1-21-442 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. september 2021. a, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-442 (18730000229) Kohtunik Tambet Grauberg K

§ 209

lg 2 p 3, § 384 lg 1, § 3811 lg 2 ja § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurörid Jürgen Hüva ja Marek Soomaa Kaitsja Süüdistatav Advokaat Marko Tammann Tarmo Killing, elukoht: xxxxxxxx; isikukood: 37205114212; E. V kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx. Kriminaalkorras karistamata. Juhindudes KrMS § 306, § 311, § 313, § 314, kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Tarmo Killing

§ 209lg 2 p 3 järgi.

2. Õigeks mõista Tarmo Killing

§ 320lg 1 järgi.

3. Süüdi tunnistada Tarmo Killing

§ 384lg 1 järgi ning karistuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust.

4. Süüdi tunnistada Tarmo Killing

§ 3811lg 2 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

5.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskemat karistust ning liitkaristuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. 6.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 27.11 kuni 28.11.2019.a, s.o 2 (kaks) päeva. Seega kandmisele kuulub 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 7.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata vangistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Tarmo Killing ei pane 4 (nelja)aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 8.

§ 78

p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 21.09.2021.a. 9.

§ 491

alusel kohaldada Tarmo Killingule lisakaristusena ettevõtluskeeldu 2 (kaheks) aastaks. Lisakaristuse kohaldamise algust arvata alates kohtuotsuse 1 1-21-442 jõustumisest. Isik, kelle suhtes kohus on kohaldanud ettevõtluskeeldu, ei tohi kohtu poolt määratud ajavahemikul olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist ega muul viisil osaleda juriidilise isiku juhtimises. 10. Tsiviilhagid 1) Rahuldada E. V B kaudu tsiviilhagi ning välja mõista Tarmo Killingult E. V B kaudu kasuks 39 652,78 (kolmkümmend üheksa tuhat kuussada viiskümmend kaks eurot ja 78 senti) eurot. 2) Rahuldada E. V A kaudu tsiviilhagi:

1. a)välja mõista Tarmo Killingult E. V A kaudu kasuks põhinõue 750 650,09 (seitsesada viiskümmend tuhat kuussada viiskümmend eurot ja 9 senti) eurot;
2. b)välja mõista Tarmo Killingult E. V A kaudu kasuks põhinõudelt viivis perioodil 06.01.2021.a kuni 20.09.2021.a summas 42 447,72 (nelikümmend kaks tuhat nelisada nelikümmend seitse eurot ja 72 senti) eurot;
3. c)välja mõista Tarmo Killingult E. V A kaudu kasuks põhinõudelt viivis alates 21.09.2021.a kuni põhinõude 750 650,09 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 3) Rahuldada AS C (registrikood:
4. x)tsiviilhagi ning välja mõista Tarmo Killingult AS C kasuks 7541,16 (seitse tuhat viissada nelikümmend üks eurot ja 16 senti) eurot. 11. Asitõendid 1) DVD- ja CD-plaadid (kokku 8
5. tk)– KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde; 2) Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asuvad 08.01.2020-07.05.2020 vaatlusprotokolli käigus tehtud koopiafailid xxxxxxxx ja 08.01.2020 vaatluse käigus jäädvustatud fotod – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3) Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asub 28.05.2020 vaatlusprotokolli käigus tehtud koopiafail x – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 4) Politsei- ja Piirivalveameti teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas asub 13.05.2020 vaatlusprotokolli käigus tehtud koopiafail x – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 5) Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo varahaldustalituses asuvad: musta värvi sülearvuti Lenovo Thinkpad (pakendis nr 10), väline kõvaketas WD seerianr-ga xx (toitejuhtmega) (pakendis nr 6), väline kõvaketas WD MY Passort Ultra (pakendis nr 12) – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Tarmo Killingule. 12. Menetluskulud 1) KrMS § 181 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu, s.o valitud kaitsja mõistliku suurusega tasu, Tarmo Killingu kasuks summas 8856 (kaheksa tuhat kaheksasada viiskümmend kuus) eurot, mis kanda K.K arveldusarvele nr x. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta ülejäänud valitud kaitsja tasu süüdimõistetu kanda. 2) KrMS § 175, § 179 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Tarmo Killingult menetluskuluna riigituludesse tunnistaja kulud 20,54 eurot ja sundraha 876 eurot, kokku 896,54 eurot. 3) Välja mõista KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel Tarmo Killingult A kasuks valitud esindaja mõistliku suurusega tasu summas 10 444 (kümme tuhat nelisada nelikümmend neli) eurot. 2 1-21-442 13. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Välja mõistetud menetluskulud tasuda B xxxx nr: xxx SEB Pank AS-is või xxxx nr: xxx S AS-is või xxxx nr: xxx Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele menetluskulude tasumisel viitenumber x. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, kriminaalasja number, menetluskulud. 15. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale, prokurörile ning kannatanutele A kaudu, B kaudu ja C. Jõustunud kohtuotsus saata süüdistatava kasuks välja mõistetud menetluskulude osas Rahandusministeeriumile ning lisakaristuse kohaldamise osas Tartu Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada P Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 10.12.2021.a a kell 14:00 Pärnu Maakohtu kantselei kaudu. Süüdistuse sisu I Tarmo Killingut (ik 37205114212) süüdistatakse sama kannatanu suhtes kantuna samast tahtlusest samaliigiliste lepingute täitmisel

§ 209lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

See seisneb selles, et tema olles ajavahemikul 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) Osaühing (edaspidi ka OÜ) L (edaspidi B.P OÜ) (x, pankrotis, äriregistris alates 14.11.2016 ärinimega OÜ B.P , äriregistris olev aadress kuni 14.11.2016.a xxxxx, alates 14.11.2016 aadress xxxxx) juhatuse ainuliige, seega ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ, sõlmis A (edaspidi A ) kolm erinevat hankelepingut, mille alusel tehtavaid töid ei olnud tal plaanis lõpule viia, vaid peale A -lt rahade laekumist öelda lepingud ettekavatsetult üles ning saadud raha viia äriühingust välja saades sellest isiklikult kasu. Tarmo Killing osaühingu juhatuse liikmena tegi lühikese ajavahemiku jooksul mitu pakkumist A poolt välja kuulutatud hangetel. Teadlikult koostas ta oma pakkumised kardinaalselt teistsuguse ülesehitusega, kui seda on teinud teised pakkujad, s.t esmased projektides tehtavad tööd (ettevalmistus- ja kaevetööd; ettevalmistus- ja veejuhtme tööd) olid tema esitatud pakkumistes kõige kallimad tööd ning hiljem tehtavad tööd (nt tee ja tee-elementide ehitamine; teekatte rekonstrueerimine) olid odavamad. Sealjuures kõigil konkureerivatel pakkumistel olid tööde hinnad vastupidised. Kuna Tarmo Killingu esitatud pakkumised olid kõigil hangetel madalaima hinnaga, siis A tunnistas need võitjaks. Kuna A -l oli varasemast kokkupuude Tarmo Killinguga riigihankel (viitenumbriga

1. x)K tee ja R tee rekonstrueerimine, kus ta alustas projektiga korrektselt ja projekti edenedes alustati ja teostati ka tööd lõpuni vastavalt hinnapakkumisele ja sõlmitud lepingule (hilisemalt selgus, et siiski oluliste puudustega), siis sellega lõi Tarmo Killing 3 1-21-442 endast ja enda juhitud äriühingust A silmis usaldusväärse partneri mulje. Eelkirjeldatud viisil ülesehitatud pakkumistega ning kavatsusega jätta tööd sõlmitud lepingutes kokku lepitud mahus teostamata on Tarmo Killing tekitanud A -le varalist kahju teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt kuna vastavalt sõlmitud lepingule maksis A tööde eest peale nende teostamist, siis kuna Tarmo Killing teostas kõigis projektides üksnes n.ö ettevalmistavad tööd, mille ta oli hinnapakkumises märkinud kõige kallimateks töödeks, saavutas ta A -lt väljamaksed suuremas ulatuses, kui need teostatud tööd tegelikult väärt olid. Kuna Tarmo Killing lepingut lõpuni ei täitnud ja ülejäänud töid ei teostanud, pidi A sõlmima uue lepingu teise äriühinguga. Kuna enamus konkreetsele objektile planeeritud rahast maksti välja Tarmo Killingule tegelikult väheväärtuslike tööde eest ning uuele lepingupartnerile tuli tasuda tööde lõpuleviimise eest, siis tekkiski sellest A -le varaline kahju ulatuses, milles A pidi tegelikkuses projektide eest rohkem maksma, kui ta oleks maksnud Tarmo Killingu juhitud äriühingule, kui viimane oleks tööd vastavalt esitatud hinnapakkumistele nõuetekohaselt lõpuni teostanud. Täpsemalt seisneb Tarmo Killingu tegevus järgnevas. A kaudu tellijana ja B.P OÜ juhatuse ainuliige Tarmo Killing töövõtjana sõlmisid erinevate hankemenetluste tulemusena kokku neli töövõtu raamlepingut: 18.03.2016 lepingu nr x, 19.04.2016 lepingu nr x, 20.04.2016 lepingu nr x, 04.05.2016 leping nr x. 1. Riigihankel (viitenumbriga
2. x)K tee ja R tee rekonstrueerimine esitas B.P OÜ madalaima hinnaga pakkumuse, mille ettevalmistu- ja kaevetööd olid teiste äriühingute esitatud hinnapakkumistest oluliselt kõrgemad. B.P OÜ hinnapakkumises punktide 1-6 tööde hind kokku 67 709 eurot. See moodustab hinnapakkumuse kogusummast umbes 63 protsenti. Võrdluseks teiste hankel osalenud äriühingute pakkumustes tööd punktides 1-6 järgmiselt: V MP OÜ-l 8965 eurot, L. E AS-l 8164,94 eurot, AS-l J. T 7991,9 eurot, N. T OÜ-l 10 028,01 eurot, AS-l V. G 7752 eurot. 18.03.2016 sõlmitud lepingu nr x , K tee ja R tee rekonstrueerimise projektiga alustas OÜ L korrektselt, mis pani A uskuma, et tegemist on usaldusväärse äriühinguga, kes on valmis tellitud töid teostama. Lisaks tehti K tee ja R tee rekonstrueerimise alguses ka head tööd, mis andis A -le kindluse, et Tarmo Killing läbi oma äriühingu suudab ka S , P ja K teede projektid valmis ehitada. Kogutud tõenditest nähtuvalt on Tarmo Killing loonud enda äriühingu vastu usaldust ka sellega, et on tasutud vajalik tagatis, mis lepingus kirjas. Kogu sellise tegevusega on Tarmo Killing jätnud enda äriühingust mulje, kui usaldusväärsest ja lepingute täitmise valmidusega äriühingust. 18.03.2016 töövõtulepingu kohaselt oli A poolt B.P OÜ tööde teostamise eest makstavaks tasuks 106 641,80 eurot (lisandub käibemaks), millise summa eest oleks B.P OÜ pidanud kõik tööd kohaselt teostama. A maksis B.P OÜ-le teostatud tööde eest tasu välja 93 278 eurot (lisandub käibemaks). B.P OÜ (x, pankrotis) AS-s S arvelduskontol nr x nähtub hanke eest raha liikumine järgnevalt: Kuupäev Summa kontolt EUR Summa kontole EUR Selgitus 14.03.2016 1,000.00 - - A x Pakkumuse tagatis riigihankes K tee ja R tee rekonstrueerimine pakkuja Oü L eest 4 1-21-442 21.03.2016 - + 1,000.00 A Pakkumuse tagatis riigihankes K tee ja R tee rekonstrueerimine pakkuja Oü L eest 19.04.2016 10,664.18 - - A Teostus tagatis K tee ja R rekonstrueerimine Oü L eest nr x 24.05.2016 - +111,933.60 A x Dok. nr. 9 -11 664,18 +112 933,60 Vahe tee +101 269,42 2016.a augustis teatas Tarmo Killing, et K tee on valmis. See näitab, et hankel tehti lepingujärgseid töid kuni lõpuni välja ja sellega hoiti A -d veendumusel, et Tarmo Killingu juhitud äriühing täidab sõlmitud lepinguid, olenemata hinnapakkumises kajastatud hindade omapärast. See näitab, et Tarmo Killingu äriühing teostas lubatud töid, mille läbi sai kannatanul tekkida kindlus, et ka teiste hangete töid teostatakse lõpuni ja esitatud arveid võib tasuda, kuna lepingu sõlmimisega Tarmo Killing seda valmidust kinnitas. Alles hilisema laboris läbiviidud kvaliteedikontrolli käigus selgus, et aluskruus ei vastanud nõuetele. B.P OÜ poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis A läbi uue hankemenetluse nr 182187, mille tulemusena sõlmis 08.02.2017 töövõtu raamlepingu nr 3-2.6/18501707 Osaühing V MP-ga, reg kood 10336439, maksumusega 65 636,25 eurot. 2. Olles 18.03.2016 sõlmitud lepingu nr x , K tee ja R tee rekonstrueerimine projekti algusega rahul ja olles saanud B.P OÜ hinnapakkumuse riigihankel 172070, nõustus A sõlmima 19.04.2016 leping nr x , S tee rekonstrueerimine. 19.04.2016. lepingu sõlmimisega andis Tarmo Killing A -le veendumuse, et Tarmo Killingu äriühing kavatseb kokkulepitud tööd teostada täies mahus, mille tegemist A eeldas. B.P OÜ esitatud hinnapakkumus sarnanes riigihankel nr x esitatud pakkumusega. Ka S tee rekonstrueerimise hankel esitas B.P OÜ madalaima pakkumuse. Ka selle hinnapakkumuse kohaselt olid B.P OÜ ettevalmistus- ja kaevetööd punktides 1-17 kõige kallimad. B.P OÜ ettevalmistus- ja kaevetööd punktides 1-17 olid kokku summas 314 780,54 eurot (umbes 78 protsenti projekti kogumaksumusest). Võrdluseks teiste hankel osalenud äriühingute pakkumustes tööd punktides 1-17 järgmiselt: L. E AS 58 068,61 eurot, V MP OÜ 53 448.6 eurot, N. T OÜ 67 880,97 eurot, O OÜ 51 290,83 eurot, AS Z 60 938,23 eurot, AS J. T 72 519,65 eurot, AS V. G 59 688,66 eurot ja OÜ S TT 139 673,45 eurot. 19.04.2016 töövõtulepingu kohaselt oli A poolt B.P OÜ tööde teostamise eest makstavaks tasuks 402 473,21 eurot. Selle summa eest oleks B.P OÜ pidanud kõik tööd kohaselt teostama. Olles eksimuses, et Tarmo Killingu äriühing on valmis teostama kõik lepingus nimetatud tööd lepingus nimetatud summa eest, tegi A vabatahtliku varakäsutuse B.P OÜ-le teostatud tööde eest kokku summas 361 895,24 eurot. Välja jäi maksmata 40 577,97 eurot. Summad on käibemaksuta. Ka selle lepingu puhul nähtub tõenditest, et Tarmo Killing on jätkanud usalduse hoidmist läbi selle, et on tasutud lepingus nimetatud tagatis. B.P OÜ (x, pankrotis) AS-s S arvelduskontol nr x nähtub hanke eest raha liikumine järgnevalt: 5 1-21-442 Kuupäev Summa kontolt EUR Summa kontole EUR Selgitus 30.03.2016 -3,000.00 - A x Pakkumuse tagatis riigihankes S rekonstrueerimine pakkuja OÜ L eest tee 19.04.2016 - +3,000.00 A x Pakkumuse tagatis riigihankes S rekonstrueerimine pakkuja OÜ L eest tee 22.06.2016 -40,247.32 - A x Teostus tagatis S tee rekonstrueerimine OÜ L eest nr x 07.07.2016 - +141,840.00 A x Dok. nr. 12 23.08.2016 - + 292,434.29 A x Dok. nr. 16 -43 247,32 +437 274,29 Vahe +394 026, 97 05.08.2016.a allkirjastatud S tee rekonstrueerimise tööde akt nr 1 kohaselt nähtub, et teostatud on enamus ettevalmistus- ja kaevetöid ning osaliselt on teostatud truupide ja silla ehituse tööd, kuid tee ja tee-elementide ehitamise tööd on valdavas osas teostamata. B.P OÜ poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis A läbi uue hankemenetluse nr x , mille tulemusena sõlmis OÜ-ga N. T , reg kood x, töövõtu raamlepingu nr x maksumusega 336 769,39 eurot (ilma käibemaksuta). Võttes arvesse nii B. P OÜ-le maksmata jäänud summa 40 577,97 eurot kui ka selle, et B.P OÜ maksis tagatisena 40 247,32 eurot, on A -l tekkinud kohustus uue lepingu täitmisel maksta 255 944,1 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende tööde eest B.P OÜ-le, kui viimane oleks 19.04.2016 töövõtulepingu kohaselt täitnud. Seeläbi on A saanud varalist kahju, kuna on pidanud tegema lisakulutusi tööde lõpetamiseks. 3. Olles 18.03.2016 sõlmitud lepingu nr x , K tee ja R tee rekonstrueerimine projekti algusega rahul ja olles saanud B.P OÜ hinnapakkumuse riigihankel 172274, oli A nõus sõlmima 20.04.2016 leping nr x , PS tee rekonstrueerimine. 20.04.2016. lepingu sõlmimisega andis Tarmo Killing A -le veendumuse, et Tarmo Killingu äriühing kavatseb kokkulepitud tööd teostada täies mahus, mille tegemist A eeldas. B.P OÜ esitatud hinnapakkumus sarnanes riigihankel nr 171983 ja 172070 esitatud pakkumusega. Ka PS tee rekonstrueerimise hankel esitas B.P OÜ madalaima hinnaga pakkumuse. Ka selle hinnapakkumuse kohaselt olid B.P OÜ ettevalmistus- ja kaevetööd punktides 1-7 kõige kallimad. B.P OÜ ettevalmistus- ja kaevetööd punktides 1-7 olid kokku summas 189 912,36 eurot (umbes 76 protsenti projekti kogumaksumusest). Võrdluseks teiste hankel osalenud äriühingute pakkumustes tööd punktides 1-7 järgmiselt: O OÜ 15 316,87 eurot, OÜ V MP 14 396,75 eurot, OÜ P 19 285,76 eurot, N. T OÜ 19 005,55 eurot, AS J. T 18 960,7 eurot, AS Z 19 337,75 eurot, AS V. G 14 783,52 eurot ja L. E AS 17 984,12 eurot. 6 1-21-442 20.04.2016 töövõtulepingu kohaselt oli A poolt B.P OÜ tööde teostamise eest makstavaks tasuks 248 800,31 eurot. Selle summa eest oleks B.P OÜ pidanud kõik tööd kohaselt teostama. Olles eksimuses, et Tarmo Killingu äriühing on valmis teostama kõik lepingus nimetatud tööd lepingus nimetatud summa eest, tegi A vabatahtliku varakäsutuse B.P OÜ-le teostatud tööde eest kokku summas 231 661,10 eurot. Välja jäi maksmata 17 139,21 eurot. Summad on käibemaksuta. Ka selle lepingu puhul nähtub tõenditest, et Tarmo Killing on jätkanud usalduse hoidmist läbi selle, et on tasutud lepingus nimetatud tagatis. B.P OÜ (x, pankrotis) AS-s S arvelduskontol nr x nähtub hanke eest raha liikumine järgnevalt: Kuupäev Summa kontolt EUR Summa kontole EUR Selgitus 30.03.2016 - 2,000.00 - A X Pakkumuse tagatis riigihankes PS tee rekonstrueerimine pakkuja Oü L eest 22.04.2016 - +2,000.00 A X Pakkumuse tagatis riigihankes PS tee rekonstrueerimine pakkuja Oü L eest 13.05.2016 -24,880.03 - A X PS tee rekonstrueerimine teostus tagatis Oü L 14.06.2016 - +144,226.93 A X Dok. nr. 10 23.08.2016 - +133,766.39 A X Dok. nr. 17 -26 880,03 Vahe +279 993,32 +253 113,29 05.08.2016.a allkirjastatud PS tee rekonstrueerimise tööde akt nr 2 kohaselt nähtub, et ettevalmistus- ja kaevetööd on valdavas osas teostatud. Osaliselt on teostatud truupidega seotud tööd. Teostamata on teekatte rekonstrueerimise tööd. B.P OÜ poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis A läbi uue hankemenetluse nr x , mille tulemusena sõlmis OÜ N. T , reg kood x, töövõtu raamlepingu nr x maksumusega 231 134,86 eurot (ilma käibemaksuta). Võttes arvesse nii B. PO Ü-le maksmata jäänud summa 17 139,21 eurot kui ka selle, et B.P OÜ maksis tagatisena 24 880,03 eurot, on A -l tekkinud kohustus uue lepingu täitmisel maksta 189 115,62 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende tööde eest B.P OÜ-le, kui viimane oleks 20.04.2016 töövõtulepingu kohaselt täitnud. Seeläbi on A saanud varalist kahju, kuna on pidanud tegema lisakulutusi tööde lõpetamiseks. 4. Olles 18.03.2016 sõlmitud lepingu nr x , K tee ja R tee rekonstrueerimine projekti algusega rahul ja olles saanud B.P OÜ hinnapakkumuse riigihankel 172 694, nõustus A sõlmima 04.05.2016 leping nr x , K teede rekonstrueerimine. 04.05.2016. lepingu sõlmimisega andis Tarmo Killing A -le veendumuse, et Tarmo Killingu äriühing kavatseb kokkulepitud tööd teostada täies mahus, mille täitmist A eeldas. B.P OÜ esitatud hinnapakkumus sarnanes riigihankel nr x, x ja x esitatud pakkumusega. Ka K teede rekonstrueerimise hankel esitas B.P OÜ madalaima hinnaga pakkumuse. Ka selle hinnapakkumuse kohaselt olid B.P OÜ ettevalmistus- ja veejuhtmete tööd punktides 1-12, 66-74, 135-143 ja 204-212 kõige kallimad. B.P OÜ ettevalmistus- ja veejuhtmete tööd punktides 1-12, 66-74, 135-143 ja 204-212 olid kokku summas 405 782,98 eurot (umbes 81 protsenti projekti kogumaksumusest). Võrdluseks teiste hankel osalenud äriühingute 7 1-21-442 pakkumustes tööd punktides 1-12, 66-74, 135-143 ja 204-212 järgmiselt: AS J. T kokku summa 84 447,1 eurot, L. E AS kokku summas 111 012,05 eurot, N. T OÜ kokku summas 78 347,29 eurot, M OÜ kokku summas 53 256,83 eurot, V MP OÜ kokku summas 78 492,5 eurot ja AS V. G kokku summas 98 636,59 eurot. 04.05.2016 töövõtulepingu kohaselt oli A poolt B.P OÜ-le tööde teostamise eest makstavaks tasuks 495 828,77 eurot. Selle summa eest pidi B.P OÜ kõik tööd kohaselt teostama. Olles eksimuses, et Tarmo Killingu äriühing on valmis teostama kõik lepingus nimetatud tööd lepingus nimetatud summa eest, tegi A vabatahtliku varakäsutuse B.P OÜ-le teostatud tööde eest kokku summas 415 985,72 eurot. Välja jäi maksmata 79 843,05 eurot. Summad on käibemaksuta. Ka selle lepingu puhul nähtub tõenditest, et Tarmo Killing on jätkanud usalduse hoidmist läbi selle, et on tasutud lepingus nimetatud tagatis. B.P OÜ (x, pankrotis) AS-s S arvelduskontol nr X nähtub hanke eest raha liikumine järgnevalt: Kuupäev Summa kontolt EUR Summa kontole EUR Selgitus 11.04.2016 -3,000.00 - A X Pakkumuse tagatis riigihankes K teede rekonstrueerimine pakkuja OÜ L eest 05.05.2016 - +3,000.00 A X Pakkumuse tagatis riigihankes K teede rekonstrueerimine pakkuja OÜ L eest 27.05.2016 -49,582.88 - A X teostus tagatis riigihankes K rekonstrueerimine pakkuja OÜ L eest 12.07.2016 - +248,721.12 A X Dok. nr. 13 23.08.2016 - +250,461.74 A X Dok. nr. 15 -52582,88 Vahe teede +502 182,86 +449 599,98 05.08.2016.a allkirjastatud K teede rekonstrueerimise tööde akt nr 1 kohaselt nähtub, et punktides 1-12, 66-74, 135-143 ja 204-212 märgitud ettevalmistus- ja veejuhtmete tööd on valdavas enamuses teostatud. Osaliselt on teostatud truupide ehitus ja rekonstrueerimistööd. Valdav osa teekatte rekonstrueerimis ja ehitustöödest on teostamata. B.P OÜ poolt lõpetamata tööde teostamiseks viis A läbi uue hankemenetluse nr x, mille tulemusena sõlmis 27.02.2017 AS-ga T (reg kood
3. x)töövõtu raamlepingu nr x maksumusega 428 858,03 eurot (ilma käibemaksuta). Võttes arvesse nii B. P OÜ-le maksmata jäänud summa 79 843,05 eurot kui ka selle, et B.P OÜ maksis tagatisena 49 582,88 eurot, on A -l tekkinud kohustus uue lepingu täitmisel maksta 299 432,1 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende tööde eest B.P OÜ-le, kui viimane oleks 04.05.2016 töövõtulepingu kohaselt täitnud. Seeläbi on A saanud varalist kahju, kuna on pidanud tegema lisakulutusi tööde lõpetamiseks. Seega, kolme erineva töövõtulepingu (töövõtulepingud x , x , x ) kohaselt oli A poolt B.P OÜ-le tööde teostamise eest makstavaks tasuks kokku 1 147 102,29 eurot (ilma käibemaksuta) ning selle summa eest pidi B.P OÜ teostama kohaselt, kõigil kolmel objektil, kõik tööd. A maksis B.P OÜ tasu välja kokku 1 009 542,06 eurot (summa ilma käibemaksuta). Seega on A tasunud B.P OÜ-le rohkem kui 88% kõikide tööde maksumusest, kuid tööd jäid tegemata ning B.P OÜ poolt lõpetamata tööde tellimiseks viis A läbi uued hankemenetlused, mille tulemusena sõlmis 8 1-21-442 A uued töövõtu raamlepingud teiste äriühingutega. Kokku pidi A maksma 744 491,82 eurot rohkem, kui oleks tulnud maksta nende samade tööde eest B.P OÜ-le, kui viimane oleks töövõtulepingud kohaselt täitnud. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et Tarmo Killing oli ettekavatsetult loonud olukorra, kus riigihanke menetluses pakutud tööde kogumaksumus oli tehtud sedavõrd madala hinnaga, et saavutada hangetes edukaks tunnistamine ja hankelepingute sõlmine arvestades, et edukaks tunnistamise tagas pakutud madalaim hind. Samas olid pakkumused üles ehitatud Tarmo Killingu poolt selliselt, et ettevalmistustööde eest tuli etapi kaupa välja maksta, pärast nende aktsepteerimist, keskmiselt 78% kogu projekti tööde maksumusest, kuid reaalselt oli töid tehtud kogumahust hinnanguliselt vaid 15%. Pakkumised olid üles ehitatud sellise struktuuriga, mis võimaldas väheväärtuslike tööde eest kätte saada enamuse pakkumuse hinnast. Objektidel oli teostatud ettevalmistustööd peale mida peatas Tarmo Killingu juhtimise all olev äriühing B.P OÜ kõik ehitustööd kolmel objektil ning nõudis tööde eest tasu saamist. Olenemata sellest, et A maksis tehtud tööde eest, ütles Tarmo Killing S , P ja K teede töövõtulepingud üles. A vastusest ülesütlemisavaldusele nähtub, et A ei nõustunud lepingute ülesütlemisega ning soovis, et töid jätkatakse ning pikendas tööde tegemise tähtaegu. Seda, et Tarmo Killing tegutses ettekavatsetult ja tal ei olnud plaanis lepingute aluseks olnud objektidel töid lõpetada näitab ka see, et samal ajal, kui oleks pidanud töövõtulepingutes nimetatud objekte lõpetama, asus Tarmo Killing B.P OÜ varasid võõrandama, tehes äriühingu varatuks ning 01.11.2016 müüs osaühingu. Ajal, mil Tarmo Killingu äriühing oleks pidanud kokkulepitud töid teostama, viidi objektidelt ära tööde teostamiseks vajalik tehnika. Samuti nähtub kogutud tõenditest, et Tarmo Killing on juba 19.07.2016 esitanud taotluse juriidilise isiku N. O LP-le K. K konto avamiseks. 20.07.2016.a on Tarmo Killing allkirjastanud nõusoleku enda andmete töötlemiseks K. K. Kliendi profiilis on Tarmo Killing märgitud tegeliku tulusaava omanikuna. Kliendi profiilist nähtub, et juriidiline isik on registreeritud juba 11.06.2016.a. Tarmo Killing on K. K esitatud passikoopia lasknud notaril kinnitada juba 14.07.2016. Kõik need kuupäevad näitavad toiminguid, mille Tarmo Killing enne töövõtulepingute ülesütlemist ellu viis, et saaks B.P OÜ vara varjama asuda. A , olles viidud eksimusse, et Tarmo Killingi juhtimise all olev äriühing viib töövõtulepingutes nimetatud tööd kogu ulatuses lõpuni, tasus B.P OÜ AS-s S asuvale arvelduskontole nr X ajavahemikul 14.06.2016-23.08.2016 kokku 1 211 450,47 eurot (koos käibemaksuga). Tarmo Killing, olles saanud enda äriühingu valdusesse A -lt laekunud summad, hakkas äriühingust raha välja viima. Nimelt, 11.08.2016 on Tarmo Killing avanud K. K konto nr X Šotimaal registreeritud äriühingule N. O LP (äriühingu number X ). Nimetatud kontol on Tarmo Killingu täieõiguslik kasutamisõigus. Antud kontole on Tarmo Killingi poolt kantud B.P OÜ AS-s S asuvalt arvelduskontolt nr X ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 kokku 427 452.54 eurot. Seda summat saab pidada Tarmo Killingu isiklikuks kasuks, mida A -lt laekunud summad võimaldasid üle kanda välisriigis asuvale arveldusarvele, mille täieõiguslik kasutaja Tarmo Killing on. Ajavahemikul 11.03.2016 kuni 01.11.2016 on Tarmo Killingi poolt võõrandatud kõik äriühingule B.P OÜ kuulunud sõiduautod ja töömasinad vastusooritust saamata. Ajavahemikul 30.06.2016 kuni 22.09.2016 on Tarmo Killing võõrandanud äriühingule B.P OÜ kuulunud kinnistud ilma vastusooritust saamata. 01.11.2016 on Tarmo Killingi poolt müüdud varatuks tehtud äriühing B.P OÜ Panamas asuvale äriühingule, millega Tarmo Killing üritas vabaneda vastutusest A -le tekitatud kahju osas. 9 1-21-442 Tarmo Killing, olles viinud A eksimusse lepingute allkirjastamisega, mille kohaselt tema juhtimise all tegutsev äriühing B.P OÜ (endine L OÜ) täidab sõlmitud lepingud kogu ulatuses, kuid jättis kohustuse otsitud põhjustel täitmata, tekitas A -le varalist kahju. 18.03.2016.a sõlmitud lepingu täitmisega hoidis Tarmo Killing A -d eksimuses, et ka teiste lepingutega ollakse valmis kõik tööd tegema. See andis A -le kindluse teha 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 sõlmitud lepingute alusel tehtud tööde eest väljamakseid. Tarmo Killingu juhitud äriühingu tegemata tööde lõpetamiseks oli A sunnitud sõlmima uued töövõtulepingud, mille kohaselt pidi A maksma kokku rohkem 744 491,82 eurot, kui olukorras, kus tööd oleks viinud lõpuni Tarmo Killingu äriühing. Sellise tegevusega on põhjustatud A -le varalist kahju, sest A -l on tekkinud vajadus teha täiendavaid kulutusi tööde lõpetamiseks. Pankrotimenetluses on A nõudena tunnustatud nõue summas 750 650,09 eurot, mis kinnitab seda, et Tarmo Killingu esitatud tööde peatamise ja ülesütlemise avaldus ei olnud põhjendatud. Kuna Tarmo Killing muutis L OÜ varatuks, siis muutus A - oluliselt keerulisemaks tekitatud kahju eest hüvitise saamise. Tarmo Killingu varaliseks kasuks saab pidada summat, mida A pidi tasuma teistele töövõtjatele tööde lõpetamiste eest. Selles ulatuses pidi tema juhitud äriühing tegema vähem kulutusi ning see andis Tarmo Killingule võimaluse kanda B.P OÜ arveldusarvelt 427 452.54 eurot enda kontrolli all olevale arveldusarvel K l tegutsevas pangas.

§ 12(1) lg 1 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Seega pani Tarmo Killing toime samast tahtlusest kantuna teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil suures ulatuses, s.o.

§ 209lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Samuti süüdistatakse Tarmo Killingut (ik 37205114212) teadvalt äriühingu maksejõuetuse põhjustamises, mis seisnes selles, et tema olles ajavahemikul 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) Osaühing (edaspidi ka OÜ) L (edaspidi B.P OÜ) (x, pankrotis, äriregistris alates 14.11.2016 ärinimega OÜ B.P , äriregistris olev aadress kuni 14.11.2016.a xxxxxx, alates 14.11.2016 aadress xxxxx) juhatuse ainuliige, seega ÄS § 180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ, ÄS § 183 kohaselt osaühingu raamatupidamist korraldav isik ning pidi ÄS § 187 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kahjustas teadvalt kohustustevastaselt võlgniku B.P OÜ varalist seisundit. Tulenevalt juhatuse liikme staatusest omas Tarmo Killing juurdepääsu B.P OÜ AS-s S arvelduskontole nr X alates 20.06.2006 kuni 22.06.2017. Konto e-kanali kasutaja oli Tarmo Killing alates 20.06.2006 kuni 22.06.2017. Samuti olid Tarmo Killingi nimele väljastatud konto juurde avatud kaart nr x alates 02.07.2015 kuni 22.06.2017. Harju Maakohtu 21.06.2017.a. kohtumäärusega 2-17-5877 kuulutati välja B.P OÜ pankrot. Pankroti aluseks olev võlanõue tuleneb asjaoludest, et 16.09.2016 saatis Tarmo Killing B.P OÜ juhatuse liikmena A (edaspidi A ) töövõtulepingute ülesütlemisavalduse, milles teavitas A -d, et ütleb 19.04.2016 (nr x ), 20.04.2016 (nr x ) ja 04.05.2016 (nr x ) töövõtulepingud erakorraliselt üles. A teavitas võlgnikku 29.09.2016 vastuses ja nõudeavalduses, et ei tunnista 16.09.2016 töövõtulepingute ülesütlemisavaldust ja selles esitatud nõudeid. A nõudis 19.04.2016, 20.04.2016 ja 04.05.2016 töövõtulepingute täitmist ning andis võlgnikule nende täitmiseks täiendava tähtaja kuni 15.11.2016. Nimetatud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta. 18.03.2016 töövõtulepingu (nr x ) järgsete tööde valmimise ja tellijale üleandmise tähtpäev oli 01.09.2016. Kuna tööd selleks ajaks ei valminud, siis andis A võlgnikule 18.03.2016 töövõtulepingu täitmiseks täiendava tähtaja kuni 30.09.2016. Ka nimetatud täiendav tähtaeg möödus tulemusteta. A teavitas võlgnikku 29.09.2016 vastuses ja nõudeavalduses ka sellest, et nõuab arvates 05.08.2016 (k.

1. a)võlgnikult 19.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde 10 1-21-442 teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 603,71 eurot päevas, 20.04.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 373,23 eurot päevas ja 04.05.2016 töövõtulepingu järgsete tööde teostamisega viivitamise eest leppetrahvi 743,74 eurot päevas. Kuna ka täiendavad tähtajad möödusid tulemusteta, siis tegi A võlgnikule 21.11.2016 ülesütlemisavalduse, nõudeavalduse ja tasaarvestusavalduse, milles avaldas, et ütleb töövõtulepingud erakorraliselt üles ja lepingud lõpevad kolme kalendripäeva möödumisel avalduse postitamise päevast. Nimetatud avaldus toimetati postiteenuse osutaja vahendusel võlgnikule kätte 23.11.2016. A teavitas võlgnikku 21.11.2016 ülesütlemisavalduses, nõudeavalduses ja tasaarvestusavalduses ka sellest, et nõuab võlgnikult leppetrahvi kogusummas 198 790,20 eurot (II kd, tl 133jj). Kuna B.P OÜ poolt oli projektidesse tasutud kokku garantiisummasid 125 374,41 eurot, siis see summa arvati maha võlgniku poolt tellijale tasumisele kuuluvast leppetrahvist 198 790,20 eurost, ning tasaarvestuse tulemusena jäi A -le võlgniku vastu leppetrahvi nõue kogusummas 73 415,79 eurot. 4.juunil 2020.a B.P OÜ pankrotimenetluses x tehtud kohtumääruse kohaselt on A tunnustatud nõue summas 750 650,09 eurot. Lisaks A nõudele on tunnustatud E. V nõue B (edaspidi MTA) kaudu summas 39 652,78 eurot ja AS C nõue summas 7541,16 eurot. AS C esitatud andmete kohaselt sõlmisid Osaühing L ja Aktsiaselts C 14.11.2012.a töövõtulepingu nr x P linnas Kivi tänaval vee-kanalisatsiooni- ja sadeveetorustike rekonstrueerimiseks. 2014.aasta sügisel ilmnesid OÜ L töös puudused, mida ei oldud nõus parandama. Sellest tulenevalt tellis Aktsiaselts C parandustööd L. E AS-lt. Parandustööd läksid maksma 7541,16 eurot. Kuna OÜ L ei hüvitanud puuduste kõrvaldamisega seotud kulutusi, siis esitas AS C 18.08.2017.a B.P OÜ pankrotimenetlusse nõudeavalduse summas 7541,16 eurot. Lisaks on B.P OÜ-l tasumata nõue B . B esitatud andmete kohaselt oli pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga OÜ B.P maksuvõlg summas 39 652,78 eurot. OÜ B.P kohustused olid järgmised: käibemaks summas 34 812,61 eurot, nõude tähtaeg 20.09.2016; maamaks summas 77,25 eurot, nõude tähtaeg 03.10.2016; intress 314,35 eurot, nõude tähtaeg 04.10.2016, intress summas 4448,57 eurot, nõude tähtaeg 31.07.2017. B.P OÜ 31.12.2015.a majandusaasta aruande, mis on Tarmo Killingu poolt digitaalselt allkirjastatud 03.03.2016, kohaselt oli äriühingul vara 694 703 euro väärtuses. Sellest käibevara raha ja pangakontod summas 72 392 eurot ning nõuded ja ettemaksed summas 188 836 eurot. Põhivarana maa väärtusega 28 469 eurot; masinad ja seadmed väärtusega 403 438 eurot ja muu materiaalne põhivara väärtusega 1568 eurot. B.P OÜ 31.12.2015 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul kohustusi kokku 360 230 euro ulatuses. Sellest lühiajalised kohustused 249 914 eurot ja pikaajalised kohustused 110 316 eurot. B.P OÜ muudeti maksujõuetuks Tarmo Killingi poolt hiljemalt 2016. aasta III kvartaliks. B.P OÜ muudeti Tarmo Killingi poolt varatuks järgnevalt: - Peale A poolt 24.05.2016 - 23.08.2016 B.P OÜ AS-s S asuvale arvelduskontole nr X töövõtulepingute aluseks tehtavate tööde eest ülekannete saabumist kokku summas 1 323 384,07 eurot, on Tarmo Killingi poolt kantud tema kontrolli all oleva äriühingu N. O LP (äriühingu number
2. x)K. Kolevale kontole nr X ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 kokku 427 452,54 eurot. - Lisaks on Tarmo Killingu poolt välja võetud B.P OÜ arvelduskontolt nr X AS-s S järgnevad summad kokku 13 500 eurot sularahas, mida ta oleks pidanud B.P OÜ kohustuste tasumiseks kasutama. Sularaha väljavõtmised on toodud järgnevas tabelis. 11 1-21-442 Kuupäev Summa kontolt EUR Selgitus 23.04.2016 750.00 x Kx X 23.04.16 16:19 (
3. x)06.05.2016 750.00 x Kx X 06.05.16 16:58 (
4. x)06.05.2016 750.00 x Kx X 06.05.16 16:59 (
5. x)06.05.2016 750.00 x Kx X 06.05.16 16:59 (
6. x)10.05.2016 750.00 x Kx X 10.05.16 12:17 (
7. x)14.05.2016 750.00 x Kx X 14.05.16 13:49 (
8. x)03.06.2016 750.00 x Kx X 03.06.16 13:32 (
9. x)03.06.2016 750.00 x Kx X 03.06.16 13:33 (
10. x)03.06.2016 750.00 x Kx X 03.06.16 13:33 (
11. x)03.06.2016 750.00 x Kx X 03.06.16 13:34 (
12. x)04.06.2016 750.00 x Kx X 04.06.16 18:12 (
13. x)04.06.2016 750.00 x Kx X 04.06.16 18:12 (
14. x)04.06.2016 750.00 x Kx X 04.06.16 18:13 (
15. x)04.06.2016 750.00 x Kx X 04.06.16 18:13 (
16. x)30.06.2016 750.00 x Kx X 30.06.16 13:49 (
17. x)30.06.2016 750.00 x Kx X 30.06.16 13:49 (
18. x)30.06.2016 750.00 x Kx X 30.06.16 13:50 (
19. x)30.06.2016 750.00 x Kx X 30.06.16 13:50 (x ) Kokku 13 500.00 - Samuti on Tarmo Killingi poolt võõrandatud vastusooritust saamata järgnevad B.P OÜ-le kuulunud töömasinad ja sõiduautod: B.P OÜ (x, AS-s Reg. S märk arvelduskontole nr x. tasumine Mark, esmane Kommentaar registreerimine Puudub Toyota Cruiser 2003.a. x Land Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 120, 17.05.2016.a. Uus omanik on endine juhatuse liige Tarmo Killing, kasutaja K. K. 12 1-21-442 O2, Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 25.10.2016.a. Uus omanik on D G OÜ ja kasutaja M. K. Puudub x Respo 2015.a. Puudub x Fliegl TSK 100, Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 1999.a. 17.09.2016.a. Uus omanik on T. K. Puudub x Brenderup 2300S, 2007.a. Puudub x DAF 1989.a. Puudub x Solifer Artic Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 45T, 1978.a. 17.05.2016.a. Uus omanik endine juhatuse liige Tarmo Killing. Puudub x Nissan Pick-up, B.P OÜ oli vastutav kasutaja, omanik S. L 2002.a. AS. Omanikuvahetus toimus 20.11.2014.a, uueks omanikuks sai B.P OÜ. Sõiduk võõrandati 11.03.2016.a ning uueks omanikuks sai Lindmet OÜ (kasutajad J. L ja E. L). Puudub x Renault Trafic, B.P OÜ oli vastutav kasutaja, omanik L. L 2012.a. AS (endine AS N. F. E ). Omanikuvahetus toimus 12.02.2016.a, uueks omanikuks sai B.P OÜ. Sõiduk võõrandati 28.10.2016.a ning uueks omanikuks sai R. S. Puudub x Skoda Praktik, Sõiduki omanikuvahetus on 2008.a. 01.11.2016.a. Uus omanik L. K. Puudub x Skoda Praktik, Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 2008.a. 25.10.2016.a. Uus omanik D G OÜ, kasutaja M. K. Puudub x Suzuki LT- B.P OÜ oli vastutav kasutaja, omanik S. L A700XK7, AS. Omanikuvahetus toimus 28.07.2012.a, 2007.a. uueks omanikuks sai B.P OÜ. Sõiduk võõrandati 24.10.2016.a ning uueks omanikuks sai G. L. Puudub x Case 2015 Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 31.10.2016.a. Uus omanik endine juhatuse liige Tarmo Killing. 2300, Sõiduki omanikuvahetus on toimunud 01.11.2016.a. Uus omanik endine sõiduki kasutaja L. K. toimunud 580ST, B.P OÜ oli vastutav kasutaja, omanik L. L AS (endine AS N. F. E ). Liisinguleping lõpetati 18.10.2016 ennetähtaegselt seoses vara väljaostmisega Liisinguvõtja poolt. Sõiduk võõrandati 22.10.2016 ning uueks omanikuks sai D G OÜ, kasutaja M. K. 13 1-21-442 Eeltoodust nähtub, et ajavahemikul 11.03.2016 kuni 01.11.2016 on võõrandatud B.P OÜ kuuluvaid sõidukeid, kuid äriühingu pangakontole laekumisi ei nähtu. Samuti ei nähtu B.P OÜ kontolt sularaha sissemakseid. - Samuti on Tarmo Killingi poolt võõrandatud vastusooritust saamata B.P OÜ omandis on olnud kaks kinnistut registrinumbritega x ja x. Kinnistu registriosaga nr x 30. juunil 2016. a Osaühing L võõrandajana ja OÜ R Teed omandajana sõlminud hoonestatud kinnistu asukohaga xxxxxxxxxxx, registriosa nr x müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning kinnistamisavalduse, mille on tõestanud P notar I. L ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr 802. Müügihinnaks oli 28 400 eurot, mis pidi tasutama müüja poolt näidatud kontole kolme

§ 384lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Samuti süüdistatakse Tarmo Killingut (ik 37205114212) raamatupidamise kohustuse rikkumises. See seisnes selles, et Tarmo Killing olles 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) Osaühing (edaspidi ka OÜ) L (edaspidi B.P OÜ) (x, pankrotis, äriregistris alates 14.11.2016 ärinimega OÜ B.P , äriregistris olev aadress kuni 14.11.2016.a xxxxxxx, alates 14 1-21-442 14.11.2016 aadress xxxxxx) juhatuse ainuliige, pidi OÜ-s B.P korraldama raamatupidamist ja finantsaruandlust. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on osaühingut esindav ja juhtiv organ juhatus. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. B.P OÜ oli raamatupidamise raamatupidamiskohustuslane. seaduse (edaspidi RPS) § 2 lg 2 kohaselt B.P OÜ (endine OÜ L ) juhatuse liikmena Tarmo Killing rikkus teadvalt RPS §-s 4 sätestatut, mille kohaselt ta oli kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaastaaruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Harju Maakohtu 21.06.2017.a. kohtumäärusega 2-17-5877 kuulutati välja B.P OÜ pankrot. B.P OÜ on võõrandatud Tarmo Killingi poolt 01.11.2016 Panama äriühingule T. I. B. C (x ) mille volitatud esindaja on Eestis A.R. Juhatuse liikmeks määrati üldkoosoleku otsuse, mis on A.R poolt digitaalselt allkirjastatud 06.11.2016, p. 5 kohaselt R.P ja tema volitused kehtisid 1 kuu alates üldkoosoleku otsuse allkirjastamisest. Seega lõppesid R.P B.P OÜ juhatuse liikmeks olemise volitused 06.12.2016 ning uut juhatuse liiget ei ole määratud. Pankrotiseaduse § 85 sätete alusel kohustati võlgnikku B.P OÜ esitama andmeid vara ja võlgade kohta ning esitama raamatupidamise dokumente. Pankrotihalduri pooli edastatud teabenõudele vastas R.P, et talle ei ole kunagi nimetatud äriühingu raamatupidamist üle antud. Ka A.R ei ole teadlik B.P OÜ raamatupidamisdokumentide asukohast. Tarmo Killing on 11.08.2017.a võlgniku vande andmisel öelnud, et saatis 40 kg B.P OÜ dokumente Panamasse T. I. B. C (x ) esindajatele läbi E. P nädal peale äriühingu müüki. Müük toimus 01.11.2016. Kellele ta saatis, seda ta ei mäleta. Samuti ei olnud tal enda väite tõendamiseks dokumente edastada. AS E. P 23.09.2019.a vastuse kohaselt ei ole Tarmo Killing ajavahemikul 01.09.2016-01.12.2017.a postisaadetisi välisriikidesse saatnud. Samuti on Tarmo Killing võlgniku vande andmisel öelnud, et andis veebruaris 2017 Dubais tundmatule vene keelt kõnelevale isikule arvuti kõvaketta raamatupidamise andmetega. Tal ei ole esitada kõvaketta üleandmise-vastuvõtmise kohta akti. Kuna tegemist on olulise infokandjaga (väidetavalt asus kogu raamatupidamine sellel), siis ei ole eluliselt usutav, et see antakse üle suvalisele isikule ilma isikut tuvastamata ja selle kohta üleandmise akti vormistamata. Kuna B.P OÜ uueks juhatuse liikmeks sai R.P, siis oleks Tarmo Killing pidanud andma äriühingu raamatupidamise dokumendid üle talle, mitte kellelegi teisele. Tarmo Killing varjab teadvalt ebaseaduslikult B.P OÜ raamatupidamist olles elektroonilised raamatupidamisandmed üle andnud tundmatule isikule ning paberkandjal olevaid raamatupidamisdokumente ei ole seni pankrotihaldurile üle andnud, kuigi puuduvad tõendid, et ta oleks need kellelegi edastanud. Sellega on ta teadvalt rikkunud raamatupidamise kohustust. Arvestades asjaolu, et Tarmo Killingi tegevuse tulemusena puudub teadmine äriühingu raamatupidamisdokumentide asukohast, puudub võimalus pankrotis oleva äriühingu suhtes täies 15 1-21-442 ulatuses läbi viia raamatupidamise revisjoni, siis seetõttu on oluliselt raskendatud ülevaate saamine pankrotis raamatupidamiskohuslase varalisest seisundist. Seega Tarmo Killing varjates teadvalt ebaseaduslikult B.P OÜ (endine OÜ L ) raamatupidamisdokumente, mille tulemusena on oluliselt raskendatud ülevaate saamine pankrotis oleva raamatupidamiskohuslase varalisest seisust, pani toime

§ 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

IV Samuti süüdistatakse Tarmo Killingut (ik 37205114212) selles, et tema andis Harju Maakohtu Kentmanni 13 kohtumajas 11.08.2017 tsiviilasjas nr 2-17-5877 menetlusosalisena teadvalt vale võlgniku vande, milles kinnitas, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tarmo Killing oli ajavahemikul 07.06.2006 kuni 06.11.2016 (Äriregistris kuni 14.11.2016) B.P OÜ (endine OÜ L ) juhatuse ainuliige. Harju Maakohtu 21.06.2017.a. kohtumäärusega kuulutati välja B.P OÜ pankrot. Pankrotiseaduse § 86 lg 1 alusel kohustati võlgnikku B.P OÜ endist juhatuse liiget Tarmo Killingut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 198 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalised hagita menetluses avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud. TsMS § 475 lg 1 p 12

§ 320lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad 1.1. Prokurörid leidsid, et Tarmo Killingu süü

§ 209

lg 2 p 3, § 384 lg 1, § 3811 lg 2 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Prokurörid taotlesid süüdistatava karistamist liitkaristusena 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakantava karistuse hulka kinnipeetud päevade arv 2 päeva.

§ 73

lg 1 ja 2 alusel määrata, et koheselt kuulub mõistetavast karistusest ärakandmisele 6 kuud vangistust.

§ 73

lg 1; 2 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud karistus 3 aastat 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Killing ei pane 4 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Lisakaristusena taotles prokuratuur Tarmo Killingule

§ 491

lg 1 alusel ettevõtluskeelu kohaldamist tähtajaga 2 aastat.

§ 55alusel kohaldada lisakaristust alates kohtuotsuse jõustumisest.

Lisaks taotlesid prokurörid süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmist, esitades seisukoha asitõendite osas ning leidis, et tsiviilhagi tuleks rahuldada. 1.

1. Kriminaalasjas on esitatud süüdistatava Tarmo Killingu vastu 3 tsiviilhagi kahju hüvitamise nõudes: E. V(B kaudu) summas 39 652,78 eurot, E. V(A kaudu) summas 750 650,09 € eurot ja AS C summas 7541,16 eurot. Kannatanud jäid kohtumenetluse käigus esitatud tsiviilhagide juurde ja palusid hagid rahuldada. 1.
2. Kaitsja leidis, et süüdistatav tuleb kõigis süüdistuses õigeks mõista ja tsiviilhagid jätta rahuldamata. Kaitsja leidis, et süüdistatava T. Killingu süü ei ole tõendatud ja tsiviilhagisid ei saanud kannatanud kriminaalasjas esitada ning kohus ei saanud tsiviilhagisid läbi vaadata. 1.
3. Süüdistatav Tarmo Killing ei ole end süüdi tunnistanud. Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
4. Kohus leiab, et Tarmo Killingule süüks arvatud karistusseadustiku (

) § 384 lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on leidnud tõendamist, kuid

§ 209lg 2 p 3 ja § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegudes tuleb süüdistatav T.

Killing õigeks mõista. Tarmo Killingu süüdistus

§ 384lg 1 järgi 3.

Süüdistatavale Tarmo Killingule on esitatud süüdistus

§ 384

lg 1 järgi selles, et ta on OÜ L (registrikood x, pankrotis, alates 14.11.2016 ärinimega OÜ B.P , aadress kuni 14.11.2016 xxxxxx, alates 14.11.2016 aadress xxxx) juhatuse liikmena teadvalt kohustustevastaselt kahjustanud võlgniku B.P OÜ varalist seisundit. Vaidlust ei ole selles, et Tarmo Killing oli B.P OÜ juhatuse liige ajavahemikul 07.06.2006 kuni 14.11.2016, kellel oli ainsa füüsilise isikuna juurdepääs osaühingu pangakontole, mis on tõendatud ajutise halduri aruandega ja S AS vastusega uurimisasutuse nõudekirjale (II kd, tl 38jj, 79). 06.11.2016 A.R poolt allkirjastatud L OÜ üldkoosoleku otsuse alusel nimetati uueks 17 1-21-442 juhatuse liikmeks R.P, ühtlasi muudeti juriidilise isiku ärinimi B.P OÜ-ks ja osanikuna kanti alates 01.11.2016 äriregistrisse T. I. B. C . R.P volitused juhatuse liikmena kehtisid kuni 06.12.2016 (II kd, tl 167-168, 182, 209). Asjaolu, et B.P OÜ raamatupidamist korraldas Tarmo Killing, leiab kinnitust nii süüdistatava T. Killingu ütlusega kui ka 09.11.2018 B vastusega uurimisasutuse nõudekirjale (II kd, tl 188). Kohus leiab, et Tarmo Killing oli

§ 384

lg 1 sätestatud erilise isikutunnusega isikuks

§ 24

lg 1 tähenduses, süüdistuses nimetatud ajavahemikul 23.04.2016 kuni 14.11.2016 võlgniku B.P OÜ juhatuse (s.o juhtorgani – vt TsÜS § 31 lg 2) liige ja vastutas ÄS § 183, § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 järgi osaühingu hoolsa juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest. 3.1.

§ 384lg 1 järgi on karistatav üksnes võlgniku varalise seisundi kahjustamine.

Võlgnik on

§ 384

lg 1 mõttes võlasuhte (VÕS § 2 lg 1) kohustatud pool ehk isik, kellel on vähemalt üks võlausaldaja (vt lähemalt – RKKKm 1-19-9575, p 35). 3.1.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19109 tunnustati resolutsiooni p 7 kohaselt E. V A (edaspidi: A ) kaudu nõuet B.P OÜ pankrotimenetluses 750 650,09 euro ulatuses (VII kd, tl 65jj). Võlgnevus oli tekkinud seoses A ja OÜ L vahel sõlmitud töövõtulepingute 19.04.2016 (nr x ), 20.04.2016 (nr x ) ja 04.05.2016 (nr x ) täitmata jätmisest (II kd, tl 97-122). Kohus ei nõustu kaitsja vastuväitega, et võlg tekkis pärast T. Killingu kohustustevastast käitumist, sest A -le kahju tekkimine sai tuleneda asendustehingute tegemisest
2. aasta veebruaris. Kaitsja ei arvesta asjaoluga, et võlakohustuse sisuks on töövõtulepingud, mille täitmata jätmine on toonud kaasa B.P OÜ-le võlgnevuse. Võlgnevus tekib juhul, kui VÕS § 82 lg 1 alusel on kohustuse täitmine muutunud sissenõutavaks, kui kohustatud pool ei ole oma võlakohustusi täitnud. Töövõtulepingute B.P OÜ poolse täitmise tähtajaks oli 01.09.2016 ja 01.10.
3. B.P OÜ ei täitnud lepingulisi kohustusi, mistõttu on A on 29.09.2016 VÕS § 114 lg 1 alusel nõudnud kohustuste täitmist täiendava tähtaja jooksul, kuid ka see osutus tagajärjetuks, mistõttu ütles tellija A 21.11.2016 töövõtjaga B.P OÜ töövõtulepingud üles (II kd, tl 92, 129). Harju Maakohtu 14.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-1719109 on kohtud tuvastanud, et B.P OÜ poolne 16.09.2016 lepingute ülesütlemine oli põhjendamatu (VII kd, tl 63-71). Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et B.P OÜ on rikkunud oma lepingulisi kohustusi, mistõttu oli B.P OÜ-l võlgnevus T. Killingu kohustustevastase käitumise ajal hiljemalt 01.11.
4. Kohtu järeldust ei väära ka asjaolu, et A hagis käsitletud kahju on tekkinud sellest, et võlgniku B.P OÜ tekitatud kahju üheks aluseks on kulu, mis on tekkinud võlgniku asemel teiste töövõtjate poolt tehtud tööde eest tasutud rahasummad. Nimelt on A 06.02.2017 OÜ-ga N. T ja 27.02.2017 T AS-ga töövõtu raamlepingute sõlmimist. Otsene varaline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 alusel mh ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Asjaolu, et kahjuhüvitise aluseks tekkinud kulu on hiljem välja selgitatud, ei muuda fakti, et A -l oli nõue varem olemas. Asjaolu, et A raamatupidaja A. Ulm saatis võlgnikule OÜ-le L saldoteatise, millega A võlgneb OÜ-le L , ei väära kohtu järeldust, et võlakohustus tekkis OÜ L poolt lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmisest. Nõustumisväärseks ei saa pidada kaitsja seisukohta, et A poolt saldoteatise esitamise tõttu ei ole OÜ-l L A ees võlgnevust. Kahju hüvitamist täitmise asemel sai nõuda pärast seda, kui kahju tekkimise asjaolud olid selged. Kuid tuleb silmas pidada, et töövõtulepingud olid sõlmitud
5. aasta aprillis ja nende lepingute täitmise nõue oli muutunud VÕS § 82 lg 7 tähenduses sissenõutavaks hiljemalt 01.09.2016 ja 01.10.2016, kui lepingulised kohustused jäid tähtaegselt täitmata. Teiseks, tuleneb ka süüdistatava ütlustest, et A raamatupidaja edastas
6. ja 2017 aasta lõpus saldoteatise selle kohta, et L OÜ-l (B.P OÜ) on õigus saada tagasi tagatisraha 125 000 eurot, mis oli võlgniku poolt makstud riigihankel 18 1-21-442 osalemiseks. Tegemist ei ole rahasummaga, mis justkui võlgnetakse B.P OÜ-le tehtud tööde eest, vaid see on raha, mille tagastamist võiski võlgnik loota. A tasaarvestas 21.11.2016 kattuvas ulatuses tagatise nõude B.P OÜ vastu esitatud nõudega (II kd, tl 133). 3.1.
7. B.P OÜ oli lisaks A -le võlausaldajaks ka B(MTA) summas 39 652,78 eurot. Maksuvõlg tekkis seoses
8. aasta kohta arvestatud ja riigile tasumata käibemaks 34 812,61 eurot ja maamaks 77,25 eurot, millele lisandub intress 4762,92 eurot, mis nähtub MTA 29.05.2017 vastusest päringule ja saldoteatisest (II kd, tl 88, 190-195). Kohus ei nõustu kaitsja vastuväitega, et

§ 384lg 1 karistatavuse eelduseks on ainult võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu.

Maksukorralduse seaduse § 32 p 1 alusel võlgnevuseks tähtpäevaks tasumata maksusumma, millest tuleneva nõude võib esitada PankrS § 93 lg 1 alusel pankrotimenetluses.

§ 384

lg 1 ei näe koosseisulise asjaoluna ette, et avalik-õiguslikud nõuded ei ole võlgnevuseks. Veelgi enam, kohus leiab, et riigi finantshuvide kahjustamise ärahoidmine on hõlmatud

§ 384

kaitstava õigushüvega, mis on suunatud ka riigi huvide kaitsmisele selle eest, et maksunõue ei muutuks võlgniku vastu viimase juhatuse liikme tahtliku maksejõuetuse tekitamise tõttu osaliselt või täielikult väärtusetuks. 3.1.

1. AS C nõue on tuleneb lepingu täitmisel tekkinud vaidlusest, mille kohaselt võlgu summas 7541,16 eurot. AS C nõue tulenev OÜ L ja AS C 14.11.2012 töövõtulepingu nr 175-6 rikkumisest, mis oli sõlmitud P linnas Kivi tänaval vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetorustike rekonstrueerimiseks. Töö ei vastanud lepingutingimustele. Töövõtja OÜ L keeldus töö parandamisest, mistõttu tellis AS C parandustööd L. E AS-lt. OÜ L (B.P OÜ) ei hüvitanud ASle C puuduste kõrvaldamisega seotud kulutusi. AS C 18.08.2017 esitas B.P OÜ pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 7541,16 eurot, mida tunnustati B.P OÜ pankrotimenetluses (V kd, tl 99jj). 3.1.
2. A , MTA ja AS C (edaspidi: võlausaldajad) nõuded kajastuvad pankrotimenetluses 27.11.2017 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (II kd, tl 161-162). Seega kahjustas süüdistatava T. Killingu tegevus võlausaldajate õigustatud huve. 3.
3. Harju Maakohtu 21.06.2017 määrusega 2-17-5877 kuulutati välja B.P OÜ pankrot, seega on täidetatud

§ 384lg 2 sätestatud maksejõuetuse põhjustamise eest ettenähtud karistatavuse eeldus.

Maksujõuetus oli pankrotihalduri M. K ütluste kohaselt välja kujunenud hiljemalt 2016. aasta kolmandas kvartalis, mis nähtub ka 02.07.2017 ajutise halduri Martin K aruandest, mille alusel Harju Maakohus 21.06.2017 sedastas võlgniku püsiva maksejõuetuse (II kd, tl 38-44, 67; II kd, tl 12-15). Pankrotiavalduse esitas menetluse alustamiseks 12.04.2017 kohtule A , sest B.P OÜ-l oli tasumata leppetrahvi summas 73 415,79 eurot (II kd, tl 12jj, 17jj). B.P OÜ pankrotimenetluses on tunnustatud kannatanute A , B ja C AS nõue, mis nähtub 04.06.2020 kohtumäärusest, millega kinnitati pankrotimenetluses jaotusettepanek. Pankrotimäärusest ja Harju Maakohtu 04.06.2020 poolt kinnitatud jaotusettepaneku põhjal selgub, et OÜ-l Tarmo Projekt oli kolm suuremat võlausaldajat: A tunnustatud nõue summas 750 650,09 eurot, B summas 39 652,78 eurot ja AS C tunnustatud nõue summas 7541,16 eurot (V kd, tl 99jj). Süüdistuse kohaselt on T. Killing viinud B.P OÜ pankrotti ajavahemikul 23.04.2016 kuni 01.11.2016 läbi viidud tehingutega (vt otsuse p 3.3.jj). Kohus leiab, et nende tegudega on süüdistatav T. Killing kahjustanud

§ 384

sätestatud võlausaldajate A , MTA ja AS C varaliste huvide kaitset, mis tõi kaasa võlgniku B.P OÜ püsiva maksejõuetuse PankrS § 1 lg 3 tähenduses. 3.3. Süüdistatavale T. Killingule heidetakse ette kohustustevastast käitumist B.P OÜ juhtimisel.

§ 384

lg-s 1 ette nähtud koosseisupärane tegu seisneb võlgniku varalise seisundi kohustustevastases kahjustamises. Varana

§ 384lg 1 mõttes on käsitatav isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum Ts

ÜS § 66 mõttes. Võlgniku varalise seisundi (vara) kahjustamisena

§ 384

lg 1 tähenduses on käsitatav mh ka see, kui võlgnikust osaühingu juhatuse liige vähendab võlgniku vara väärtust sel teel, et kasutab äriühingu vara mitte 19 1-21-442 äriühingu huvides, vaid isiklikuks otstarbeks. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (RKTKo 3-2-1-54-17, p 13.1). Äriühingute osas täpsustab juhatuse liikme hoolsuskohustuse sisu äriseadustik. Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti laieneb juhatuse liikmele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus (RKTKo 3-2-1-33-10, p 11). Osaühingu juhatuse liikmel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka RKTKo x , p x; x , p x). Tarmo Killing muutis B.P OÜ maksujõuetuks hiljemalt

1. aasta III kvartaliks mitmete erinevate tehingute ja toimingute tulemusena alljärgnevalt. 3.3.
2. Tarmo Killing on kandnud B.P OÜ AS-s S asuvale arvelduskontolt nr X N. O LP (äriühingu number X ) K. Kolevale kontole nr X ajavahemikul 14.09.2016 kuni 01.11.2016 kokku 427 452,54 eurot (II kd, tl 35). Kohtule on esitatud tõendina S AS 02.12.2019 vastus nr A09.04-200-02/8-2 uurimisasutuse nõudekirjale koos B.P OÜ maksekorraldustega N. O LP-le (V kd, tl 59-64). Ülekannete alusena on märgitud „invoice x.“ Kohtule ei ole esitatud ülekande aluseks olevaid arveid, sest T. Killing on oma ütluste järgi raamatupidamisdokumentatsiooni saatnud Panamale (vt – otsuse p 4.2.). Süüdistatava selgituste kohaselt ostis L OÜ (B.P OÜ) N. O LP-lt ehituskaupa, s.o geotekstiili, truubitorusid ja poolitavaid torusid. Süüdistatava sõnutsi telliti ehituskaup 2016 juunikuus ja juba juulikuus saadi A ehitusobjektidel 4 koormat kaupa kätte. Kohtule esitatud tõendite põhjal selgub, et N. O LP-d on tegelikult juhtinud T. Killing, mida ta on kasutanud L OÜ kontolt raha kättesaamiseks. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt RKKKo 3-1-1-93-15, p 74). Asjas omab seetõttu tähtsust küsimus, kes oli N. O LP juht ja tegelik kasusaaja. N. O LP asutamise kohta on kohtule esitatud tõendina ka E. A väljavõte, millelt nähtub, et juriidiline isik on asutatud 11.06.2016 Šotimaal, mille juhtorgani liikmeks ei ole T. Killing, kuid K õiguskaitseasutuse poolt täidetud õigusabi vastusest dokumendid, mis kinnitavad T. Killingu seoseid N. O LP-le K pangas konto avamiseks (II kd, tl 36). 19.07.2016 on Tarmo Killing esitanud taotluse juriidilise isiku N. O LPle K. Kkonto avamiseks, seejärel on T. Killing 20.07.2016.a allkirjastanud nõusoleku isikuandmete töötlemiseks K. K , seejuures on Tarmo Killing märgitud konto avamise dokumentides tegeliku tulusaava omanikuna. 11.08.2016 avati K. Kkonto nr X Šotimaal registreeritud äriühingule N. O LP (äriühingu number X ). Seega oli süüdistataval T. Killingul N. O LP pangakonto täielik kasutusõigus, kuhu kandis L OÜ AS S pangakontolt nr X ajavahemikul 14.09.2016 – 01.11.2016 kokku 427 452.54 eurot (III kd, tl 193-194; IV kd, tl 10jj). Ristküsitlemisel on T. Killing andnud ütluseid, mille kohaselt ta ei tea, millal on N. O LP asutatud ega äriühingu juhtorgani liikmeid. Tarmo Killing selgitas kohtule, et dokumentides kajastatud allkirjad on väga sarnased tema allkirjale, aga talle teadaolevalt ei ole ta sellistele dokumentidele allkirja andnud, kus ta oleks olnud tegelik kasusaaja. Küll aga saaks süüdistatav anda täpseid ütluseid juhul, kui vaid näeks originaaldokumente. Kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse dokumentide originaalide väljanõudmist pangast, et teha käekirjaekspertiis. Kaitsja ei suutnud ära näidata, millised on need tõendamisvajaduse seisukohalt olulised küsimused, millele vastuse leidmine nõuab ekspertiisi tegemist. KrMS § 105 lg-te 1 ja 2 kohaselt määratakse ekspertiis tõendamisvajadusest lähtuvalt, tuvastamaks asjaolusid, millel võib olla oluline tähtsus kriminaalasja lahendamisel. Teisisõnu peavad esinema tõenduslikult tõsiselt võetavad viited, mis kinnitavad ekspertiisivajadust (vt ka RKKKo 1-17-5760/47, p 11; 1-19-2627/29, p-d 25-26). 20 1-21-442 Kohtule on esitatud K pädeva ametivõimude esitatud dokumendid, mille ehtsuses ei ole kohtul kahtlust tekkinud, asjakohaseid argumente ei ole ka kaitsja esitanud. Kohtu veendumust dokumentide õigsuses kinnitab asjaolu, et K panga poolt on saadetud E. E AS arved, mis on adresseeritud Tarmo Killingu nimele (IV kd, tl 30-31). Pankrotihalduri M. K ütluste kohaselt aitavad sellised isikustatud dokumendid vältida olukorda, kus konto avanud isik saaks hiljem väita, et ta ei ole olnud konto avamise ja kasutamise seotud. Kohus leiab, et tegemist on igati usaldusväärsete dokumentidega, mida kinnitab ka asjaolu, et pangakonto avamisel on kasutatud Tarmo Killingu 14.07.2016 notariaalselt kinnitatud passikoopiat (IV kd, tl 32). Samasugune passikoopia on esitatud ka H M. T. Killingu nimele avatud B. d S S.A. pangakonto avamiseks, mille seoseid on T. Killing tunnistanud (VI kd, tl 158). Eelnev osutab veenvalt tõigale, et T. Killing on mõlemad pangakontod avanud. Asjas ei ole vaidlust selles, et T. Killing on olnud tegev N. O LP, sest süüdistatava ütluste kohaselt oli tal nimetatud äriühinguga töösuhe, mis väidetavalt arenes välja pärast L i OÜ poolt väidetavate ehituskaupade ostmist. T. Killingu on selgitanud, et tema ülesandeks oli vanatehnika kokkuostmine, millele N. O LP seotud isikud tulid ise järele. Siiski tuleneb kohtutoimikus olevatest tõenditest, et süüdistatav on N. O LP tegevusega olnud märksa tihedamalt seotud, sest Tarmo Killingu nimele on 21.02.2017 registreeritud domeen nexcroftone.com (OÜ E vastus, vt II kd, tl 198). Seoseid T. Killingu ja N. O LP vahel on veelgi, nt on T. Killingu elukoha läbiotsimisel ära võetud arvuti vaatlusprotokollist nähtub, et süüdistatav on omanud ka teisi N. O LP dokumente (IV kd, tl x). Dokumentaalsete tõendite põhjal selgub, et T. Killingul on olnud väga tihe seos N. O LP rahaliste vahendite kasutamisel Eestis, kuid selgub ka asjaolu, et N. O LP kontolt süüdistatava Hispaania kontole
3. a maikuust alates laekunud raha ei ole tema töötasu. T. Killing on saanud raha enda kasutusse kuni 2016 novembrini, kuid väidetav aktiivne tegevus N. O LP-s algas
4. a sügisel ja nt veebileht loodi
5. a veebruaris. Süüdistatava T. Killingu ütlustes esineb ilmne ebakõla, mida ta ei ole suutnud kummutada. Kohus leiab, et süüdistatav valetab N. O LP-lt ehituskaupade ostmise kohta. Eluliselt ei ole usutav, et värskelt asutatud äriühing N. O LP sõlmib ligi poole miljoni euro suuruse tehingu, mille eest ei soovita ettemaksu ja esimesed osamaksed tehakse 3 kuud pärast kauba üleandmist. Teiseks, T. Killing ei oska nimetada ühtki konkreetset tehingut ega ka isikut, kes oleks N. O LP seotud olnud. Kui aga arvestada tihedaid sidemeid süüdistatava N. O LP vahel, siis peaks süüdistatav suutma nimetada vähemalt temaga kontaktis olnud isiku nime või siis esitama mõnegi e-kirja, mis väidetavat tihedat kirjavahetust tõendaks. Kohus leiab, et süüdistatav on tegelik N. O LP juht, mis ei omanud iseseisvat majandustegevust. Kaitsja taotlusel on tunnistajatena üle kuulatud K. O ja J. Õ, kelle ütluste kohaselt toodi teede ehitamiseks vajalikud ehitusmaterjalid kohale nelja erineva rekkaga. Tunnistaja J. Õ selgituste kohaselt on ta näinud N. O LP nime kauba saatedokumentides. N. O LP pangakonto väljavõttelt aga ei nähtu teisi ülekandeid, mis osutaksid kaupade ostmisele või edasimüügile. T. Killingu ütluste kohaselt on ta A objektile ostnud kaupa N. O LP-lt ja V. E AS-lt. Kohus nõustub prokuröridega, et kaupa osteti
6. a maist septembrini tegelikult V. E AS-lt. Selle tõendamiseks on kohtule esitatud V. E AS arved x, x ja x L OÜ-le (V kd, tl 39-55). Võrreldes V. E AS arveid ja L OÜ pakkumisi võib saab teha järeldusi, et samal ajal, kui A ehitustöid tehti kasutati V. E AS-lt saadud ehituskaupa, nt on ostetud kokku 204 meetrit 400mm diameetriga plasttoru; S tee ehitamiseks on läinud vaja 128 meetrit plasttoru. PS tee rekonstrueerimist, mille ehitamiseks on tööde akti kohaselt vaja läinud 14 meetrit terastoru diameetriga 160 sentimeetrit. V. E AS-i arve x kohaselt on ostetud 13.6 meetrit sama diameetriga terastoru, mida on tee ehitusel kasutatud (vaatlusprotokoll – V kd, tl 36jj). T. Killingu väide, et AS V. C on tarninud ebakvaliteetset kaupa, mistõttu tuli kaupa juurde tellida on ümber lükatud AS V. E 27.11.2019 vastusega 13.11.2019 nõudekirjale koos lisadega, mis tõendab, et L OÜ ei vaidlustanud ühtegi arvet ega esitanud ühtegi pretensiooni ei kauba ega ka muude asjaolude kohta (V kd, tl 26). Seetõttu ei ole usutav ka tunnistajate K. O ja J. Õ ütlused, et ehitusmaterjale telliti N. O LP-lt, 21 1-21-442 kuna AS-le V. C esimene oli tarninud praaktooteid, mis tuli väidetavalt arvestatavas ulatuses välja vahetada. Kui aga selline olukord oleks tekkinud, siis sellega kaasnevaid kulusid arvestades oleks tõenäoliselt mõistlik majanduslikult mõtlev ettevõtja viinud AS-le V. C kauba tagasi ja raha tagasi küsinud. Ebamõistlik ja äriliselt ebaloogiline oleks telliks lihtalt sama kaupa juurde, kui ei saa kõlbmatut toodet kasutada või kaupmehele tagasi anda, seega ei ole ütlustes kajastuvad asjaolud eluliselt usutavad. Kohus leiab, et tunnistajad K. O ja J. Õ ütlused N. O LP poolt tarnitud kaupade vastuvõtmise kohta A teede ehitamiseks tuleb ebausaldusväärsetena tõendikogumist kõrvale jätta, sest need ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, mille kohaselt ei ole N. O LP kaupa müünud. Tõendi ebausaldusväärseks lugemist ei tingi üksnes vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, vaid selleks võib aluse anda ka vastuolu muude asjas kogutud usaldusväärsete tõenditega (vt RKKKo 1-17-11682, p 21). Küll aga saab kontoväljavõttelt kinnitust asjaolu, et T. Killing on N. O LP pangakontot kasutanud enda huvides. 26.10.2016 on tehtud ülekande summas 5000 eurot L. K, kes on rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt Tarmo Killingu ema. Samuti N. O LP pangakontot kasutatud aktiivselt P s, mis nähtub kontoga seotud pangakaardi kasutamisest. Pangakaardiga on aktiivselt makstud P toidu- ja alkoholipoodides. T. Killingu elukohaks on olnud P , mis kogumis teiste tõenditega põhjendab asjaolu, miks Šoti juriidilise isiku pangakontot püsivalt P poodides ja pubides kasutatakse. Kui vaadata teisi pangakaardi kasutamise andmeid, siis ilmneb, et samal ajal, kui T. Killing viibis 22.09.2016 Tallinnas notari juures K. F müügilepingu sõlmimisel ja kui süüdistatav viibis
7. a veebruaris oma ütluste järgi puhkusel Dubais, on vastavalt kasutatud pangakaarti Tallinnas ja Dubais. Süüdistatava poolt K pangakonto kasutamine on leidnud kinnitust asjaoluga, et sellelt kontolt on 25.05.2017 kuni 12.06.2018 kantud 118 284 eurot Tarmo Killingu eelnimetatud H avatud pangakontole. H pädevalt ametiasutuselt on tulnud vastus pangakonto, mis on avatud Tarmo Killingu poolt H, mille kohta on esitatud pangkonto väljavõte nr x kohta (VI kd, tl x). Seejuures on tähelepanuväärne, et N. O LP K kontol nähtuvad maksed H M samal ajal (24.04.2017 summas 45,28 M C), kui 24.04.2017 on H konto M avatud. Tarmo Killing ei ole eitanud asjaolu, et ta on seoses pangakonto avamisega H käinud, põhjendades H pangas konto avamist sellega, et „mõni korjab marke, mina korjan kontosid.“ Süüdistatav ei ole püüdnudki selgitada oma käitumise asjaolusid. Süüdistatav T. Killing on väitnud, et tema H kontole on kantud töötasu. N. O LP sai T. Killingule raha maksta peamiselt seetõttu, et L kontolt laekus sinna raha ja oluliselt hiljem, kui väidetav töösuhe algas. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K pangakonto tegelik kasutaja oli Tarmo Killing, kes on kandnud B.P OÜ raha sellele kontole, et seda enda isiklikes huvides kasutada. Järeldust toetab täiendavalt asjaolu, et T. Killingu elukoha läbiotsimisel leiti arvuti, mille vaatluse tulemusena selgus, et süüdistatav oli N. O LP-le raha ülekandmist käsitlenud enda dividendina, mille üle tal justkui olekski õigus (01.06.2020-03.06.2020 vaatlusprotokoll – dokument pealkirjaga „Dividendid ja laen“ (V kd, tl 9). Pankrotihalduri M. K ütluste kohaselt on T. Killing talle öelnud, et ta võttis N. O LP kaudu välja dividende, mille lihtsalt kulutas ära. Kohus leiab, et M. K ütluseid saab selles osas kasutada tõendina KrMS § 66 lg 21 p 3 tähenduses, sest ütlustes sisalduvad asjaolud, mis olid ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Tuleb nõustuda prokuröridega, et N. O LP kontole on kantud näiliste, s.o tegeliku majandusliku sisuta tehingute tulemusena raha. Kohus leiab, et vara enda kontrolli all olevale pangakontole kandmist, millega maksta oma isiklike kulude eest, ei saa pidada korralikuks ettevõtja hoolsuseks. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab senise kohtupraktika põhjal eelkõige seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (vt RKTKo x, p x; x, p x). Juhatuse liige tuleb lugeda korraliku ettevõtja hoolsuskohustust järginuks eelkõige siis, kui ta on täitnud ärilise kaalutluse reegli nõudeid. Neid nõudeid saab Riigikohtu 22 1-21-442 praktika järgi lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. 3.3.
8. Süüdistuse kohaselt on Tarmo Killing ajavahemikul 11.03.2016 kuni 01.11.2016 võõrandatud vastusooritust saamata B.P OÜ-le kuulunud järgmised töömasinad ja sõiduautod: 17.05.2016 Toyota Land Cruiser 120 (2003.a) reg nr x , uus omanik on endine juhatuse liige Tarmo Killing, kasutaja K. K; 25.10.2016 Respo O2 (2015.a) reg nr x, uus omanik on D G OÜ ja kasutaja M. K; 17.09.2016 Fliegl TSK 100 (1999.a) reg nr x, uus omanik on T. K; 31.10.2016 Brenderup 2300S (2007.a) reg nr x, uus omanik endine juhatuse liige Tarmo Killing; 01.11.2016 DAF 2300 (1989.a) reg nr x, uus omanik L. K.; 17.05.2016 Solifer Artic 45T (1978.a) reg nr x , uus omanik endine juhatuse liige Tarmo Killing; 11.03.2016 Nissan Pick-up (2002.a) x, uueks omanikuks sai Lindmet OÜ (kasutajad J. L. ja Eret Lindmets); 28.10.2016 Renault Trafic (2012.a) reg nr x, uueks omanikuks sai R. S.; 01.11.2016 Skoda Praktik (2008.a) reg nr x, uus omanik L. K; 25.10.2016 Skoda Praktik (2008.a) reg nr x, uus omanik D G OÜ, kasutaja M. K.; 24.10.2016 Suzuki LT-A700XK7 (2007.a) reg nr x, uueks omanikuks sai G. L.; 22.10.2016 Case 580ST (2015.a) reg nr x, uueks omanikuks sai D G OÜ, kasutaja M. K. (II kd, tl x; x; Maanteeameti väljatrükid III kd, tl x). B.P OÜ sõidukite võõrandamise tõendamiseks on eelnimetatud isikutele, on kohtule esitatud Maanteeameti esitatud andmed sõidukite omanikuvahetuse kohta. Süüdistatav T. Killing ei ole eitanud asjaolu, et ülaltoodud tehingud on toimunud sõidukite/töömasinate võõrandamiseks. Vahetult enne pankroti väljakuulutamist sõidukite võõrandamine, on eelduslikult PankrS § 109 lg 2 tähenduses võlausaldajate huve kahjustav, sest vara kõrvaletoimetamisel muutub võimatuks nõuete rahuldamine. Süüdistusversiooni kohaselt on sõidukid võõrandatud ilma vastusoorituseta T. Killingu lähedastele isikutele. Kohtule on tõendina esitatud rahvastikuregistri väljatrükid, millelt nähtuvad isikute sugulussuhted: M. K on kasupoeg, L. K on isa, K. K on eluskaaslane (II kd, tl 16). D G OÜ juhatuse liige ja osanik on Tarmo Killingu kasupoeg M. K (II kd, tl 184). Selle kohta on kohtule esitatud äriregistri väljatrükk. OÜ R Teed osanik ja juhatuse liige on Tarmo Killing, mille kohta on esitatud äriregistri väljatrükk (II kd, tl 166, 186; V kd, tl 106-109). Sõidukite müügiga seotud asjaolude väljaselgitamiseks oli kohtusse kutsutud ütluseid andma M. K K. K ja R. P. Tunnistajad M. K ja K. K keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest oma lähedase isiku T. Killingu suhtes. Kohtusse oli kutsutud R. P ristküsitlemisest prokurörid loobusid, sest tunnistaja andis teada, et ta ei soovi istungil ütluseid anda ja kaitsja ei taotlenud tema ülekuulamist. Tunnistajana üle kuulatud pankrotihaldur M. K ütluste kohaselt ei ole sõidukite müügi eest laekumisi toimunud, selle kohta puuduvad andmed B.P OÜ pangakontodelt. Tarmo Killingu ütluste kohaselt tasuti sõidukite eest sularahas, sest raha oli tarvis jooksvate kulutuste eest tasumiseks, s.o tööliste majutamiseks, sõidukulude jms eest. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et süüdistatav, kes väidab, et äriühingu poolt nõuetekohaste algdokumentideta välja makstud raha kasutati äriühingu huvides, peab oma väite õigsust tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse selle kontrollimiseks (vt nt RKKKo 3-1-1-47-07 , p 23; 3-1-1-61-08, p 16.7; 3-1-1-133-13, p 23 ja 3-1-1-48-17, p 50). Kohus leiab, et süüdistatav ja kaitsja on esitanud aktiivse kaitseväite, mille tõendamiskoormus on kaitsjal ja süüdistataval. Tuleb silmas pidada, et sõidukite võõrandamisele järgnes kiire äriühingu osade võõrandamine, mis tähendanuks seda, et saadud sularaha oleks pidanud kajastuma B.P OÜ kassas. Tunnistajana üle kuulatud K. R on andnud ütluseid, et L OÜ osade müügitehingu tulemusena ei toimunud dokumentide ega ka varade, sh sularaha üleandmist. Raha ei saanud ka kulude jooksva tegevuskulude katteks, sest tunnistaja M. R ütluste kohaselt oli
9. a juunikuuks tegevus vähenenud ja augustist alates ei olnud enam objekti pealt tegevust. A teede väljaehitamine oli peamine B.P OÜ töös olnud ehitusobjekt
10. aasta suvel. Süüdistatava T. Killingu ütluste järgi 23 1-21-442 ei olnud
11. a suvel teisi ehitusobjekte, samuti asjaolu, et T. Killingu selgituste põhjal oli ta sunnitud 04.08.2016 teatama tööde peatamisest, sest probleeme oli mh ka alltöövõtjatega, kes ei saanud enam viivitustega leppida. M. K ütluste kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus kui varad olid võõrandatud. B.P OÜ pangakontodelt ei nähtu laekumisi teistelt ettevõtjatel ega kulusid, mis osutab asjaolule, et ei olnud teisi ehitusobjekte peale A , millele sularaha oleks vaja olnud. Kaitsja ei ole esitanud enda versiooni kinnitavaid, kuid prokuröride tõendid kinnitavad kogumis asjaolu, et B.P OÜ ei ole sõidukite võõrandamise eest raha saanud. Kaitsja ja süüdistatav on väitnud, et raamatupidamisdokumendid on saadetud uuele omanikule Panamasse, mis ei ole usutav (vt põhjendusi – otsuse p 4.2.), kuid ka dokumentide puudumisel saanuks süüdistatav selgitada konkreetseid asjaolusid, et võimaldada oma väiteid kontrollida, mida ta aga ei teinud. Süüdistataval oli piisavalt võimalusi esitada andmeid selle kohta, mis asjaoludel on
12. a III kvartalis majanduskulud tekkinud ning kellele on võlgnevusi tasutud. Lõppkokkuvõttes jäidki süüdistatava väited paljasõnaliseks, mis ei haaku ka teiste asjas kogutud tõenditega. 3.3.
13. Tarmo Killingu poolt on ka ajavahemikul 23.04.2016 kuni 30.06.2016 välja võetud B.P OÜ arvelduskontolt nr X AS-s S kokku 13 500 eurot sularahas, mida ta samuti süüdistatavana antud ütluste kohaselt olevat kasutanud B.P OÜ kohustuste eest tasumiseks. Kohtule tõendina esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on Tarmo Killing võtnud sularahaautomaadist 750 euro kaupa välja raha, mille kasutamise kohta ei ole süüdistatav selgitusi esitanud (II kd, tl 37). Ülaltoodust tulenevalt ei ole usutav, et kuni
14. a juunikuuni väljavõetud raha oleks kasutatud ettevõtluse huvides. Kaitseväidet ei ole püütudki tõendada. Kohus leiab, et olukorras, kus juhatuse liige on äriühingu pangakontolt võtnud välja sularaha ning ei ole tõendanud, et väljavõetud sularaha on kasutatud äriühingu huvides, on ta rikkunud äriühingu vara hoidmise kohustust (RKTKo 3-2-1-113-16, p 18). Äriühingu juhatuse liikme poolt majanduslikult otstarbeka käitumise kohustust tahtlikult rikkudes äriühingule kahjuliku tehingu tegemine on käsitatav juriidilisest isikust võlgniku vara (varalise seisundi) kahjustamisena

§ 384lg 1 tähenduses (vt RKKKo 3-1-1-61-09, p 33).

3.3.

1. Tarmo Killingule on süüdistuses ette heidetud ka OÜ L (B.P OÜ) omandis olnud kahe kinnistu võõrandamist vastusooritust saamata (III kd, tl 214-219). 1) 30.06.2016 on OÜ L võõrandajana ja OÜ R Teed omandajana sõlminud hoonestatud kinnistu asukohaga xxxxxx, registriosa nr 4002006 müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi: xxxx), mille on tõestanud P notar I. L ja mis on kantud notari ametitoimingute raamatusse nr 802 (II kd, tl 80-83). Müügihinnaks oli 28 400 eurot, mis pidi tasutama müüja poolt näidatud kontole kolme pangapäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest. Vaidlust ei ole selles, et OÜ R Teed osanik ja juhatuse liige on Tarmo Killing, mille kohta on tõendina esitatud äriregistri väljatrükk (II kd, tl 186). Seega oli kinnistu võõrandatud süüdistatava T. Killinguga seotud äriühingule, millega süüdistatav välistas kinnistu sattumise pankrotivara hulka. Pankrotihalduri M. K ütlustest nähtub, et kinnistute puhul ei vastanud müügihinnad turuväärtusele ning ka rahad ei liikunud. B.P OÜ kontodel OÜ R Teed poolt ei nähtu tasumist. Ekspertarvamuse nr x kohaselt on kinnistu asukohaga xxxxxx, registriosa nr x turuväärtus ca 130 000 kuni 160 000 eurot (V kd, tl 120jj). Kohus nõustub prokuröriga selles, et juhatuse liige võib lojaalsus- ja hoolsuskohustust rikkuda mh siis, kui ta teeb juhatuse liikmena tehingu endaga seotud äriühinguga turuhinnast erinevatel tingimustel (vt RKTKo x, p x). Kohtuistungil on T. Killing väitnud, et ostumüügi summa on tasaarvestatud, mis ei ole usutav. Tasaarvestamise alusena on süüdistatav väitnud, et tasaarvestamiseks kasutatud OÜ R Teed nõuded tulenesid mingitest varasematest kokkulepetest. Müügilepingu p 2.3 kohaselt kohustus OÜ R Teed tasuma 3 pangapäeva jooksul ostuhinna. Juhul, kui väidetavad nõuded oleksid olemas olnud, siis oleks tõenäoliselt ka müügilepingus ostusumma tasaarvestatud. Kaitseaktis ei ole sõnagi märgitud, et OÜ R Teed tehingu ostuhind oleks tasaarvestatud ja kaitsja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal aktiivset kaitseväidet oleks olnud võimalik kontrollida. 24 1-21-442 Kohtu veendumus asjaolu, et xxx kinnistu eest oleks tasutud kinnitab asjaolu, et OÜ R Teed tasus pankrotivara hulka poole kinnistu väärtusest selleks, et vältida vara tagasivõitmist pankrotimenetluses. M. K i ütluste kohaselt laekus xxxx kinnistu eest pankrotivarasse 80 000 eurot. Antud asjaolu osutab tõigale, et tegelikult ei ole xxxx kinnistu eest raha makstud, alles pankrotimenetluse käigus on süüdistatav teinud ülekande. Kohus nõustub prokuröridega et xxxx kinnistu võõrandamise tehing oli rahatu, sest ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kinnistu eest on reaalselt tasutud, makstakse veel 80 000 eurot. Kaitsja ei ole ka kuidagi püüdnud tõendada asjaolu, et raha on maksud. 2) 22.09.2016 sõlmisid L OÜ võõrandajana ja K. F omandajana kinnistu asukohaga xxxxxxxxxx, registriosas nr x müügilepingu ja asjaõiguslepingu (edaspidi: xxx kinnistu), mille on tõestanud Tallinna notar L. M asendaja E.L. S (II kd, tl 84-87). 20.06.2017 notariaalaktist nr x nähtub, et K. F on omakorda müünud kinnistu asukohaga M. K, kes on Tarmo Killingu elukaaslase poeg. 22.09.2016 oli müügihinnaks oli 12 500 eurot, mis oli lepingu kohaselt tasutud müüjale B.P OÜ-le sularahas enne lepingu sõlmimist (V kd, tl 116jj). B.P OÜ kontodelt sularaha sissemakseid ei nähtu. Ekspertarvamuse nr c kohaselt on kinnistu aadressil xxxxx, registriosa nr x , turuväärtus ligikaudu 30 000 kuni 40 000 eurot (V kd, tl 110-114). Seega oli ka teise kinnistu müügihind oluliselt alla turuhinna. 29.10.2020 vaatlusprotokoll (K. F S AS arvelduskontode nr X ja x kohta) – tõendab, et K. F nimetatud arvelduskontodel ei nähtu ülekandeid L OÜ-le, B.P OÜ-le ega Tarmo Killingule (V kd, tl 17). Tunnistajana kohtuistungil üle kuulatud K. F on andnud ütluseid, mille kohaselt oli tehing rahatu, sest tal oli Tarmo Killingu elukaaslasega K. K kokkulepe, et ta vormistab S kinnistu enda nimele, et see aja möödumisel M. K nimele ümber vormistada. Tegelikult elasid sellel kinnistu T. Killing oma perega K ja M. K edasi. Prokurör on esitanud kohtule tõendina K. F ja K. K vahelise e-kirjavahetuse ja Messengeri vestluse, millest nähtub, et K. K on saatnud elektriarvesti näite tunnistajale, et viimane saadaks need edasi elektrienergia müüjale (V kd, tl x). Tunnistaja on andnud ütluseid, mille kohaselt: „nemad saatsid mulle raha ja mina tegin ülekandeid.“ K. F sõnul kasutasid seda kinnistut edasi T. Killing, K. K ja M. K. Tõendid kogumis hinnates on tõendatud, et kinnistu müümine oli näiline, s.o ilma tegeliku eesmärgita omandit üle anda, ja kinnistu reaalseks kasutajaks oli endiselt süüdistatav. Kaitsja jättis kasutamata võimaluse K. F ristküsitlemiseks, sest ei soovinud tunnistajale küsimusi esitada; see-eest esitas kaitsja hiljem tõenditena: tsiviilasjas nr x K. F poolt 22.11.2017 esitatud määruskaebuse ja L OÜ 21.09.
2. a kassa sissetuleku orderi nr x, mille kohus vastu võttis (V kd, tl 13). Kaitsja väitel lükkavad need tõendid ümber K. F poolt kohtus tunnistajana antud „põhimõttelised ja resoluutsed ütlused.“ Kassa sissetuleku orderilt nähtub, et selle alusel on väidetavalt 12 500 üle antud, kuid nii raha üleandja kui ka vastuvõtja eest on allkirja andnud T. Killing. K. F ei ole seda allkirjastanud. Süüdistatava ütluste järgi andis K. F raha üle, mille kohta tehti kohe ka orD valmis, kuid ta ei põhjenda, miks on orderil ainult tema allkirjad. Kohtu hinnangul ei kinnita kõnealune D vähimalgi määral raha reaalset liikumist, sest kui see oleks olnud nii, siis oleks sellel orderil ka K. F allkiri, mis kinnitanuks raha üleandmist. T. Killingu ütlustele ei lisa kaalu ka tema väide, et ta andis 7000 eurot pankrotihaldurile üle. M. K on nimetatud asjaolu kinnitanud, selgitades, et T. Killingule tehti selgeks, et ta peab kõrvale toimetatud vara tagasi andma, mille tulemusel on süüdistatav
3. a suvel tagastanud mõned autod ja sularaha. Seega ei ole vähimatki seost K. F sõlmitud lepingu ja T. Killingu tagastatud 7000 euroga. Asjaolu, et tunnistaja K. F on koostanud tsiviilasjas hagile vastuse, milles kinnitab raha maksmist, ei võimalda kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest see kajastab tema positsiooni tsiviilkohtumenetluses. Rohkemat antud dokumentidest ei selgu. Kohus juhtis ka korduvalt kaitsja tähelepanu, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tuleb ristküsitlemise käigus juhindudes KrMS § 289 välja tuua tunnistaja varasem väide, et võimaliku vastuolu kohta tunnistajale küsimusi esitada. Dokumendid on olnud olemas enne ristküsitlemist. Mingil 25 1-21-442 põhjusel ei ole kaitsja soovinud ristküsitlemise reegleid järgida, vaid on nii M. R kui ka K. F kohtuväliseid väited soovinud esitada pärast küsitlemist. Kohtu hinnangul ei ole kaitsja tegevus olnud tulemuslik, sest ütluste usaldusväärsust ei ole kaitsjal õnnestunud kõigutada. Tunnistaja K. F on ristküsitlemise käigus põhjendanud veenvalt, et ta soovis aidata lapsepõlve sõbrannat K. K, mis oli tema eesmärgiks. K. F ütluste kohaselt võõrandati S kinnistu hiljem M. K, sest ta ei olnud enam nõus T. Killingu ja K. K eest arveid maksma, märkides, et „siis saigi see ümber kirjutatud M. K nimele.“ Ka selle tehingu puhul raha ei makstud, notaris maksis kulude eest M. K. Seega on leidnud tõendamist asjaolu, et Surju kinnistu võõrandamiseks tehtud tehing oli näiline TsÜS § 89 lg 1 tähenduses, sest müügilepingu pooled tahtsid üksnes jätta muljet tehingu olemasolust. 3.3.
4. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme poolt äriühingu põhilise vara, s.o käibevahendite (sularaha), sõidukite ja kinnisasjade võõrandamine, vältimaks vara arvel äriühingu võlausaldaja nõude sissenõudmist ei ole kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, mida nõuab juhatuse liikmelt ÄS § 187 lg 1 (vt RKTKo 3-2-1-33-10). Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine hoolsuskohustus ja olla juriidilisele isikule lojaalne, s.o lojaalsuskohustus (vt RKTKo x , p 10; x , p 31). Kohus leiab, et süüdistatav on hooldus- ja lojaalsuskohustus rikkudes käitunud kohustustevastaselt. 3.
5. Tuvastamaks põhjuslikku seost nn ekvivalentsusteooria mõttes conditio sine qua nonvormeli abil, loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. See tähendab, et teatud tegu on teatud tagajärjega põhjuslikus seoses, kui teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Kui aga tagajärg oleks saabunud ka teo mõttelisel eemaldamisel, pole see tegu tagajärje põhjuseks. (nt RKKKo 3-1-1-55-09, p 25.3). PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. L OÜ oli maksevõimeline ettevõte, kellel oli piisavalt vara, et igapäevast majandustegevust teostada. Selle kohta annab kinnitust ajutise halduri aruanne, mis on esitatud kohtule (II kd, tl 3844). Tulenevalt
6. aasta majandusaasta aruandest oli OÜ L (pankrotis) vara 694 703 euro väärtuses, millest käibevara raha ja pangakontod summas 72 392 eurot ning nõuded ja ettemaksed summas 188 836 eurot. Põhivarana maa väärtusega 28 469 eurot; masinad ja seadmed väärtusega 403 438 eurot ja muu materiaalne põhivara väärtusega 1568 eurot. B.P OÜ 31.12.2015 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul kohustusi kokku 360 230 eurot, millest lühiajalised kohustused 249 914 eurot ja pikaajalised kohustused 110 316 eurot (II kd, tl 21-30). Pankrotihalduri M. K ütluste järgi oli L OÜ omakapital 31.12.2015 bilansi järgi umbes 300 000 kuni 400 000 euro ulatuses positiivne, mis tähendab, et kõikidele võlausaldajatele oleks saanud võlad ära maksta ja likvideerimisväärtusena oleks üle jäänud veel kuni 400 000 eurot. M. K ütluste kohaselt lõppes
7. a kolmandas kvartalist igasugune majandustegevus, varad olid välja viidud ja ei olnud enam töötajaid, ehk siis selleks hetkeks, kui 14.11.2016 sai R. P juhatuse liikmeks oli L lõplikult maksejõuetu. Nähtuvalt B.P OÜ ajutise pankrotihalduri 02.06.2017 aruandest oli võlgnikul kohustusi 825 342,32 eurot väärtuses ja vara puudub (II kd, tl 38jj). On leidnud tõendamist, et süüdistatav on võtnud endale sularahas 13 500 eurot ning võõrandas tasuta võlgniku kinnistud turuväärtuses kokku ca 160 000 eurot ja põhivarana masinaid/seadmeid 403 438 eurot, s.o kokku 576 938 eurot. Seejuures tuleb silmas pidada, et A kahjunõue kujunes suuremaks seetõttu, et teised ehitusettevõtjad pidid võlgniku tööd lõpetama, seega on alust väitele, et nt N. O LP kontole 427 452,54 euro otstarbekohasel kasutamisel oleks saanud A -le suures mahus töid teostada ja kahju poleks tekkinud või oleks kahju olnud oluliselt väiksem. Seega, kui süüdistatav T. Killing ei oleks talle süüksarvatud tegu toime pannud, olnuks B.P OÜ-l vähemalt 600 952,54 eurot rohkem, mis oli kogu võlgniku kõrvale toimetatud vara 26 1-21-442 väärtuseks, ja majandustegevus oleks käibevahendite (masinad, sularaha jne) olemasolul jätkunud ja äriühing oleks suutnud rahuldada enamuse võlausaldajate nõudeid ning äriühing poleks maksejõuetuks muutunud. Järelikult oli süüdistatava tegu (B.P OÜ raha endale võtmine) saabunud tagajärjega (B.P OÜ maksejõuetus) põhjuslikus seoses. Seega põhjustas T. Killing oma kohustustevastase käitumisega võlgniku B.P OÜ püsiva maksujõuetuse. 3.5.

§ 384

lg 1 subjektiivne koosseis eeldab võlgniku varalist seisundit kahjustava teo ja selle kohustustevastasuse eeldustele vastavate asjaolude suhtes vähemalt otsest tahtlust (

§ 16

lg 3), s.o toimepanija peab teadma, et tema tegu kahjustab võlgniku varalist seisundit ja ta tahab või vähemalt möönab seda. Võlgniku varalise seisundi kahjustamise kohustustevastasus on normatiivne koosseisutunnus. Normatiivsete koosseisutunnuste puhul ei ole nõutav, et isik teaks nende täpset juriidilist tähendust, küll on aga vajalik, et isik mõistaks selliste tunnuste üldist sotsiaalset tähendust või vähemalt taolise õiguskeelest pärineva tunnuse üldkeelelist paralleelhinnangut (RKKKo 3-1-1-108-12, p 24).

§ 384

lg 1 objektiivse koosseisu ülejäänud tunnustele vastavate asjaolude suhtes peab toimepanijal olema vähemalt kaudne tahtlus (

§ 16lg 4).

Kohus leiab, et T. Killing on kuriteo toime pannud kavatsetusega

§ 16lg 2 tähenduses.

Isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. 3.5.

1. Eelnevalt juba käsitletud tõendite valguses pole kahtlust selleski, et Tarmo Killing teadis B.P OÜ raha N. O LP pangakontole kandes, sularahas välja võttes ja pangakaardiga isiklikke kulusid tasudes seda, et raha ei tarvitata B.P OÜ huvides. Tunnistaja M. R ütluste kohaselt hakkas A objektil silma, et
2. a juunist alates hakkasid tööd aeglustuma, s.t tehnikat viidi ehitusobjektilt minema ja tööd seiskusid augustiks
3. a. Samal ajal on süüdistatav asunud võõrandama sõidukeid/töömasinaid ja alates 14.09.2016 on toimetanud võlgniku vara K panka. Olles B.P OÜ juhatuse liikmena kursis äriühingu majandustegevuse ja varalise seisundiga, oli T. Killingul kaheldamatult kindel teadmine, et B.P OÜ sedavõrd suure rahasumma, s.o 427 452,54 euro endale võtmine toob paratamatult kaasa B.P OÜ ja maksejõuetuks muutumise. Süüdistatavate tahtluse aspektist on kõnekas äriühingu sõidukite/masinate võõrandamise hoogustumine ja kontolt raha väljavõtmise suurenemine ajal, mil A nõudis aktiivsemalt B.P OÜ tööde lõpetamist. Pangakontode vaatlusprotokolli saab kinnistu asjaolu, et B.P OÜ pangakontolt viidi välja kogu raha (III kd, tl 196-209). N. O LP kontoga seotud pangakaardiga on T. Killing 01.09.2016 kuni 31.10.2018 makstud korduvalt P toidu- ja alkoholipoodides ja söögikohtades (IV kd, tl 42). Süüdistatav on tegutsenud silmapaistva järjekindlusega B.P OÜ varatuks tegemisega, põhjendades seda sellega, et ostja oli investor, märkides, et „nende soov oli ilma vara osta.“ Esmalt tunnistab süüdistatav, et ka talle tundub see imelik, kuid teisesküsitluses väitis prokurörile, et investorit huvitas võimalus tagatise tagasisaamiseks. Kohus leiab, et juhul, kui nn investor oleks olnud huvitatud tagatisest, siis see oleks kajastanud ka 01.11.2016 osaühingu osade ostu müügilepingus (II kd, tl 201). Lepingule ostja esindajana alla kirjutanud A. R on andnud tunnistajana ütluseid selle kohta, et kindlasti ei ole olnud L OÜ osade ostja T. I. B. C näol tegemist investoriga. Tunnistaja A. R sõnade kohaselt lõpetasid üle ostetud äriühingud oma tegevuse päevast, kui nad sai üle ostetud. Ka süüdistatav on selgitanud, et tema sooviks oli vältida kulukat vaidlust RM-ga ja sõprade soovitusel tahtis L OÜ-st vabaneda. Süüdistatav seadis sellega endale eesmärgiks äriühingust vabanemise pärast seda, kui ta oli osaühingu varatuks teinud. Eeltooduga on T. Killing teinud eesmärgipäraselt võimatuks mistahes võlausaldajate katsed saada OÜ Barama Pangkalan arvelt nõuded rahuldatud. Süüdistatav T. Killing sai ka aru, et ta tegutseb isiklikes, mitte B.P OÜ huvides, süüdistatava eesmärk oligi võtta B.P OÜ vara endale, seega ta tegutses kavatsetusega

§ 16lg 2 mõttes.

3.5.

1. Kohus leiab, et süüdistatav oli teadlik asjaolust, et B.P OÜ varatuks tegemine kahjustab võlausaldajate huve ja toob kaasa maksejõuetuse. AS C oli vaidlus tööde teostamiseks pooleli, mistõttu oli süüdistatavale teada, et võlausaldaja võib nõuda kahju hüvitamist. Tarmo Killing 27 1-21-442 teadis, et B.P OÜ on B võlgu, sest ta oli maksudeklaratsioonide esitajaks ja oli seetõttu teadlik maksukohustuse olemasolust. Maksukohustuse olemasolu nähtub ka 01.11.2016 osaühingu osade ostu müügilepingus (II kd, tl 202). AS C oli puudustega töödest T. Killingle teada andnud, seega oli süüdistatav nõudest teadlik. Samuti oli süüdistatavale teada, et A ees on kohustused töövõtulepingute täitmiseks. Seega oli süüdistataval teada, et A -l on vähemalt lepingu täitmise nõue, lisaks ka kahju hüvitamise nõue. Tarmo Killing ei ole suutnud ristküsitlemisel selgitada, pärast A -lt raha saamist töödega ei jätkatud. Pärast A -lt ülekande laekumist ei nähtu kontol enam suuremaid väljaminekuid peale N. O LP. L OÜ juhatuse liige T. Killingu esitas lepingute ülesütlemise avalduse 16.09.2016 põhjendusel, et A viivitas alusetult töö vastuvõtmisega (II kd, tl 126-127). Kuid vaidlust ei ole selles, et A maksis kõigi arvete eest ja nõustus lepingu täitmise tähtaja pikendamisega. Seega ei olnud L il raskusi, mis oleks takistanud tööde teostamist A objektidel. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas 2-17-19109 punkti 12 kohaselt on leitud järgmist: „seega leidis maakohus põhjendatult, et lepingust taganemise materiaalsed eeldused ei olnud täidetud ja võlgniku lepingust taganemine ei omanud toimet.“ L OÜ esitatud ülesütlemisavalduses oli põhjendamtu. Kohus nõustub prokuröridega, et hiljemalt
2. a suvel oli T. Killingul kindel plaan L OÜ varatuks ning lepingu ülesütlemisega ja sellele järgnenud läbirääkimistega üksnes viivitati, et L OÜ teha Panama äriühingule müümisega võlausaldajatele raskesti kättesaadavaks ja vara tagasivõitmine võimatuks. Kohtus ütluseid andnud A. R on selgitanud, et L i müügi puhul ei olnud tegemist mitte hea majandustehinguga, vaid tegu oli probleemsest äriühingust vabanemisega. Asjaolu, et süüdistatav on R. P ja A. R 2016 oktoobris suhelnud nähtub T. Killingu mobiiltelefoni vaatlusest (asitõendi vaatlusprotokoll – V kd, tl 1-2). Asjade selline käik on tüüpiline sellele, kuidas toimitakse kuritahtlikult varatuks muudetud äriühingutega: see viiakse teenusepakkuja juurde, kes peab n-ö äriühingute surnuaeda, vahetab välja osaniku, juhatuse liikmed ja teeb vajalikud toimingud selleks, et pankrotimenetlus (sh tagasivõitmised) ei osutuks resultatiivseks (vt lähemalt – Trt RingKo 1-17-2155, p 193). Süüdistatava T. Killingu poolt kinnistute ja sõidukite/töömasinate võõrandamine tasu saamata ja sularaha enda kasuks kasutamine on kahjustanud äriühingu majanduslikku võimet edasi tegutseda. Vara on võõrandatud lähikondsetele, sh selgub K. F ütlustele tuginedes, et T. Killing sõlmis lepingu, millega ei soovitud õiguslikke tagajärgesid. Sellise näiliku lepingu sõlmimine ja sellest järelduv tegelike asjaolude varjamise soov näitab kujukalt süüdistatava teadlikkust endale võlgniku varast tehtud maksete alusetusest. Maksejõuetuse põhjustamine oli süüdistatavale ettenähtav. M. K on andnud ütluseid, mille kohaselt ei ole R. P ühtegi tehingut teinud, sest kõik tehingud varaga on tehtud eelmise omaniku T. Killingu poolt ära. Sõidukite kasutajaks jäid M. K ütluste kohaselt pärast võõrandamist endiselt Tarmo Killing ja K. Ka. Enda huvides vara võõrandamist näitab ka asjaolu, et T. Killing andis pankrotihaldurile tagasi 4 töömasinat/sõidukit – ekskavaator Robtex, Iveco, MAS sõiduauto ja Škoda. Kui need oleks müüdud L OÜ huvides väidatavate majandamiskulude katteks, siis ei oleks olnud süüdistataval T. Killingul enam võimalustki masinate tagastamiseks. Kokkuvõttes asub maakohus seisukohale, et Tarmo Killingul oli tahtlus (kavatsetuse vormis) kõigi

§ 384lg 1 objektiivse koosseisu tunnustele vastavate asjaolude suhtes.

Tarmo Killingu süüdistus

§ 3811lg 1 järgi 4.

Tarmo Killingule on esitatud süüdistus

§ 3811

järgi selles, et ta on teadvalt rikkunud RPS §-s 4 sätestatut, mille kohaselt ta oli kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; säilitama raamatupidamise dokumente. RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama 7 aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. 28 1-21-442 Süüdistusversiooni kohaselt on Tarmo Killing rikkunud raamatupidamise kohustust, kui asus B.P OÜ raamatupidamist pankrotihalduri eest varjama. 4.

1. Tarmo Killing oli isikuks, kes tegeles L OÜ raamatupidamise korraldamisega. Selle kohta on kohtule esitatud nii kirjalikud tõendid kui ka Tarmo Killingu poolt süüdistatavana antud ütlused, mis seda kinnitavad (vt – otsuse p 3). Asjaolu, et raskendatud on ülevaate saamine pankrotis oleva raamatupidamiskohuslase varalisest seisust tõendab ajutise halduri aruanne ja ka pankrotihalduri M. K ütlused, millega haldur kinnitab, et tal ei ole võimalik koostada finantsanalüüsi B.P OÜ varalise seisundi kindlaks tegemiseks, sest talle pole esitatud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni (II kd, tl 38-44). Tunnistajana ülekuulamisel on Pankrotihaldur M. K on andnud tunnistajana ütluseid selle kohta, et ta on raamatupidamisdokumente küsinud Tarmo Killingult, R. P kui ka T. I. C ´ilt. R. P on andnud pankrotihaldurile teada, et tema käes ei ole raamatupidamist kunagi olnud (II kd, tl 34). Tunnistajana K. R ütluste kohaselt ei olnud selle teenuse raames toimunud dokumentide üleandmist, sest need on jäänud endise omaniku kätte. Seejuures on A. R korduvalt kinnitanud, et temale ei ole raamatupidamise dokumente juriidilise isiku müügiga seoses üle antud. Pankrotihaldur on küsinud dokumente ka T. I. C ilt, millele on saabunud kirjalik vastus: „meil puuduvad igasugused pretensioonid eelmise juhatuse liikmete vastu“. M. K ütluste järgi on raamatupidamise dokumentide puudumine aeglustanud pankrotimenetluse kulgu ning raskendanud oluliselt ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, millega oli takistatud vara olemasolu ja ka võõrandatud vara kohta andmete saamine (vara võõrandamise kohta vt – otsuse p 3.3.1jj), et otsustada pankrotimenetluses vara tagasivõitmine. 4.
2. T. Killing on süüdistatavana ülekuulamisel selgitanud, et ta ei varja raamatupidamisdokumente, sest ta saatis need paberkandjal uutele omanikele Panamale, kasutades seejuures tavalist postiteenust. Prokurörid on selle kaitseversiooni kontrollimise kohta esitanud kohtule vastused päringutele, mille kohaselt ei ole postiasutused registreerinud Tarmo Killingu saadetud postisaadetisi (III kd, tl x). E. P kirjalikust vastusest selgub, et ajavahemikul 01.09.2016-01.12.2017 ei ole registreeritud Tarmo Killingu ega K. K poolt saadetud postisaadetisi välisriikidesse, sh Panama Vabariiki (III kd, tl 185). Süüdistav on asjaolu selgitanud sellega, et ta saatis dokumendid lihtkirjana, mida oli hinnanguliselt koguses 40 kilogrammi. Süüdistatava ütluste kohaselt tähendas see kümnete ümbrikkude saatmist dokumentidega järgmiselt: „ 3-4 ümbrikku sai saata.“ /…/ „see kindlasti ei olnud nagu ühe kuu teema, see võis olla kaks.“ Kui süüdistatavalt küsiti, kas see tähendaks ca 160 kirja saatmist, mille eest tuli maksta umbes 3200 eurot (20 eurot kiri) põhjendas süüdistatav oma käitumist sellega, et „kui rohkem dokumente korraga saata, siis oli kohale jõudmise aeg pikem.“ Väite kinnituseks on kaitsja esitanud kohtule tõendina AS E. P kviitungi, millelt nähtub, et 16.11.2016 on makstud sularahas lihtmaksikirja ja kirjamarkide eest kokku 20,05 eurot (VII kd, tl 52). Kohus nõustub prokuröridega, et sellelt kviitungilt ei nähtu vähimatki seost ei Tarmo Killingu ega L OÜ-ga. Esiteks pidi selliseid kirju olema rohkem kui üks, mis on kohtule esitatud, neid oleks pidanud olema vähemalt 160 tükki. Teiseks, kui arvestada süüdistatava ütluseid, siis mahtus ühte ümbrikku 200-250 grammi dokumente, mis tähendas väga mahukat tööd võlgniku raamatupidamise saatmisel Panamasse. See tähendaks ca 5-6 kirja päevas, mille maksumus kujuneks ebamõistlikult suureks. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest ebaloogiline oleks saata nii mitme üksiku kirjaga dokumendid ja uskuda, et sellisel viisil toimides saaksid väidetavad investorid kogu dokumentatsiooni kiiremini kätte. Ebaloogiline on ka see raamatupidamisdokumendid andis süüdistatav üle ilma kirjaliku kinnituseta, mida võiks põhjendatult oodata äris mõistlikult ja vastutustundlikult tegutsevalt isikult. T. Killing on omanud pikaaegset kogemist ettevõtluses, mistõttu ei ole usutav tema verisoon dokumentide saatmisest 160-200 lihtkirjaga Panamasse. Kuigi süüdistatav on väitnud, et dokumendid saadeti ära, siis sellele vaatamata leiti tema kodu läbiotsimisel mitmeid B.P OÜga seotud dokumente, sh A sõlmitud tehingute kohta (V kd, tl 3-13). Nende dokumentide 29 1-21-442 säilitamine ei ole T. Killing versiooni uskudes millegagi põhjendatud. Ebaloogiline verisoon toimunust on põhjendatav asjaoluga, et T. Killing valetab, sest tegelikult ta varjab B. P OÜ raamatupidamisdokumentatsiooni pankrotihalduri eest. Kaitsja vastuväite kohaselt tuleb T. I. C 10.01.2019 saadud vastust tõlgendada selliselt, et Panama äriühing on saanud B.P OÜ dokumendid kätte (II kd, tl 217). Prokurörid on leidnud, et kaitsja kõigest üritanud tõendi sisu laiendada, lisades kaitseakti sulgudesse „sh B.P OÜ raamatupidamisdokumendid.“ Kohus nõustub prokuröridega, et vastuses ei ole öeldud, et raamatupidamisdokumendid oleks kätte saadud. Tunnistaja M. K ütluste kohaselt olid sellised vastused tavapärased, kui ta Panama äriühingu poole pöördus. Seega T. I. C e-kiri ei väära kohtu järeldust, et T. Killing ei ole kunagi raamatupidamisdokumente Panamale saatnud. T. Killing on väitnud, et ta on ka elektroonilise raamatupidamise üle andnud, mis olid ühel kõvakettal. Süüdistatava ütluste kohaselt viis ta selle isiklikult Dubaisse, kus andis selle tema jaoks tundmatule isikule üle. Versiooni kinnituseks ei ole esitada ühtki toetavad tõendit, kuigi aktiivse kaitseväite esitamisel lasub kaitsjal tõendamiskoormus. Tarmo Killing ei suutnud öelda isegi isiku täisnime, samuti ei ole süüdistataval esitada oma ütluseid kinnitavaid tõendeid, sh kõvaketta üleandmise akti. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused ei ole ka eluliselt usutavad, sest esiteks ei ole suutnud T. Killing usutavalt selgitada, miks Panama äriühingu dokumente pidi andma üle Dubais ja veel kellelegi tundmatule x vms. Puudub seos süüdistatava väidetava käitumise ja faktliste asjaolude vahel, kui lepiti kokku kohtumine Dubais, siis peaks eelduslikult olema põhjus, nt äriühingu filiaali olemasolu teises riigis või mõne olulise ettevõtja töötaja poolt reisil viibimine samal ajal, kui T. Killing läks puhkusereisile. Süüdistatava jutu järgi sai ta aga lihtsalt ühe tundmatu isikuga kokku, kelle kätte andis kogu raamatupidamise. Kohus leiab, et süüdistatava jutt ei ole loogiline ega veena vähese usutavuse tõttu. Seejuures tuleb märkida, et kui paberil võis raamatupidamisedokumentatsiooni tema arvates saata kümneid kirju lihtkirjana, siis kõvaketta saatmine ei tundunud sel viisil mõistlik. T. Killingu ütlused muutuvad sõltuvalt sellest, kuidas ta soovib asjaoludel lasta paista. Samuti ei kajasta T. I. C e-kiri väidetava kõvaketta üleandmist, mis seal peaks olema, kui kõvaketta üleandmine oleks eelnimetatud asjaoludel toimunud. Ei ole ka usutav, et raamatupidamisdokumentatsioon ja kõnealune kõvaketas oleks üle antud ajas oluliselt hiljem, kui toimus äriühingu omandamine. Raamatupidamisest ja varalisest seisundist ülevaate saamiseks oleks pidanud oluliselt varem dokumentatsiooniga tutvuma, mis näitab taaskord asjaolu, et tegemist ei olnud investoriga, vaid eesmärgiks oli äriühingu kaotamine. 4.
3. Kohus asub seisukohale T. Killing valetab dokumentide üleandmise kohta ja tegelikult varjab ebaseaduslikult raamatupidamisdokumente, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Võttes arvesse, et kohus on välja kuulutanud raamatupidamiskohustuslase B.P OÜ pankroti , siis esineb

§ 3811lg 2 sätestatud kvalifitseeriv tunnus.

4.4. Kohus leiab, et Tarmo Killing on pannud raamatupidamiskohustuse rikkumise toime kavatsetult

§ 16

lg 2 järgi kõigi

§ 3811lg 1 sätestatud objektiivsete tunnuste osas.

Süüdistatav T. Killing oli äriühingu juhatuse liikmena teadlik asjaolust, et ta vastutab raamatupidamise säilimise eest, samuti sellest, et dokumentatsioon tuleb anda uutele omanike üle. T. Killing jättis kavatsetult täitmata RPS § 4 ja § 12 lg 1 sätestatud kohutuse säilitada raamatupidamisdokumentatsiooni. Süüdistatava ütlused dokumentide üleandmise kohta on veenvalt kummutatud, millest kohus teeb järelduse, et süüdistatav varjab tahtlikult raamatupidamisdokumente. Tarmo Killing on takistanud L OÜ majanduslikust seisust ülevaate saamist, sest see võib kaasa tuua suured rahalised kohustused Tarmo Killingule endale. Kohus leiab, et Tarmo Killingu eesmärk oli B.P OÜ-st vabanemine, et varjata äriühingu nimel toimunud tehinguid, mille üheks eeltingimuseks on pankrotihaldurile raamatupidamisdokumentatsiooni kättesaamatuks tegemine. Varjamise tulemusel ei saa raamatupidamiskohustuslase B.P OÜ varalisest seisundist täielikku ülevaadet. 30 1-21-442 Vahekokkuvõte 5. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Tarmo Killingu

§ 384lg 1 ja § 3811 lg 2 järgi kvalifitseeritava teod on koosseisupärased.

Kohus ei ole tuvastanud ühtegi õigusvastasust või süüd välistavat asjaolu. T. Killing on süüvõimeline ning

1. ptk
2. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Eelnevast tulenevalt on süüdistatav Tarmo Killing pannud toime talle etteheidetava kuriteod, mis on kvalifitseeritavad

§ 384

lg 1 ja § 3811 lg 1 järgi, seega tuleb ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistus. Tarmo Killingu süüdistus

§ 209lg 2 p 3 järgi 6.

Tarmo Killingule on esitatud ka süüdistus selles, et ta on pannud toime

§ 209

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kelmuse, mis seisnes selles, et süüdistatav on OÜ L (B.P OÜ) juhatuse liikmena sõlminud A kolm erinevat hankelepingut, mille alusel tehtavaid töid ei olnud tal plaanis lõpule viia, vaid peale A -lt rahade laekumist öelda lepingud ettekavatsetult üles ning saadud raha viia äriühingust välja, saades sellest kasu (lepingute kohta vt – otsuse p 3.1.1). Prokurörid on seisukohal, et tegemist ei olnud tavapäraste ja normaalsete võlasuhtega. Varaline kahju seisnes selles, et B.P OÜ ei täitnud lepingulisi kohustusi lõpuni, mistõttu tuli samad tööd tellida teistelt töövõtjatelt. A suurem ehitustööde kulu on prokuröride hinnangul kelmusega tekitatud kahjuks.

§ 209

näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse näol on tegemist tagajärjedeliktiga, mille puhul on koosseisuteoks petmine (RKKKo 3-1-1-72-10, p 12). Tagajärjeni viiv põhjuslik ahel algab petmisteoga, mis viib kannatanu eksimusse ja viib kannatanu vabatahtliku varakäsutuseni, tuues tagajärjena kaasa varalise kahju. Antud juhul on prokurörid leidnud, et petmisteoks tuleb lugeda A -ga töövõtulepingute sõlmimist, sest süüdistataval ei olnud plaanis lepingutega võetud kohustusi täita. Iseenesest võibki pettuse esemeks olevate asjaolude näol olla tegemist isiku aspektist nii väliste (nt maksevõimelisus) kui sisemiste (nt maksmisvalmidus) asjaoludega. Oluline on siiski, et tegemist oleks asjaoludega, mis kujundavad või määravad kannatanu otsust teha varakäsutus, s.o varalise kasu saamise suhtes põhjuslike asjaoludega. Seega tuleb nii süüdistuses kui kohtuotsuses ära näidata, milliste faktiliste asjaolude suhtes tekitati kannatanul ebaõige ettekujutus (vt RKKKo 3-1-1-98-09 p 13). 6.

1. Prokuröride nägemuse kohaselt on Tarmo Killingu poolt juba hinnapakkumiste koostamine selline, mis viitab petmisele, sest need olid teistest on teistest samal hangemenetlusel osalenud pakkujates oluliselt erinevad. Selles ei olegi vaidlust, et L OÜ hinnapakkumused olid teistest pakkujatest erinevad. L OÜ pakkumised olid üles ehitatud selliselt, et odavamate alustööd olid hinnastatud kallimalt, kui sellele järgema pidanud teekatte tööd (II kd, tl x). Kohtule on esitatud A -le esitatud pakkumused koos kalkulatsioonide, mis on esitatud nii L OÜ kui ka tema konkurentide poolt. Esimesena kakkavad silma hinnapakkumiste erinevused, sest L OÜ pakutud hind on olnud odavam: 1) K tee ja R tee rekonstrueerimisel tegi OÜ L pakkumuse summas 127 970,16 eurot kui samal ajal V MP OÜ pakkumus oli 136 571,4 eurot, L. E AS pakkumis 137 808,65 eurot, AS J. T pakkumus 141 480 eurot, N. T OÜ pakkumus 155 278,60 eurot ja AS V. G pakkumus 172 893,71 eurot (III kd, tl 10-20). 2) S tee rekonstrueerimisel tegi OÜ L pakkumuse summas 482 967,85 eurot samal ajal kui L. E AS tegi pakkumuse 520 656,61 eurot, V MP OÜ tegi pakkumuse 553 448,16 eurot, N. T OÜ tegi pakkumuse 569 050,88 eurot, O OÜ tegi pakkumuse 598 307,26 eurot; AS Z tegi pakkumuse 615 054,77 eurot; AS J. T tegi pakkumuse 634 800 eurot; AS V. G tegi pakkumuse 643 611 eurot ja OÜ S TT tegi pakkumuse 730 858,74 eurot (III kd, tl 22-47). 3) PS tee rekonstrueerimiseks tegi OÜ L pakkumuse summas 298 560,37 eurot samal ajal kui O OÜ tegi pakkumuse 320 701,70 eurot, OÜ V MP tegi pakkumuse 323 420,08 eurot, OÜ 31 1-21-442 P tegi pakkumuse 359 987,32 eurot, N. T tegi pakkumuse 366 820,73 eurot, AS J. T tegi pakkumuse 374 400 eurot, AS Z tegi pakkumuse 391 717,16 eurot, AS V. G tegi pakkumuse 392 297,03 eurot ja L. E AS tegi pakkumuse 407 929,69 eurot (III kd, tl 49-67). 4) K teede rekonstrueerimisel tegi OÜ L pakkumuse 657 504,73 eurot samal ajal, kui AS J. T tegi pakkumuse 774 838,8 eurot, L. E AS tegi pakkumuse 750 844,38 eurot, N. T OÜ tegi pakkumuse 829 099,01 eurot, M OÜ tegi pakkumuse 829 286,04 eurot, V MP OÜ tegi pakkumuse 859 815,96 eurot, AS V. G tegi pakkumuse summas 1 019 018,18 eurot (III kd, tl 69-98). Prokurörid ega ka A esindaja ei ole öelnud, et nende pakkumistes kajastatud hindadega ei oleks saanud soovitud teid valmis ehitada. Süüdistatavana ülekuulamisel on T. Killing selgitanud, et hinnapakkumiste ülesehituse eesmärk oli tagada ettevõttele rahavood. A projektijuht M. R on tunnistajana andnud ütluseid, et selliste pakkumiste esitamine ei olnud keelatud ja ristsubsideerimine oli lubatud. Ka kaitsja küsimusele vastates on tunnistaja M. R rõhutanud, et hindade selline ülesehitus ei olnud määravaks, süüdistatava pakutud hind oli parim. Seega ei olnud midagi tavatut ega ebamõistlikku sellest, et ettevõtja hinnastab odavamad tööd kallimalt, et seeläbi oleks piisavalt rahalisi vahendeid lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Alustööde keskmisest kõrgem hind oli A -le enne lepingute allkirjastamist teada ja ka aktsepteeritav. L OÜ hinnapakkumiste ülesehitus ei saanud olla põhjuseks lepingu mittesõlmimiseks, sest see vastas hankemenetluse tingimustele. Asjaolude moonutamisega on tegemist siis, kui tehingu astujal puudub algusest peale kavatsus lepingut täita (vt RKKKo 3-1-1-124-00). Ebaõige väärkujutluse tekitamine saaks süüdistatava tegevuse korral tekkima lepingu sõlmise ajal, mitte aga lepingu täitmise ajal. 6.
2. Prokuröride hinnangul on Tarmo Killing lepingute allkirjastamisega avaldanud konkludentselt valmidust sõlmitud lepinguid tervikuna täita, millest A -le sai tekkida teadmine, et L OÜ täidab lepinguga seatud eesmärgid. Seega tuleb tuvastada asjaolud, mis viitavad sellele, et Tarmo Killingul ei olnud soovi lepingulisi kohustusi täita (maksmisvalmidus). Kohus nõustub prokuröride aruteluga sellest, et kui tööd oleks lõpuni tehtud, ei ole põhjust süüdistatava heas tahtes kahelda, kuid kelmuse piiritlemiseks lepingurikkumisest peab olema argumente rohkem, kui asjaolu, et töövõtja ei lõpetanud kokkulepitud töid. Prokurörid rõhutavad maksevalmiduse väidetavale puudumist, mis seisnes L OÜ-st mulje jätmises kui lepingute täitmisest huvitatud ettevõttest, kes on igati usaldusväärne lepingupartner. A -l puuduski alust kahelda Tarmo Killingu ja tema äriühingu usaldusvääruses, sest esialgsed kokkupuuted K teedeehitusel näitasid A -le, et tellitud tööd saavad teostatud. Järgnevalt on prokurörid nimetanud petmisele kallutavate asjaoludena: hankel osalemiseks vajaliku tagatise maksmist kokku summas 114 710,23 eurot ja tee alustööde eeskujulik tegemine. Kohtu hinnangul saaks petmistegu seisneda mingist asjaolust näiva ettekujutuse loomises, mida oleks adekvaatne süüdistatavale ette heita. Kui süüdistatav teeb nii nagu A on lepingud sõlmitud ja palub tööd vastu võtta, siis ei ole see etteheide süüdistatavale, sest puudub karistusõiguslikult relevantne seos süüdistatava tehtud tööde ja kannatanu vabatahtliku varakäsutuse vahel. Kohtu hinnangul on loogiline, et püüti head tööd teha, sest muidu ei saaks kokkulepitud tehtud tööde eest raha ja teiseks, halva töö korral ei saaks loota ka uute lepingute sõlmimise peale. Oleks elukauge väita, et ettevõtjad ei huvituks endast hea mulje jätmisest, et tagada tulevikku silmas pidades suurte tellijate, mh A heakskiitu. 6.
3. Kohus ei nõustu prokuröridega, et kelmuse toimepanemist kinnitab juba ainuüksi lepingu sõlmimine, kuna tööde tegemisega kaasnes L OÜ-l õigus nõuda tööde eest tasumist. Järgmisena vaatlebki kohus prokuröride väiteid selle kohta, et süüdistatava käitumine alates
4. aasta juunikuust viitab sellele, et tal puudus lepingu täitmisvalmidus juba lepingute sõlmimisel
5. aasta aprillikuus. Teo toimepanemise eelsed ja järgsed asjaolud võivad anda ettekujutuse, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal (vt RKKKo 3-1-1-93-15, p 74). Tunnistaja M. R ütluste kohaselt hakkas
6. a juunikuus silma, et L OÜ-l ei ole ehitusobjektil tehnikat, et töid lõpule viia, samas olid osad tööd valmis tehtud ja ootasid akteerimist. Tarmo 32 1-21-442 Killingu juhitud osaühing oli objektidelt vajalikud masinad ära viinud, kuigi arvestades tööde tähtaegu, siis oleks tulnud aktiivselt töödega edasi minna, et õigeks ajaks valmis saada. Tunnistaja M. R ja süüdistatava ütlustest nähtub, et tekkis vaidlus tööde teostamise graafiku osas ja asjaolus, et A viivitas tööde vastuvõtmisega. Süüdistatav saatis 04.08.2016 pärast advokaadiga nõu pidamist A -le teate tööde peatamise kohta (II kd, tl 124). kohtule esitatud ekirjad väljatrükist nähtub, et L OÜ on esindanud Sorainen jurist O. V, kes on 02.09.2016 töövõtja L OÜ esindaja pidanud läbirääkimisi A esindajaga M. R, et saavutada kompromiss (IV kd, tl 259). M R poolt 29.07.2016 e-kirjaga väljendab A esindaja selgesõnaliselt, et „raha juurde ei maksta, kui katteveoga on jõutud enam vähem lõppjärku“ (IV kd, tl 262). Süüdistatav on lepingute ülesütlemist põhjendanud lisaks sellega, et tehtud töid akteeriti A poolt viivitusega, ka asjaoluga, et A vastuvõtuviivituse tõttu ei olnud enam alltöövõtjaid ja teiseks, lähenev sügis tegi teede ehitamise võimatuks. Tunnistajana üle kuulatud J. OÜ esindaja J. Õ ütluste kohaselt maksis T. Killingu juhitud L tehtud tööde eest, kuid mingil põhjusel jäid objektil tööd pooleli. Ka teise tunnistaja K. O. ütluste kohaselt ei olnud probleeme rahade laekumisega. Tunnistajate ütlustest ei selgu põhjust, miks töid lõpule ei viidud, samuti ei selgu, et alltöövõtjad oleksid loobunud töö tegemisest. Süüdistatava ütluste kohaselt oleksid ilmastikuolud iseenesest võimaldanud töid teha, kui arvestada
7. a talve. Harju Maakohtu 14.06.2019 ja Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-19109 on kohtud tuv