← Eesti

2-21-109835/50

Obsah (5)§ 120§ 99§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 15.august 2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-109835 Tsiviilasi M. M. (M.) hag

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha laste esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 08.01.2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu 17.05.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24.10.2012 tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013 lahendis p 17 märkinud, et

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

§ 100lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 4

(9)Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma laste ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust.

  1. • • • Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad; hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; kostja maksab hagejale elatist, kuid mitte ühekordse summana ning samas suuruses, vaid kuu jooksul erinevate ülekannete kaupa.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära ning mitu päeva hageja keskmiselt kostjaga aega veedab, s.t mitmel päeval kostja hagejale vahetult ülalpidamist annab.
  3. Hageja palub kostjalt välja mõista seadusjärgse miinimummääras elatise alates 09.04.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (i) kostja on elatist tasunud, mistõttu ei oleks kohus tohtinud asja menetlusse võtta; (ii) kostja majanduslik olukord ei võimalda hagejale miinimummääras elatist tasuda; (iii) hageja vajadused on rahuldatud ka saadavate peretoetuste arvelt; (iv) kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, keda kostja üleval peab; (v) kostja peab hagejat üleval vahetult ajal, kui hageja on kostja juures.
  5. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud kuus on keskmiselt 723 eurot (dtl 39-40). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-15-17 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt 292 eurot ehk elatist miinimummääras, puudub hagejal kohustus kulude suurust tõendada. 5

(9)

§ 102

lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd

§ 102

lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). Kostja ei ole vaidlustanud hageja igakuiste kulutuste suurust (dtl 264 00:07:26), mistõttu loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuiste kulutuste suurus on kokku 723 eurot, millest üür on 216 eurot, kom.kulud 69 eurot; tv, internet, sidekulu 10 eurot; majapidamiskulud 15 eurot; toit 165 eurot, tervishoid 15 eurot; hügieen 35 eurot; riided, jalatsid 70 eurot; meelelahutus, sõprade sünnipäevad 60 eurot; trenn 38 eurot; muud kulud 30 eurot (dtl 39-40). Kuni 31.12.2021 kehtinud

regulatsiooni kohaselt puudus kohustus arvestada elatisest maha saadavad peretoetused, mistõttu käsitleb seda kohus otsuses eraldi. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 723 eurot kuus. 18. Kostja on leidnud, et kuna on ülalpidamiskohustust täitnud, ei oleks pidanud kohus asja menetlusse võtma. Kuivõrd

§ 100

lg 1 järgi antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, on elatise tasumise kohustuse rikkumisega tegemist nii siis kui vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Hagiavaldusele lisatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja ei maksnud elatist iga kalendrikuu eest ette, sest on tasunud erinevaid summasid erinevatel kuupäevadel. Nt 2021.aasta veebruari kuu eest on kostja tasunud elatist 06.02.2021 42 eurot, 15.02.2021 125 eurot ja 01.03.2021 125 eurot. 2021.aasta märtsi eest on tasutud elatist 11.03.2021 50 eurot, 05.04.2021 242 eurot (dtl 24). Seega leiab kohus, et kostja ei täitnud ülalpidamiskohustust

100 lg 1 ja lg 4 tähenduses nõuetekohaselt, mistõttu elatise nõude esitamiseks esines alus. 19. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hagejale miinimummääras elatist tasuda. Kostja esitas kohtule oma pangakonto väljavõtted, milles nähtub, et perioodil 01.09.2020 kuni 19.09.2021 oli kostja keskmine netotulu 918,33 eurot (dlt 90). Sellel perioodil tasus sellise netosissetuleku juures kostja hagejale elatist 292 eurot (dtl 303-323). Samuti kuulub kostjale kinnisvara aadressil Xxxx ja Xxxx (dtl 154). Kostja on ka osanik ning juhatuse liige (dtl 142-148) V OÜ-s (reg.kood xxxx) ja B OÜ-s (reg.kood xxxx) ja nt 2022.aasta mais on B OÜ-st tehtud kostjale ülekanne summas 3 900 eurot ja 935 eurot (dtl 335). Samuti omab kostja ka sõiduautot xxxx ja xxxx (dtl 150-151). Perioodil 01.10.2021 kuni 01.03.2022 oli kostja netosissetulek 871,20 eurot (dtl 241-247) ning nimetatud perioodil 01.10-31.12.2022 tasus kostja elatist 292 eurot kuus, 2022.jaanuaris 200 eurot, veebruaris 300 eurot, märtsis 200 eurot, aprillis 200 eurot, mais 100 eurot (dtl 241247, 329-340). Seega ajal, kui kostja netosissetulek oli väiksem, on kostja suutnud tasuda igakuist elatist miinimummääras, kuigi on seda teinud killustatult erinevate summade kaupa kuu ja ka veel järgmise kuu sees. Alates 2022.aasta jaanuarist on kostja hakanud tasuma elatist vähem, kuigi on nõustunud, et lapse igakuised vajadused on sellised nagu hageja on hagiavalduses näidanud (723 eurot). Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et kostjal on ka vara, mille arvelt elatist maksta. Asjaolu, et korteris aadressil Xxxx elab kostja täiealine poeg, ei oma antud asja tähtsust, sest omand kuulub siiski kostjale. 6

(9)Muu hulgas on kohtu hinnangul oluline asjaolu, et lisaks elatise maksmisele ning oma teise kostjaga koos elavale pojale vahetult ülalpidamise andmisele (717,17 eurot dtl 237-238) kulub kostjal kostja väitel hageja tema juures viibimise ajal nädalavahetusel 50 kuni 100 eurot väljas söömisele jmt meelelahutusele (dtl 348 00:02:17). See tähendab, et kostjal on rahalisi ressursse ka sellises ulatuses välja söömisele jmt meelelahutusele kulutada. Riigikohus on 19.04.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-15-17 (p 12) selgitanud, et vanemal on kohustus lapse ülalpidamiskohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike, ning vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Kolleegium muu hulgas leidis, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist. Võttes arvesse, et kostjal on mitu kinnisvara, autod ning osalus ettevõtetes ning kostja ei ole tõendanud, et tal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut, puudub käesolevalt alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus lisab, et kostja säilitab inimväärse elu ning suudab tagada ka koos kostjaga elava alaealise lapse igakuised vajadused, s.t teine kostja laps ei satu seeläbi vähem varaliselt kindlustatuks. Kohus peab olulisena tuua välja ka selle, et kuna kostja on välja toonud, et kostjaga koos elava alaealise igakuiste kulutuste suurus on 717,17 eurot ning kuna lapsi tuleb kohelda võrdselt, on ka hageja õigustatud saama elatist samaväärses ulatuses nagu seda saab kostjaga koos elav laps. Seda enam, et kostja ei ole hageja igakuiste vajaduste suurust vaidlustanud. 20. Kostja on välja toonud, et osutab hagejale ülalpidamist vahetult, kuna hageja on kostjaga keskmiselt 7-8 päeva kuus (dtl 238). Hageja väidab, et hageja on kostjaga keskmiselt neli
(4)päeva kuus. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps veedab temaga aega olulisel määral või kostja annab muul moel vahetult hagejale ülalpidamist. Kostja on väitnud, et hageja käib peaaegu igal nädalavahetusel kostja juures (dtl 99 p 7). 06.07.2022 istungil on ka tunnistaja andnud ütlusi selle kohta, et hageja käib peaaegu kõik nädalavahetused kostja juures, aga mõnikord ka ei käi (dtl 349). Võttes arvesse, et nii kostja enda väitel kui ka tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja käib peaaegu kõik nädalavahetused kostja juures, tähendab see, et hageja käib nädalavahetustel kostja juures, kuid mitte igal nädalavahetusel. Arvestades, et kui hageja käiks igal nädalavahetusel reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni, teeks see kaks
(2)ööpäeva nädalavahetuse kohta ja 8 ööpäeva kuus. Kuna aga hageja ei käi igal nädalavahetusel kostja juures, siis järelikult käib hageja kostja juures keskmiselt 4 kuni kuus
(6)ööpäeva kuus. Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kostja väidet ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. 4-6 ööpäeva kalendrikuus ei ole kohtu hinnangul sedavõrd oluline aeg, et peaks hakkama mõjutama väljamõistetud elatist. Seda enam, et kasvõi perekonnaseaduse muudatuse järgi ei mõjuta nimetatud ulatuses lapse teise vanemaga veetmine elatissummat. Seda, et kostja kulutab 7
(9)nendel päevadel kui hageja on kostjaga 50 kuni 100 eurot kuus välja söömisele (kostja väitel motivatsiooni pakett) ja meelelahutusele, ei oma elatise väljamõistmise osas asjas tähtsust, sest motivatsiooni paketi rakendamine ei ole seotud hageja igakuiste ülalpidamisvajadustega, vaid on kostja enda valitud viis hagejaga aja veetmiseks ja toitlustuseks. Samuti ei ole kostja tõendanud, et kostja tasuks mistahes hageja muude ülalpidamiskulude eest (riided/jalanõud, koolitarbed vmt). Kostja on küll väitnud, et tasub hageja telefoniarveid, kuid see väide on tõendamata.
  1. Seoses hageja vajaduste katmisega peretoetuste arvelt märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905 p-s 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad)(viidatud Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mg lapsetoetus. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse kostja majanduslikku ja varanduslikku seisundit, puudub kohtu hinnangul alus hageja elatise vähendamiseks saadavate riiklike peretoetuste arvelt.
  2. Eeltoodust tulenevalt tuleb mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis summas 292 eurot perioodi 09.04.2021 kuni 31.12.2021 eest.
  3. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada

§ 101lg 1 – 5 sätestatut.

Kohtu ette ei ole toodud, et kostja sissetulek oleks suurem Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mistõttu tuleb elatise arvestamisel aluseks võtta 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk – 1 548 eurot. Lastetoetus kokku on 60 eurot ja pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Lastetoetus tuleb tuleks jagatuna kahele ning arvestada elatise summast. Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) elatisemäär hageja osas 225,64 eurot. kohaselt on seadusjärgne Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas

§s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. Kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära. Hageja vajaduste suurus on 723 eurot kuus, mis on suurem kui

§ 101sätestatud miinimummäär.

Võttes arvesse, et kostja suudab enda ning ka temaga koos elava alaealise lapse igakuised vajadused (717,17 eurot) katta, sh pakkuda hagejale motivatsioonipaketti ja kostja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks alla ülalviidatud miinimummäära, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 292 eurot. 24. Kohus märgib, et edaspidi tuleb kostjal anda hagejale ülalpidamist rahas, mis tuleb maksta hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kuu 5-ndaks kuupäevaks. 8

(9)Menetluskulude jaotus
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  2. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.