3-22-179/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene

1. juuni 2022, Tartu 3-22-179 Sergei Matvejevi kaebus Viru Maakohtu
2. juuni
3. a ja Tartu Ringkonnakohtu
4. oktoobri
5. a otsustele, Riigikohtu
6. detsembri
7. a määrusele, Viru Maakohtu
8. märtsi
9. a ja
10. mai
11. a määrustele ning Viru Ringkonnaprokuratuuri
12. aprilli
13. a süüdistusaktile kriminaalasjas nr 1-21-3195 Tartu Halduskohtu
14. veebruari
15. a määrus Sergei Matvejevi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Sergei Matvejev RESOLUTSIOON Jätta Sergei Matvejevi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
16. veebruari
17. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
18. Sergei Matvejev esitas
19. jaanuaril 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse vaidlustamaks Viru Maakohtu
20. juuni
21. a ja Tartu Ringkonnakohtu
22. oktoobri
23. a otsust, Riigikohtu
24. detsembri
25. a määrust, Viru Maakohtu
26. märtsi
27. a ja
28. mai
29. a määruseid ning Viru Ringkonnaprokuratuuri
30. aprilli
31. a süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-21-3195 (varasem nr 1-21-1741). S. Matvejev taotles eelnimetatud dokumentide tühisuse tuvastamist haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 4 ja lg 4, § 51 lg-te 1 ja 2 ning § 52 lg-te 1 ja 2 alusel, kuna antud aktid kohustavad panema toime õigusrikkumisi.
32. Tartu Halduskohus tagastas
33. veebruari
34. a määrusega S. Matvejevi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kriminaalasja nr 1-21-3195 raames kaebaja suhtes tehtud erinevad kohtulahendid ning süüdistusakt ei ole haldusaktid HMS § 51 lg 1 mõistes, mille tühisuse tuvastamist oleks tal võimalik halduskohtumenetluses taotleda. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt tegi Viru Maakohus viidatud kriminaalasjas
35. juunil 2021 otsuse, millega lõpetas muuhulgas kriminaalmenetluse S. Matvejevi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, tunnistas S. Matvejevi süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning jättis S. Matvejevi kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Kohtuotsuses on märgitud ka edasikaebamise kord ning otsusega mittenõustumisel oli S. Matvejevil õigus see vaidlustada. S. Matvejev seda võimalust ka kasutas, esitades Viru Maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas
36. oktoobri
37. a otsusega Viru Maakohtu
38. juuni
39. a otsuse osaliselt, s.o S. Matvejevile süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise osas, ning jättis muus osas maakohtu otsuse muutmata. Seega oli kaebajal võimalus esitada oma vastuväited kriminaalasja menetluse käigus, mitte praegusel hetkel halduskohtusse pöördudes. Halduskohtul puudub kriminaalasjade lahendamise pädevus ning kriminaalasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus kriminaalmenetluse seadustiku alusel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
40. S. Matvejev esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
41. veebruari
42. a määruse peale. Kaebaja leiab, et kuna ka kohtulahendid on haldusaktid, on halduskohus pädev asja läbi vaatama. Vaidlustatud kohtulahendite ja süüdistusaktiga on rikutud kaebaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
43. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.
44. Halduskohus on vaidlustatud lahendis piisavalt selgitanud, miks mainitud kriminaalasja arutamise raames tehtud kohtulahendite ja süüdistusakti peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
45. Kaebaja on jätkuvalt ekslikul seisukohal kohtulahendite õiguslikust olemusest ja nende vaidlustamise korrast. Ringkonnakohus märgib veel kord, et õigusemõistmise käigus tehtud kohtulahendid ei ole käsitletavad haldusaktidena, mistõttu ei saa nende peale esitada halduskohtule tühistamiskaebust või nõuda nende tühisuse tuvastamist. Kui isik ei ole rahul tema suhtes tehtud kohtulahenditega, tuleb tal asja vaidlustamisel lähtuda kohasest menetluskorrast ning menetlustähtaegadest. Nagu halduskohus mainis, kasutas kaebaja kriminaalmenetluse raames edasikaebeõigust. Isikul ei ole õigust talle ebasoodsate kohtulahendite üle lõputult kaevata ja otsida nende vaidlustamiseks erinevaid mooduseid, mis ei ole konkreetse asja lahendamiseks kohased.
46. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
47. veebruari
48. a määruse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 2