← Eesti

2-21-126644/6

Obsah (12)§ 468§ 313§ 444§ 162§ 173§ 174§ 486§ 144§ 175§ 4842§ 172§ 177

2-21-126644 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Pärnu Maakohus Leanika Tamm 02. juuni 2022. a, Pärnu kohtumaja 2-21-126644 Osaühing Aktiva Finants hagi Harles Särja vastu võlgnevuse nõudes

§ 468lg 1 p 2).

  1. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  2. Jätta menetluskulud kostja kanda.
  3. Määrata Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 220 eurot, (millest 200 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 20 eurot), ning mõista see kostjalt välja.
  4. Kohustada kostjat H.S. tasuma menetluskulude hüvitiselt (220 eurolt) hagejale Osaühing Aktiva Finantsile viivist alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Lk 1 / 4 2-21-126644 Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (Riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 1. Pärnu Maakohus võttis 25.04.2022.a menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi H.S. vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. H.S.le toimetati 10.01.2022 hagiavaldus koos lisadega, 05.04.2022 seisukoht ja 25.04.2022 menetlusse võtmise määrus kätte postiteenuse osutaja vahendusel tähitud kirjaga kuupäeval 10.05.2022, üle andmisega kostja elukoha aadressil tema pereliikmele, kes tulenevalt

§ 313lg 2 teisest lausest kohustus dokumendid esimesel võimalusel kostjale üle andma.

H.S. pidi eelnevast tulenevalt esitama hagivastuse hiljemalt 24.05.2022. a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja ei vasta tähtaegselt. 2.

§ 444

lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine 3. Pärnu Maakohtule 10.01.2022 esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv kokku 280 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. 4.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Lk 2 / 4 2-21-126644 5. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja kohtukuluks on riigilõiv. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.

§ 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Käesolevas asjas esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 30.08.2021.a. Kohtu hinnangul tuleb käesolevas asjas riigilõivumäära määramisel lähtuda maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal kehtinud Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud riigilõivu täismääradest. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal nägi RLS Lisa 1 ette, et riigilõivu täismäär on tsiviilasja hinnaga kuni 1500 eurot puhul 200 eurot. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu alates 01.01.2022.a kehtima hakanud Riigilõivuseaduse lisas 1 sätestatud määras. Kohus hagi menetlusse võtmisel selgitas hagejale, et hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem ning, et tal on õigus esitada avaldus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seega on käesolevas asjas hageja kohtukuluks 200 eurot. 6.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes on omakorda volitanud ennast esindama Alla Žulinskajat. Julianus Inkasso OÜ jurist on menetluskulude nimekirja kohaselt osutanud kokku 4 tundi õigusteenust tasumääraga 120 eurot tund, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta, hagiavalduse lisa nr 12).

  1. Kohus 30.11.2021 määruses kohustas hagejat koos hagiavaldusega esitama menetluskulude nimekiri koos tõendavate dokumentidega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja on 10.01.2022 esitanud kohtule enda menetluskulude nimekirja kuid mitte menetluskulude kandmist kinnitavaid dokumente. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ilma õigusabi eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu
  2. veebruar 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15 p 13, Riigikohtu
  3. november 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 460 eurot.
  4. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja muuhulgas ette valmistanud ja esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Käesolevas asjas on hageja esmalt esitanud kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse mille Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 07.12.2021 määrusega üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

§ 4842

kohaselt hüvitatakse avaldajale maksekäsu kiirmenetluses lisaks tasutud riigilõivule ka 20 eurot menetluskulude eest.

§ 172

lg 9 kolmas lause ütleb, et asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada hüvitist maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise eest summas 20 eurot. Lk 3 / 4 2-21-126644 9. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.