← Eesti

2-22-118762/6

Obsah (8)§ 187§ 38§ 428§ 430§ 168§ 150§ 64§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2022.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja numbe

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6). 2

(3)I. Asjaolude kirjeldus
  1. Osaühing E (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas 23.06.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse I. K.i (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagi 15.08.2022 menetlusse. Kohtule esitati 05.09.2022 poolte allkirjastatud kompromissileping. II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 38 lg 1 p 6 sätestab, et kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem. Pooled kinnitanud, et kompromiss, sh fakt selle sõlmimise kohta ning selles märgitud asjaolud on konfidentsiaalsed ega kuulu poolte poolt avaldamisele mistahes isikule või isikutele. Kohtu hinnangul sisaldab kompromiss poolte kinnitatu kohaselt

§ 38

lg 1 p 6 mõistes kaitstavat saladust, mistõttu kuulutab kohus menetluse kinniseks. 3.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku menetluskulude jaotuses, mis erineb

§ 168lõikes 3 sätestatust.

Kohus jätab seetõttu menetluskulud poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulude suuruse kindlaks määramata. 5.

§ 150

lg lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist kolmanda isiku arveldusarvele. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 100 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja määrab riigilõivu 50 eurot hagejale tagastamise. 6. Vastavalt

§ 64

lg 2 ja

§ 661

tulenevalt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromisslepingust nähtuvalt lühendanud kompromissi kinnitava määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.