidlustas kohtuvälise menetleja otsuse oma kaitsja vahendusel esitatud kaebusega, milles leidis, et MTA otsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seetõttu puudub ka alus alkoholi konfiskeerimiseks ja väärteomenetluse lõpetamisel tuleb alkohol A. Põdrale tagastada. Samuti tuleb tühistada otsus menetluskulude sissenõudmise osas ning hüvitada A. Põdrale kaitsjatasu vastavalt kohtule esitatavale menetluskulude nimekirjale.
2. Kaebuse kohaselt on väärteoasja kohtuvälises menetluses rikutud jämedalt menetlusõigust ja kohaldatud ebaõigesti materiaalõigust ning need minetused on viinud ebaseadusliku otsuse tegemiseni. Kohtuväline menetleja rikkus väärteomenetlusõigust sellega, et jätkas väärteotunnuste ilmnemisel haldusmenetlust ning jättis A. Põdrale tema õigused väärteomenetluses selgitamata. Leides järelevalvemeetme kohaldamisel A. Põdra kasutuses olevast kaubikust 36 pudelit alkoholilõhnalist vedelikku, millel puudusid maksumärgid, oli kogutud piisavalt tõendusteavet, mille alusel tulnuks alustada väärteomenetlust. Samuti on kogu järelevalvetoimingu käik ja A. Põdra seletus protokollitud ebaõigesti, selektiivselt ja kallutatult, jättes protokollimata menetlusalust isikut õigustavad

jaolud ning protokollimata jäeti ka A. Põdra osad selgitused ja koostööle

umine. Kuna järelevalvemenetluse kohaldamise protokolli koostamisel on oluliselt rikutud menetlusõigust, sh kaitseõigust, ei ole see tõend süüteomenetluses lubatavaks tõendiks. A. Põder ei ole pannud toime temale väärteoprotokolliga ette heidetud tegusid ning tema käitumises puuduvad väärteo tunnused – A. Põder ei ole väärteootsuses märgitud ajal ja kohas kaubanduslikul eesmärgil hoidnud käitlemiseks mittelubatud alkoholi. A. Põder omandas 36 pudelit alkoholi samalt laadalt erinevate ravimtaimede tõmmiste valmistamiseks, kirjeldades ametnikele ka müüjat ja müüja sõidukit. Alkohol ei olnud letil välja pandud ning seda hoiti kinnises kaubikus ehk seda ei pakutud müügiks ja sellega ei kaubeldud. Samuti ei ladustatud alkoholi kaubikus kaubanduslikul eesmärgil, vaid iseenda tarbeks. Suurt kogust alkoholi oli vaja, et teha proove erinevate tõmmistega. Alkoholi hoidmine tõmmiste tegemiseks ei vasta kaubandusliku eesmärgi tunnustele. Nende väidete kummutamiseks ei ole väärteomenetluses kogutud mistahes tõendeid. Väärteomenetluses on lubatud tõenditega tõendamist leidnud see, et tegemist oli alkoholiga. Eksperdi valik ja sellest tulenevalt eksperdi määramine on toimunud väärteomenetlusõigust oluliselt rikkudes. Kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt tuleb ekspertiisi määramisel eelistada riiklikku ekspertiisiasutust või riiklikult tunnustatud eksperti. Eesti Keskkonnauuringute Keskus ei ole riiklik ekspertiisiasutus ning selle

utuse valikut ei ole ka ekspertiisimääruses põhjendatud. Eelnevale tuginedes ei ole väärteoasjas koostatud ekspertiisiakt lubatud tõend. Menetlusalune isik on nõus

ja lahendamisega kirjalikus menetluses. 5. Kohtuvälise menetleja vastuses kaebusele palutakse jätta otsus muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Alusetu on etteheide väärteotunnuste ilmnemisel väärteomenetluse

emel haldusmenetluse jätkamise kohta. Materjalidest nähtuvalt on 25.06.2021 alustatud väärteomenetlust. Et väärteomenetlust ei alustatud koheselt 12.06.2021, ei ole kohtuvälisele menetlejale etteheidetav ning menetlusaluse isiku õigusi ei ole sellega 2 4-22-961 rikutud. Väärteomenetluse alustamine eeldab tuvastatud faktiliste

jaolude analüüsi ning see on menetleja kaalutlusotsus. Väitega, et väärteomenetlust oleks pidanud alustama koheselt, menetlusalune isik sisuliselt jaatab endapoolset rikkumist. Vaieldamatult on tõendatud, et 12.06.2021. a hoidis A. Põder käitlemiseks mittelubatud alkoholi just sellega kauplemiseks. Tõenditele tuginedes ei ole usutav menetlusaluse isiku väide alkoholi enda tarbeks ja tõmmiste valmistamiseks hoidmise kohta. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ poolt läbi viidud ekspertiis on usaldusväärne ja selle tulemusena koostatud ekspertiisiakt on väärteomenetluses kasutatav tõendina. Ekspertiisiaktist on ka tuvastatav, milliseid meetodeid uurimise käigus kasutati ning kes ja kuidas uuringu läbi viis. Samuti on ekspertiisi läbiviijaid hoiatatud teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Kohtuväline menetleja on nõus

ja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused

1. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

jaolusid.

1. Kaebus tugineb valdavas osas väitele, et menetlus on läbi viidud A. Põdra õigusi rikkudes ning tema süü tõendamiseks on kasutatud lubamatuid tõendeid. Seetõttu analüüsib kohus esmalt kaebuse esitaja väiteid menetlusõiguste rikkumise kohta (I). Seejärel tuvastatakse, kas menetlusalune isik on pannud toime talle ette heidetava teo ning kas tegemist on väärteoga (II). Kohus annab ka hinnangu mõistetud karistusele, konfiskeerimisotsustusele ning menetluskuludele (III). (I)
2. MTA vaneminspektor E.T. kontrollis 12.06.
3. a kella 10.50 paiku Ihamaru XXXXX laadapäeval valge kaubiku Citröen Jumper reg-nr XXXX ees

uvat müügiletti, mille juures müüs kaupa A. Põder. Sündmuste käik on talletatud riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollis (tl 32 pöördel – 35 pöördel). Protokollist nähtub, et eelnimetatud valge kaubiku ees müüs A. Põder eetrit, tühje alumiiniumist eetrikanistreid, Seto kalja ja chagat. Tolliametnikke nähes pani A. Põder mõned pudelid leti pealt kaubikusse. A. Põdra käest küsiti, mida ta müüb ja kas kaubikus on käitlemiseks keelatud alkoholi. A. Põder vastas, et kaubikus on ainult eeter ja chaga. Kaubiku külgmise ukse avanedes oli ametnikele näha plastmasskastide neljane rivi, milles olid chaga pudelid. Ülemise chaga kasti all oli plastmasskast, milles olid klaaspudelid kirjetega „Võromaa Metsakohin“. Esimese nelja kasti rivi taga oli veel kahene kastirivi - kastis olid klaaspudelid kirjetega „Võromaa Metsakohin“. Avati üks pudel ja selles tuvastati alkoholilõhnaline vedelik. Kastides oli kokku 35 tk 0,5 liitrist pudelit siltidega „Võromaa Metsakohin“, s.o kokku 17,5 liitrit alkoholilõhnalist vedelikku. Lisaks leiti üks 0,7 liitrine klaaspudel sildiga „Tamula Vanake“, milles oli umbes 100 g alkoholilõhnalist vedelikku. Leitud alkoholilõhnalise vedelikuga pudelid pakendati nõuetekohaselt ning võeti ametnike poolt kaasa. Protokolli kirjutas A. Põder, et ostis alkoholi samalt laadalt samal päeval, et teha 3 4-22-961 erinevaid tõmmiseid. Riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollile on lisatud ka fotod A. Põdra müügikohast ja kaubiku sisemusest. 10. Kaebaja hinnangul tulnuks seejärel koheselt alustada väärteomenetlust. Eelnevast hoolimata jätkati haldusmenetlust ning A. Põdrale jäeti tagamata tema menetluslikud õigused. Kuna järelevalvemenetluse kohaldamise protokolli koostamisel on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, sh kaitseõigust, ei ole see tõend lubatud ja tuleb kõrvale jätta. 11. VTMS § 31 lg 1 kohaselt tõendamisel ja tõendite kogumisel järgitakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS-s sätestatud erisusi arvestades. KrMS § 63 lg 1 kohaselt tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või

jatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel,

itõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kriminaalmenetluse

jaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid, välja arvatud juhul, kui on tegemist kuriteo või põhiõiguse rikkumise teel saadud tõendiga. Riigikohus on sedastanud, et üldjuhul ei ole keelatud kasutada kriminaalmenetluses tõendina ka selliseid tõendeid, mis on kogutud mingis muus menetluses. Lubatava tõendina on järjepidevalt käsitatud ka nt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja järelevalvemenetluse käigus tehtud salvestist (RKKKo 4-18-51, p 6-7 koos edasiste viidetega). Seega on järelevalvemeetme kohaldamise protokoll süüteomenetluses lubatud tõendi liik.

1. Järelevalvemeetme kohaldamise protokoll on koostatud korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud nõudeid järgides ning on seega formaalselt ja ka sisuliselt korrektne. Sellest on selgelt välja loetav, milliseid toiminguid (küsitlemine ja dokumentide nõudmine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus ja hoiulevõtmine) haldusmenetluse raames teostati, millisel õiguslikul alusel ja miks. Protokollist nähtuvad ka ametnike poolsete toimingutega seonduvad selgitused, mille õigsuses, terviklikkuses ja järjepidevuses kohtul alust kahelda pole. Protokolli on kantud ka A. Põdra selgitused, mis oma sisult ühtivad tema poolt väärteomenetluses menetlusaluse isikuna antud ütlustega alkoholi soetamise kohta.
2. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et MTA kohtuvälise menetlejana viivitas väärteomenetluse alustamisega. Riikliku järelevalve teostajal oli õigus A. Põtra ja tema tegevust haldusmenetluse raames kontrollida, kuna ametnikul tekkis menetlusaluse isiku käitumist nähes ja hinnates põhjendatud kahtlus võimaliku õigusrikkumise kohta. Järelevalvemenetluse toiminguga kogutaksegi vajalikku lisateavet õigusrikkumise tunnuste kohta, et otsustada väärteomenetluse alustamise üle. Nagu nähtub kohtuvälise menetleja otsusest, on alkoholi käitlemisele kehtestatud mitmeid nõudeid ning isikule väärteoetteheite tegemiseks tuleb need sisustada. Järelevalvemenetluse ülesanne ongi fikseerida esialgne olukord ning seda on ka tehtud.
3. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et praegusel juhul ainult alkoholilõhnaliste pudelite avastamisest ei piisanud veel väärteomenetluse alustamiseks. Väärteomenetlust alustati

itõendi vaatlusprotokolli ja ekspertiisimääruse koostamisega 13 päeva kontrollimisest hiljem, kui kohtuvälisel menetlejal oli faktiliste

jaolude analüüsi tulemusel piisavalt tekkinud veendumust selle kohta, et tegemist võib olla väärteoga. Ka Riigikohus on selgitanud, et piiri tõmbamine, kus lõpeb järelevalve- ja algab väärteomenetlus, on sageli keeruline. Praegusel juhul käitus MTA kohtu hinnangul õigesti, kui alustas väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga mõned päevad hiljem, sest sündmuskohal ei ole sageli kiireloomulistes oludes võimalik saadud teavet põhjalikumalt analüüsida. Mitte 4 4-22-961 igasugune kahtlus ei saa anda alust isiku suhtes väärteomenetluse alustamiseks, vaid selline kahtlus peab olema piisavalt põhjendatud ning tuginema menetleja käsutuses olevale teabele. Kohtu hinnangul ei ole väärteomenetluse alustamisega ka ebamõistlikult pikalt viivitatud. Samuti MTA ametnikud ei jätkanud pärast 12.06.2021. a

et leidnud kontrolli teiste haldusmenetluse toimingutega – järelevalve meetmete kohaldamisele järgnes väärteomenetluses

itõendi vaatlus ja ekspertiisi määramine. Pärast ekspertiisitulemuste saamist kutsuti välja menetlusalune isik, selgitati talle tema õiguseid ning seejärel ta kuulati üle ja koostati ka väärteoprotokoll. Kohus ei leia, et selliselt toimides oleks A. Põdra õigusi, sh kaitseõigust kuidagi rikutud (vt RKKKo 3-1-1-22-14, p 7.2 – 7.3 koos edasiste viidetega). 15. Eesti kriminaalmenetlusõiguse praktika kohaselt saab lugeda tõendi üldjuhul lubamatuks alles siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud (vt ka KrMS § 64 lg 1). Tõendi lubatavuse üle otsustamiseks tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ja seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi ei oleks rikutud. Tõend tuleb tõendikogumist kõrvaldada näiteks juhul, kui rikutud on kriminaalmenetluse aluspõhimõtteid (nt saadakse ütlused piinamise või ähvarduse tõttu), menetlustoimingust puudutatud isiku põhiõiguste olulise rikkumisega (nt kuulatakse alaealine kahtlustatav üle kaitsja juuresolekuta või jäetakse ülekuulatavale isikule õigused ning kohustused tutvustamata) või kui toimingu eesmärk oli algusest peale puudutatud isiku õigustest mööda minna ning rikkuda ausa kohtupidamise põhimõtet. Tõendit võib käsitada lubamatuna ka siis, kui selle saamisel on

et leidnud mitmed eraldivõetult ebaolulised menetlusõiguse rikkumised, kuid menetleja on tõendi saamisel menetlusõigust rikkunud korduvalt ja tahtlikult. Menetlusõiguse tahtlik rikkumine tõendi kogumisel on üldjuhul käsitatav olulise rikkumisena, mis peaks tooma kaasa tõendi kasutamiskeelu. Kokkuvõtlikult peab tõendi lubatavuse üle otsustamisel igal üksikjuhul mh kaaluma, kas tõendi kogumisel on tuvastatavad menetlusõiguslikud eksimused, missugune on nende eksimuste mõju menetlustoimingule allutatud isiku jaoks ning kuidas mõjutab see tõendusteave kriminaalasja lahendit (RKKKo 1-16-6179, p 58 koos edasiste viidetega). Seega ei muutu ka menetlusõiguse rikkumise korral tõend automaatselt lubamatuks. Kohus ei näe, et riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli kui tõendi kogumisel oleks rikutud menetlusõigust ja hindab selle tõendi lubatavaks. 16. Kohtu hinnangul on käesolevas kriminaalasjas lubatavaks tõendiks ka Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ poolt koostatud ekspertiisiakt. Kuigi KrMS § 95 lg 2 kohaselt eelistab menetleja ekspertiisi määramisel riiklikku ekspertiisiasutust või riiklikult tunnustatud eksperti, siis eksperdiks võib määrata ka muu

jakohaste teadmistega isiku. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse ka KrMS §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Eelnev tähendab kohtu hinnangul muuhulgas seda, et ei ole välistatud ekspertiisi tellimine ka ekspertiisiasutusest väljaspoolt

jakohaste teadmistega isikult, keda on eelnevalt KarS § 321 järgi hoiatatud. Samuti ei pea menetleja KrMS § 106 lg 2 p 3 kohaselt ekspertiisimäärust täitva eksperdi või ekspertiisiasutuse valikut iseenesest põhjendama, nagu seda on viidanud kaebuse esitaja.

1. Ekspertiisi viisid läbi OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüütilise keemia labori juhataja K. M.(tööstaaž alates
2. a) ja vanemkeemik L. P. (tööstaaž alates
3. a). Ekspertiisi tegemisel osales ka keemik A-L. T. Ekspertiisiakt on üles ehitatud selliselt, et kõigepealt on esitatud ekspertiisi tegemise alus,

jaolud ja ekspertiisiküsimused, seejärel eksperdiuuringu kirjeldus, tulemuste hindamine ja eksperdiarvamus. Ekspertiisiaktile on lisatud 5 4-22-961 ka analüüsiaktid ja õiend selle maksumuse kohta. Hoiatus vale eksperdiarvamuse andmise eest on ekspertiisi tegijate K. M. ja L. P. poolt allkirjastatud ekspertiisiakti viimasel leheküljel (tl 43). 18. Kohus möönab, et hoiatuse allkirjastamine ekspertide poolt oleks pidanud

et leidma ekspertiisiakti alguses, s.o selle esimesel leheküljel. Seetõttu ei ole käesolevas ekspertiisiaktis ekspertiisi läbiviijate hoiatamine vastutusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest nõuetekohaselt talletatud. Nimelt KrMS § 107 lg 2 konkretiseerib, et kui ekspertiisi teeb vannutamata isik, annab ekspert allkirja ekspertiisiakti sissejuhatuses tehtud märkusele, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest. Riigikohus on samas sedastanud, et allkirja puudumise näol ekspertiisiakti sissejuhatuses on tegemist pelgalt vormistusliku minetusega. Ka maakohtu hinnangul on tegelikkuses KrMS § 95 lg 3 lauses 3 märgitud nõuet siiski järgitud. Kuigi ekspertiisiakti sissejuhatuses puudub ekspertiisis osalenud ekspertide allkiri, sisaldub ekspertiisiakti lõpus märge selle kohta, et KarS § 321 sisu on eksperdidele teada ja ka allkirjastatud (tl 43). Seega sisuliselt võib KrMS § 95 lg 3 ls-s 3 nimetatud nõude lugeda täidetuks. Järelikult taandub vannutamata isiku allkirja puudumine ekspertiisiakti algusest pelgalt vormistuslikuks, mitte aga sisuliseks küsimuseks, mida ei saa kindlasti lugeda selliseks oluliseks rikkumiseks, mis murendaks ekspertiisiakti terviklikku usaldusväärsust (RKKKo 31-1-77-15, p 12-14). Samuti ei ole kaebuses esitatud väiteid selle kohta, et keegi ekspertidest oleks pidanud taanduma KrMS §-s 96 nimetatud

jaolu esinemise tõttu, kuigi seatakse kahtluse alla ekspertiisiakti usaldusväärsus.

1. Ekspertiisiakti tõendina lubatavuse kriteeriumiks selle väljaspool ekspertiisiasutust korraldamisel on KrMS § 95 lg 3 kolmanda lause kohaselt eelkõige eksperdi hoiatamine KarS § 321 järgi vale eksperdiarvamuse andmise eest ning eksperdi allkirja andmine sellise hoiatamise kohta. Et eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema ning on teadlik talle KrMS §-s 98 sätestatud eksperdi õigustest ja kohustustest, kui selle kohta ei ole sõnaselgelt tehtud märget ekspertiisiaktis, tuleb eeldada KarS § 321 hoiatamise allkirjastamise kaudu. KrMS §-d 95, 106 ja 107 ei sätesta kohustust võtta eksperdilt allkirja ka erapooletuse, ekspertiisi tegemise nõusoleku ja KrMS §-s 98 sätestatud õiguste ja kohustuste teatavakstegemise kohta. Et eksperdid olid käesoleva ekspertiisiakti tegemisel erapooletud, nõus seda tegema ning neile olid teada nii nende õigused kui ka kohustused, menetlusalune isik ega ka tema kaitsja millegagi ümber lükanud ei ole. Kaebuse väidet ekspertiisiakti tõendina kõlbmatusest ei saada seega edu.
2. Väärteoprotokollist (tl 70 pöördel) ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 67 pöördel) nähtub, et A. Põdrale on selgitatud VTMS §-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning menetlusalune isik on need ka allkirjastanud. Seega ei esine kohtul kahtlusi selle kohta, et A. Põdrale tema õigusi ka sisuliselt selgitati ning ta sai ka oma õigustest igakülgselt aru. (II) 21.

§ 53

lg 1 kohaselt on keelatud käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmine, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemine või kaubanduslikul eesmärgil ladustamine, hoidmine või edasitoimetamine. A. Põdrale tehti väärteoetteheide selles, et ta hoidis laadapäeval oma müügikohas käitlemiseks mittelubatud kanget alkoholi. 22.

§ 2

lg 1 kohaselt alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid.

§ 2

lg 5 järgi kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 6 4-22-961 mahuprotsendi.

§ 7

lg 1 p 1 kohaselt on muuhulgas keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 p-des 1-6 sätestatud nõuetele, mh ei ole alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatud juhtudel maksumärgistatud. ATKEAS § 491 lg 2 kohaselt alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. Kuna A. Põdralt ära võetud alkoholipudelitel puudusid muuhulgas Eesti Vabariigi maksumärgid, siis on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga

§ 53

lg 1 mõttes.

§ 3

lg 1 p 6 kohaselt alkoholi käitlemiseks loetakse muuhulgas selle toidugrupi hoidmist, ladustamist või edasitoimetamist kaubanduslikul eesmärgil. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud toimingutel on kaubanduslik eesmärk, kui need on suunatud isiku käsutuses oleva alkoholi müügile, töötlemisele, pakendamisele või kasutamisele vahetuskaubana. 23. Ametnike poolt 12.06.2021 järelevalvemeetme kohaldamise raames kaasa võetud pudeleid on vaadeldud 25.06.2021. a

itõendi vaatlusprotokollis (tl 36 - 38 pöördel). Nimetatud protokolli kohaselt vaadeldi kokku 36 pudelit, millest 35 pudelit on mahuga 500 ml ja 1 pudel mahuga 700 ml. Pudelid on täidetud nii tumeda kui ka läbipaistva vedelikuga. 35-l pudelil on silt „Võromaa Metsakohin“ ja ühel 700 ml pudelil silt „Tamula Vanake“. Kõikidel pudelitel puuduvad Eesti Vabariigi maksumärgid. Pudelid saadeti 25.06.

1. a menetleja ekspertiisimäärusega (tl 39) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskusesse vedelike ekspertiisi.
2. 22.07.
3. a ekspertiisiakti nr 1-9/207-1 (tl 39 pöördel – 64) kohaselt ekspertiisiks esitatud vedelikud sisaldavad etanooli, metanooli ja kõrgemaid alkohole, vedelike kangus on vahemikus 53,83 – 58,64 mahuprotsenti ja absoluutalkoholi maht on 9,44 liitrit. Vedelike puskariõli ehk kõrgemate alkoholide sisaldus on vahemikus 130 – 382 g/hl absoluutalkoholi kohta. Alkohol kuulub toidugruppi. Kuna ATKEAS § 491 lg 2 kohaselt üle 22 mahuprotsendiga alkoholi käitlemisel üle 0,05 liitrise mahuga müügipakendis peavad nimetatud pakendid olema maksumärgistatud ning menetlusaluselt isikult ära võetud pudelitel puudusid maksumärgid, tuleb

uda seisukohale, käideldud alkoholi eest ei ole riigile aktsiisi tasunud.

1. A. Põder on ülekuulamisel (tl 67 pöördel – 68 pöördel) selgitanud keelatud alkoholi omamist järgmiselt. Ihamarus XXXXX laadapäeval 12.06.2021 tulid kaks meesterahvast tema kauplemiskoha juurde ja küsisid, kas tahad metsakohinat. Selle kangus pidi olema 60-65 kraadi ja pooleliitrise pudeli hind oli 15-18 eurot. Suurema koguse võtmisel sai allahindlust. A. Põder oli nõus metsakohinat ostma. Seejärel mehed eemaldusid ja tulid natukese aja pärast tagasi tumeda luukpära tüüpi sõiduautoga, mille pagasiruumis olid pappkastid, milles püsti puskaripudelid. Menetlusalune isik andis plastmasskasti ja mehed ladusid puskaripudelid kasti. Kast viidi seejärel A. Põdra bussi peale. A. Põder andis meestele pudelite eest raha, kuid ta ei mäleta enda sõnul, palju ta meestele maksis ning mitu pudelit alkoholi kokku ostis. Pärast pudelite üleandmist mehed sõitsid minema. A. Põdral oli selle alkoholiga plaanis hakata erinevate ravimtaimede tõmmiseid valmistama, kuid katsetamine võtab kaua aega - plaanis on hakata loodustoodetest tootma erinevaid tooteid. A. Põdral ei olnud sellist teadmist, et puskar ei tohi autos olla ning tema hinnangul pole ka saatedokumente vaja. Tolliametnikke nähes pani ta mõned puskaripudelid letilt kaubikusse, sest näitas neid tuttavatele laadamüüjatele ja tahtis need seejärel tagasi autosse panna. Menetlusaluse isiku sõnul polegi ta eriti kaupa müünud ning sissetulekuid tal praktiliselt pole.
2. Kuigi A. Põder ei ole enda sõnul laadal käitlemiseks keelatud alkoholi müügiks pakkunud ja hoidnud alkoholi sõidukis müügi eesmärgil, lükkavad selle väite ümber teised

jas kogutud tõendid ja osaliselt ka menetlusaluse isiku enda poolt ülekuulamisel räägitu. Riikliku 7 4-22-961 järelevalve meetme kohaldamise protokollist on kohtu hinnangul selgelt tuvastatav selline A. Põdra käitumine, mis viitab võimaliku süüteo toimepanemisele - järelevalvet teostavaid ametnikke nähes pani ta mõned pudelid leti pealt kaubikusse ning küsimusele, kas kaubikus on käitlemiseks keelatud alkoholi, vastas A. Põder, et seal on ainult eeter ja chaga, kuigi kaubiku ukse avanedes oli ametnikele näha ka alkoholipudeleid, mille kohta menetlusalune isik algselt selgitusi üldse ei jaganud. Kui ametnikud küsisid pudelite päritolu kohta, siis A. Põder selgitas, et ostis alkoholi samalt laadalt. Ka ülekuulamisel kinnitas ta, et ostis alkoholi samal päeval laadalt kahe mehe käest. Küll aga ei mäletanud A. Põder, mitu pudelit ta ostis ning kui palju nende eest kokku maksis. Samuti ei ole menetlusalune isik menetlejatele täpsemalt kirjeldanud talle alkoholi müünud meeste välimust ning nende poolt kasutatud sõidukit.

itõendi vaatlusprotokolliga ja ekspertiisiaktiga on leidnud tõendamist, et menetlusaluselt isikult hoiule võetud pudelites olevas vedelikus oli kõrge etanoolikontsentratsioon ning pudelitel ei olnud maksumärke.

1. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A. Põder, kellel enda ütluste kohaselt igakuised sissetulekud praktiliselt puuduvad ning väidetavalt ta ka eriti kaupa ei müü, ei tea ega mäleta, mitu pudelit alkoholi ta laadalt ostis ning kui palju nende eest kokku maksis. On üldteada, et laatadel müüdav alkohol ei ole kuigi odav toode ning ka menetlusaluse isiku sõnul üks pooleliitrine pudel metsakohinat maksis 15-18 eurot. Tema aga ostis kokku 35 pudelit. Osad alkoholipudelid olid ametnike lähenedes letil, mis viitab nende kaubanduslikule, s.o müügi eesmärgile. Kohtu hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et A. Põder soovis soetatud alkoholist hakata tootma ravimtaimede tõmmiseid. Kuna tootmiseks peab reeglina kasutama kindla koostisega tooraineid, siis äsja ostetud ja teadmata koostisega alkohol ei tagaks kindlat ja usaldusväärset toodet. Samuti oli leitud alkoholipudelid pakendatud kabikus sarnaselt teiste samalaadsete toodetega (chaga pudelid), mis viitab pakendamisele sama isiku poolt sarnasel eesmärgil. Märkimisväärne on, et alkoholipudelitega pakendid olid A. Põdra kaubikus paigutatud teiste kaubapakendite alla või taha, st kohesest nägemisulatusest eemale.
2. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et põhjendatud ja kõrvaldamata kahtluse menetlusaluse isiku kasuks tõlgendamise nõue ei tähenda kindlasti seda, et isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks tuleks võtta tema jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu ka rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. Otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid

et suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt RKKKo 4-21-950, p 10-11 koos edasiste viidetega). Kuna praegusel juhul tõendikogum osutab mittelubatud alkoholi kaubanduslikul eesmärgil käitlemisele, ei esine kohtu hinnangul menetlusaluse isiku süüs ka kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada A. Põdra kasuks.

1. Eelnevale tuginedes loeb kohus tõendatuks, et A. Põder hoidis 12.06.
2. a Ihamarus Kõivualuste laadapäeval oma kaubikus 36 pudelit (ehk 17,01 liitrit) käitlemiseks mittelubatud kanget alkoholi just kaubanduslikul eesmärgil. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud

§ 53lg 1 järgi. 30. Kar

S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või 8 4-22-961 ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava

jaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. 31. Kohus on seisukohal, et A. Põdra tegu on toime pandud kavatsetult. Lähtudes sellest, et menetlusaluse isiku kaubikus olnud käitlemiseks mittelubatud alkohol oli pakendatud transpordiks sarnaselt müügiks minevale kaubale, pudelid olid nähtavusulatusest eemale paigutatud ning ametnikke nähes eemaldas A. Põder letilt alkoholipudelid ja

etas need kaubikusse silma alt ära, oli menetlusalune isik seadnud endale eesmärgiks müügiks pakkuda muuhulgas käitlemiseks mittelubatud alkoholi. 32. Kohus ei tuvastanud käesolevas

jas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid

jaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut A. Põtra toimepandud väärteo eest karistada. (III) 33. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 34.

§ 53

lg 1 sätestab, et käitlemiseks mittelubatud alkoholi tootmise, samuti maksumärgiga märgistamata või käitlemiseks mittelubatud alkoholiga kauplemise või kaubanduslikul eesmärgil ladustamise, hoidmise või edasitoimetamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 35. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

jaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 36.

§ 53lg 1 järgi saab karistuseks mõista rahatrahvi kuni 300 trahviühikut (s.o kuni 1200 eurot) või määrata aresti. Kar

S § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Seega võib rikkumise eest määrata rahatrahvi kuni 1200 eurot. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võetakse isiku karistamisel aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida vastavalt süü suurusele korrigeeritakse. A. Põdrale mõisteti kohtuvälise menetleja otsusega karistusena rahatrahv veidi alla sanktsiooni keskmist määra ehk 125 trahviühikut, s.o 500 eurot. 37. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud A. Põdrale rikkumise eest kohase karistuse ning aluseid selle kergendamiseks pole. Arvestades käideldud alkoholi kogust, saab teosüüd lugeda keskmisest väiksemaks. Karistust raskendavaid

jaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusalust isikut ei ole varasemalt karistatud. Karistuse on määranud ka selleks pädev kohtuväline menetleja.

1. Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. 9 4-22-961
2. Kuna A. Põder pani toime käitlemiseks mittelubatud alkoholi käitlemise, siis MTA-l oli õigus

§ 53

lg 3 alusel konfiskeerida väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ehk järelevalvemenetluse käigus ära võetud alkohol koos pudelitega – tegemist on esemete ja ainega, millele süütegu oli suunatud (s.o alkoholi sisaldavate pudelite hoidmine ja müümine). 40.

ja menetlemisega kaasnesid kulud ekspertiisi läbiviimisele. Kohtuväline menetleja jättis need kulud VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatult A. Põdra kanda.

1. Kohtu hinnangul on MTA uurimisosakonna Lõuna talituse 10.03.
2. a otsus seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited selle tühistamiseks alust ei anna. Eelnevast tulenevalt jätab kohus A. Põdra kaebuse rahuldamata ning MTA uurimisosakonna Lõuna talituse 10.03.
3. a otsuse väärteoasjas nr 930021000749 muutmata nii menetlusalusele isikule mõistetud karistuse, alkoholi konfiskeerimisotsustuse kui ka menetluskulude osas.
4. Kohtule on esitatud ka menetlusaluse isiku kaebuse koostamisega seonduv menetluskulude nimekiri. Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, jäävad esindajakulud VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 185 lg 2 kohaselt samuti menetlusaluse isiku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 10