← Eesti

2-21-126009/41

Obsah (5)§ 100§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2022.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-126009 Tsiviilasi X hagi Y vastu elatise

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 99

sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kuni 31.12.2021 kehtinud

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.

§ 101lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.

§ 101

lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga.

§ 101lg 7 sätestab, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama 12

(24)pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 39. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (I kd, tlk 4); • hageja seaduslik esindaja ja kostja asusid lahku elama jaanuari lõpus 2021. a; • hageja jäi pärast vanemate lahku kolimist elama ema juurde; • hageja veedab kostja juures aega vähemalt 10 ööpäeva kalendrikuus; • hageja seaduslikule esindajale makstakse lapsetoetust 60 eurot kuus; • kostja on hagejale tasunud elatist ajavahemikul 01.02.2021-31.12.2021 2000 eurot; • alates 01.01.2022 on kostja tasunud hagejale elatist 200 eurot kuus (vt mh kostja 15.03.2022 esitatud tõend – pangakonto väljavõte). 40. Hageja palub: mõista kostjalt välja hageja kasuks tagasiulatuvalt elatis perioodi 01.02.2021 - 31.08.2021 eest summas 538,94 eurot; mõista kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis 248,42 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 41. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, makstes lapsele elatist; (
  2. ii)kostja on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud, veetes hagejaga aega 13 ööpäeva kuus ning pidades hagejat sel ajal ülal vahetult ning kandes ka otseselt tema kulusid; (iii) arvestada tuleb ka lapse emale makstava lapsetoetusega; (
  3. iv)hageja kulud ei ole osaliselt põhjendatud, tõendatud ning on ülepaisutatud; (
  4. v)vanemate vahel oli suhtluskorra kokkulepe; (
  5. vi)hageja ei ole enne hagi esitamist elatisnõudega kostja poole pöördunud, mistõttu tagasiulatuv nõue on alusetu; (vii) hagi on pahatahtlik ja üllatav. 42. Esmalt märgib kohus, et hagiga kohtu poole pöördumine ei saa olla pahatahtlik, eriti olukorras, kus alaealine laps soovib saada kulupõhist ja elulaadil põhinevat ülalpidamist. Asjaolu, et hageja seaduslik esindaja kostjat kohtussepöördumise soovist ei teavitanud, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja vastavad väited on asjassepuutumatud. 43. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et hageja kulud on 565,42 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes

§ 102

lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka

§ 101lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.

Kehtiva

§ 101

lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist summas 248,42 eurot kuus (
  5. a osas alla miinimummäära, perioodil 01.01.2022 – 31.03.
  6. a 4,98 eurot üle 13

(24)miinimummäära, s.o 248,42 vs 243,44; alates 01.04.
  1. a alla miinimummäära, s.o 248,42 vs 255,64), on tal kohustus kulude suurust tõendada üksnes perioodi 01.01.2022 – 31.03.2022 osas. Siiski on hageja oma kulude kohta tõendid esitanud ning kohus analüüsib neid allpool.
  2. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi, samuti asjaolu, et inimene vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud vajadused on järgmised: Kulu nimetus Eluasemekulud Kulu suurus, eurot 123,33 Kommunaalkulud 42,45 (vesi, kanalisatsioon, prügivedu, jm vastavalt KÜ arvele) Elekter 6,04 TV ja internet 12,48 Kohtu kommentaar Hageja ema maksab igakuiselt laenu summas 370 eurot (dtl 153 – konto väljavõte), milles hageja osa 1/3 laenumaksest on 123,35 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kommunaalkulude suurus alates 01.02.2021 - 31.08.2021 on kokku 764,03 eurot 7 kuu eest (dtl 130136 – arved), so keskmiselt 127,33 eurot kuus. Korteris elavad hageja, ema ja hageja vend, so 3 inimest. Seega keskmine igakuine suurus 42,45 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Elektrikulud perioodil 01.02.202131.08.2021 on kokku 126,93 eurot (dtl 137-150 – arved), so keskmiselt 18,13 eurot kuus (126,93/7kuud). Korteris elavad ja tarbivat elektrit kolm inimest, seega on keskmine igakuine kulu elektrile 6,04 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Igakuine kulu TV ja internetile on 37.46 eurot (dtl 151-152), so hageja osa 12,48 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 14
(24)Toit 126,90 Pesuvahendid 8,28 Tervisehoid, vitamiinid, 11,98 kreemid Lasteaia tasu 58,05 Tantsude huviring ja 47,91 rõivad tantsude huviringi jaoks On üldteada asjaolu, et inimesed vajavad elamiseks toitu. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kulud toidule perioodil 01.02.2021 - 31.08.2021 on 2664.82 eurot (dtl 154-201), so keskmiselt 380,69 eurot kuus. Toit ostetakse kolmele pereliikmele, seega kulud ühele on 126,90 eurot kuus. Pesupulber Persil 1.17 kg (5,99/2= 3.00), pesuloputusvahend Lenor 2.79, Wanish 5.29, puhastuskreem Cif (2,59), nõudepesuvahend (2,69) + nõudepesukapslid 8.49, kokku 24,85, ühe inimese peale 8,28 eurot kuus. Tõendamata, kuid tegemist on üldteada kuludega, mis on põhjendatud. D-max Kids vitamiinid (6,17 eur x 3), ninasprei Humer (11,97 eur x 2), kreem atoopilise dermatiidi korral Atoderm (17,99 x 2), õli vanni jaoks Babe(14,74 eur), Lõhe Omega 3-6-9 16,88 *3 kokku 143,81, aastas, so 11,98 eurot kuus. Arvestades üleüldist vajadust ravimite ning vitamiinide jms osas, leiab kohus, et kulu on põhjendatud. Tõend hageja 09.11.2021 dokumendi lisa 8 – pangakonto väljavõte. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mille 10 kuu keskmine suurus on 58,05 eurot. Laps käib tantsude huviringis ja selle igakuine kulu on keskmiselt 27,38 eurot (hageja 09.11.2021 dokumendi lisa 9 – pangakonto väljavõte). Tantsude jaoks on vaja järgmised rõivad aasta jooksul trikoo (10 eur/tk), kaks paari sukkpüksi (5 eur paar, kokku kaks paari aastas 10 eur, dtl 202), tantsusussid (15 eur/ üks paar, dtl 202), kokku 35 eurot aastas, 2.91 eurot kuus. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 15
(24)Riided ja jalanõud 101,05 Vihikud, raamatud, pliiatsid, värviline paber, liim, paber joonistamiseks, plastelin 10 Kokku: Kulud riietele, jalanõudele ja isiklikele asjadele 7 kuu eest on kokku 682,33 eurot (dtl 208-217), so keskmiselt 97,48 eurot kuus. Kulud hageja talveriietele ja jalatsitele novembris ja detsembris on 227,13 eurot (vt hageja 30.12.2021 dokumendi lisa 2). Seega hageja kulud riietele 9 kuu eest on 909,46 eurot, so 101,05 eurot kuus. Tegemist on vältimatu, põhjendatud ja vajaliku kuluga. Tõendamata. Siiski on ilmne, et sellises vanuses lapsel nimetatud kulud esinevad. 10 eurot kuus on eluliselt usutav, arvestades nimetatud esemete tavapärast maksumust. Kohus loeb kulu suuruse mõistlikuks. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. 548,47 eurot Eeltoodu alusel loeb kohus ema poolt hagejale tehtavate põhjendatud ja vajalike kulutuste suuruseks 548,47 eurot kuus.
  1. Kostja märgib, et osa hageja vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Kohus leiab, et lapsele riikliku toetuse maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud toetuse arvelt tuleks lapse kulud lugeda osaliselt kaetuks. Kohus arvestab seda allpool.
  2. Kostja ei ole esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Seega ei ole kohus pidanud vajalikuks koguda tõendeid kostja majandusliku seisukorra kohta ning loeb kostja majandusliku seisukorra piisavaks. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seega eeldab kohus, et kostja majanduslik olukord on piisavalt hea. 16
(24)
  1. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (vahetult lapse kulusid kandes). Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  4. märtsi
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  6. jaanuari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  8. juuni
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  12. juuni
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
  14. Esmalt selgitab kohus välja, mil määral on hageja viibimiskoht olnud kostja juures. Pooled ei vaidle, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 10 ööpäeva kalendrikuus (istungil märgitud 8 ööpäeva jätab kohus tähelepanuta – TsMS § 231 lg 3), kuid kostja leiab, et tegelikkuses viibib hageja tema juures koguni 13 ööpäeva kalendrikuus. Kohus leiab, et kostja väited on tõendamata. Kostja esitatud kalender (dtl 231) ei ole tõend, kuivõrd on kostja enda poolt koostatud. Istungil tunnistajana ütlusi andnud D on kostja ema, kes eelduslikult on huvitatud vaidluse lahendamisest oma poja kasuks. Lisaks kasutas tunnistaja istungil ütluste andmisel kirjalikke märkmeid (vt 15.03.2022 istungiprotokolli lisa), mis olid tunnistajale koostatud kostja enda poolt. Seega on kohtu hinnangul tunnistaja ütlused tõendina väärtusetud ning kohus selle pinnalt kostja väiteid tõendatuks ei loe. Seega on kohus seisukohal, et hageja veedab kostja juures aega keskmiselt 10 ööpäeva kalendrikuus. Sellise elukorralduse jätkumist kinnitab ka tsiviilasjas nr xxx tehtud suhtluskorra kohtulahend, mis näeb ette, et laps veedab isaga aega paarisnädalal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval ning järgneva nädala esmaspäeva hommikul kuni lasteaia või kooli alguseni; laps viibib isaga 17
(24)järgmisel paarisnädalal reedel, laupäeval, pühapäeval ning järgneva nädala esmaspäeval kuni lasteaia või kooli alguseni (lisanduvad pühad, tähtpäevad ja puhkused). 49. Kostja väidab, et ajal, mil laps on tema juures, katab ta lapse kulud. Keskmiselt kulub kostja sõnul lapsele igakuiselt ca 573,32 eurot järgevalt: Kulu nimetus Kulu suurus, eurot Eluasemekulud 0 Kommunaalkulud 47,32 Elekter 7,84 TV ja internet 9,66 Kohtu kommentaar CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris ning sellega seonduvalt ei ole esile toodud ei laenukohustust ega ka kasutuseelise väärust. CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris. XXX korteri kommunaalkulud on keskmiselt 69.86 eurot (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 2). Kuivõrd eluruumi kasutab kokku 3 inimest, tuleb kulu jagada kolmega ning hageja osa kuludest on seega 23,29 eurot kuus. CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris. XXX korteri elektrikulu on keskmiselt 20,59 eurot kuus (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 4). Kuivõrd eluruumi kasutab kokku 3 inimest, tuleb kulu jagada kolmega ning hageja osa kuludest on seega 6,86 eurot kuus. CCC korteriga seonduv ei ole asjakohane, kuna isa laps ei ole seal elanud. Kostja elab koos emaga XXX korteris. XXX korteriga seotud kulu on 28.97 kuus (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 6). Kuivõrd eluruumi kasutab kokku 3 inimest, tuleb kulu jagada kolmega ning hageja osa kuludest on seega 9,66 eurot kuus. 18
(24)Toit 149.10 Pesuvahendid 6,47 On üldteada, et inimesed (sh hageja) vajab elamiseks toitu ning et toidu soetamiseks tuleb kulutada raha. Kostja on esitanud tõendid toidukulude kohta kahekuuse perioodi osas (kostja 30.12.2021 dokumendi lisad 8-9) ning leidnud arvestuslikult, et hageja toidukulu on 149,10 eurot. Tegemist on vajaliku kuluga ning see kulu ei ole üldist toidukaupade maksumust ning hageja vanust arvestades ülemäärane. Hageja väited seoses pangakaardi numbritega on tõendamata. Kostja märgitud toidukulu on tekkinud kolme inimese peale kokku ning see on kohtu hinnangul eluliselt usutav. Hageja väited selle kohta, et arvestamisele kuuluvad kulud, mis on tehtud üksnes neil päevil, mil hageja oli kostja juures, on asjakohatud. Toiduaineid võib osta mistahes ajal, kuivõrd üldiselt ei eelda need kohest tarvitamist ja säilivad kauem kui üks päev. Kostja märgib, et kulu suurus on 62,29 eurot, millest 10,38 eurot kuus on hageja kulu (vt (kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 10). Kohtu hinnangul on kulu tõendatud ja vajalik suurus 38,82 eurot (arvestamata on jäetud korduvad samalaadse toote ostud). Kulu on tekkinud kolme isiku peale ning kahe kuu jooksul nagu kostja märkis. Seega on hageja osa 6,47 eurot. 19
(24)Tervisehoid, vitamiinid 7,01 Riided ja jalanõud 30 Kostja märgib, et aastakulu on 144.40 eurot ning hageja kulu on seega 12.03 eurot kuus (vt kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 12). Kohtu hinnangul on tõendatud ja vajalikud järgmised kulud: Quixx 9.50 x 2 = 19; Lohe multivitamiin 14.18 * 3 = 28,36 (täiendava Dvitamiini võtmine ei ole vajalik ja lubatav, kuivõrd multivitamiin juba sisaldab päevast vajalikku kogust); imemistabletid (ravim) - 7,13 x 2 = 14,26 eurot; 22,53 eurot kreem. Kulud kokku 84,15 eurot, kulu ühes kuus seega 7,01 eurot. Kuivõrd laps veedab märkimisväärse osa ajast kostja juures ja vanemate vahelised suhted on halvad, on mõistetav, et lapsel on ka isa juures teatud vitamiinid, ravimid ja kreemid. Kostja märgib, et kulu suurus (sisaldab ka riideid tantsukursuste jaoks) on 217.85 : 2 kuud = 108.92 kuus lapsele (vastavate asjade ost toimub kord kahe kuu jooksul, mistõttu on arvestatud perioodiks kaks kuud, samamoodi on riiete soetamine toimunud alates veebruarist 2021. a). Kohus märgib, et kulu suurus on arvestatud vääralt ning see on ebamõistlikult suur. Ei ole millegagi põhjendatud väide, et riiete kasutuskestus on 2 kuud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta igakuiselt ostaks enam kui 100 euro eest lapsele riideid, veelgi enam olukorras, kus hageja ema on samuti märkimisväärses ulatuses lapsele riideid ostnud ning lapse peamine elukoht on ema juures. Kuivõrd laps veedab märkimisväärse osa ajast kostja juures ja vanemate vahelised suhted on halvad, on mõistetav, et lapsel on ka isa juures teatud riideesemed. Seetõttu loeb kohus kostja poolt tehtavate kulude mõistlikuks suuruseks 30 eurot kuus. 20
(24)Vaba aja vahendid kunstitarbed veetmise 10,73 ja Eesti keele kursused 52 Psühholoog Meelelahutus, ajaviide 0 30 Kokku: Hageja kulu suurus ühes kuus 10,73 eurot (vt kostja 30.12.2021 dokumendi lisa 13). Kohus leiab, et kulu on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Kulu on vajalik lapse arengu tagamiseks ning annab võimaluse loominguliselt vaba aega veeta. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Eesti keele õppimine juba varajases nooruses on vajalik, eriti olukorras, kus tegemist ei ole lapse emakeelega. Keeleõpe tagab lihtsama toimetuleku lasteaias, koolis ja üleüldse tulevases elus. Asjaolu, et kulu ei ole vastaspoolega kooskõlastatud, ei oma tähtsust. Vanemate vahelised suhted on keerulised ning kooskõlastamist ei ole mõistlik ega põhjendatud kulu kandmise eeltingimusena sätestada. Tõendamata. Kostja on esitanud hulganisti tõendeid seoses lapsega ajaveetmise ja meelelahutusega (vt kostja 30.12.2021 dokumendi lisad 17-29). Kohus leiab, et nimetatud kulud on küll lapse elus vajalikud, kuid mitte sellises määras nagu kostja neid kandnud on. Kohus loeb kulu mõistlikuks suuruseks 30 eurot. 285,31 eurot 50. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja viibis kostjaga 10 ööpäeva kuus s.o 33,33% ajast ning seega hageja seadusliku esindajaga 66,67% ajast, siis lähtuvalt eelviidatud kohtupraktikast tuleb seda arvestada mõlema vanema kantud eluasemekulude, hügieenikulude ja toidukulude osas. Hageja seaduslik esindaja on tõendanud, et hageja osa igakuistest eluasemekuludest on 171,82 eurot, hügieenikuludest 8,28 ja toidukuludest 126,90 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 33,33% võrra, kuna laps viibib 33,33% ajast isa juures ning isa kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 114,55 eurot (171,82 – (171,82 x 33,33%)). Hageja seadusliku esindaja poolt kantava hageja hügieenikulu suuruseks 5,52 eurot (8,28 – (8,28 x 33,33%)). Toidukulu puhul tuleb sama teha, kuivõrd ajal, mil laps viibib kostja juures, puudub emal vajadus lapse toidule kulutusi teha. Seega on hageja seadusliku esindaja poolt kantud hageja toidukulu suuruseks 84,60 eurot (126,90 – (126,90 x 33,33%)). 21
(24)
  1. Kohus on leidnud, et iga hageja osa kostja igakuistest eluasemekuludest on 55,16 eurot, hügieenikuludest 6,47 ja toidukuludest 149,10 eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulusid tuleb vähendada 66,67% võrra, kuna laps viibib 66,67% ajast ema juures ning ema kannab sel ajal samuti kõnealuseid kulusid. Seega on kostja poolt kantava hageja eluasemekulu suuruseks 18,38 eurot (55,16 – (55,16 x 66,67%), hügieenikulu suuruseks 2,16 eurot (6,47 – (6,47 x 66,67%) ning toidukulu suuruseks 49,70 eurot (149,10 – (149,10 x 66,67%).
  2. Eeltoodust tulenevalt oli hageja igakuiste kulude koosseis järgmine: - ema juures tekkinud kulud 446,14 eurot: o eluasemekulud 114,55 eurot; o toit 84,60 eurot; o tervisehoid, vitamiinid 11,98 eurot; o lasteaed 58,05 eurot; o huviring 47,91 eurot; o riided jalanõud 101,05 eurot; o hügieen 5,52 eurot; o TV ja internet 12,48 eurot; o kunstitarbed, raamatud 10 eurot. - isa juures tekkinud kulud 209,64 eurot: o eluasemekulud 18,38 eurot o hügieen 2,16 eurot; o toit 49,70 eurot; o TV ja internet 9,66 eurot; o tervisehoid, vitamiinid 7,01 eurot; o riided jalanõud 30 eurot; o vaba aja veetmise vahendid ja kunstitarbed 10,73 eurot; o eesti keele kursused 52 eurot; o meelelahutus, ajaviide 30 eurot. Lapse igakuised kulud on kokku 655,78 eurot (446,14 + 209,64).
  3. Hagejale mõlema vanema poolt tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks on ülal märgitu kohaselt 655,78 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 595,78 euro (655,78 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 297,89 eurot kuus (595,78 / 2). Kuna nõue on esitatud lapse isa vastu ning lapse isa kandis hageja kulusid vahetult summas 209,64 eurot, on hageja elatisenõue põhjendatud 88,25 euro ulatuses (297,89 - 209,64).
  4. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada
  5. a puudutavas osas osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt tuleb mõista välja hageja kasuks elatis summas 88,25 eurot alates 01.09.2021 kuni 31.12.
  7. Alates 01.01.2022 tuleb elatise edaspidisel tasumisel arvestada

§ 101lg 1 – 5 sätestatut.

Elatiskalkulaatori (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) kohaselt on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 213,44 eurot perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022. Alates 01.04.2022 on seadusjärgne elatisemäär hageja osas 225,64 eurot (lapsetoetuse mahaarvamise järgselt). 22

(24)Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et hageja igakuised kulud on suuremad, kui perioodil 01.01.2022 - 31.03.2022 kehtinud ja alates 01.04.2022 kehtima hakanud seadusjärgne elatise miinimummäär eeldab (hageja kulud 548,47 eurot kuus vs seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus perioodil 01.01.2022 – 31.03.2022 486,88 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused; seadusjärgse määra kulude suuruse eeldus alates 01.04.2022 511,28 eurot ilma, et oleks maha arvestatud toetused), lähtub kohus sellest, et hageja kulud on 548,47 eurot kuus ning vastavast summast hagejale kuuluva peretoetuse mahaarvamisel, tuleb vanematel kanda tema kulusid täiendavalt 488,47 euro (548,47 - 60) ulatuses. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 244,24 eurot kuus (488,47 / 2). 56.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Viidatud säte reguleerib vahetu ülalpidamise andmise varasemat korda (mis põhines eelkõige Riigikohtu lahenditel nr 3-2-1-165-13 ja nr 3-2-1-56-15) mõnevõrra erinevalt. Kohus on ülal tuvastanud, et laps viibib kostja juures 10 ööpäeva.

§ 101

lg-s 6 sätestatust tulenevalt on elatise suurus seega 162,83 eurot (10 päeva on x% 15 päeva on 100%; (10 päeva x 100%)/15 päeva=66,67%; 244,24 x 66,67%). Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks igakuise elatise alates 01.01.2022.a kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 162,83 eurot. 57. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatise perioodi 01.02.2021 31.08.2021 eest summas 538,94 eurot.

§ 108

sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12 märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise. Kohus on ülal leidnud, et 2021. a eest pidi kostja tasuma hagejale igakuiselt elatist 88,25 eurot, kuivõrd andis hagejale märkimisväärses ulatuses vahetut ülalpidamist ajal, mil 23

(24)veetis temaga aega. Pooled ei vaidle, et lisaks eeltoodule on kostja hagejale tasunud elatist ajavahemikul 01.02.2021-31.12.2021 kokku 2000 eurot. Tegelikkuses pidanuks kostja tasuma hagejale elatist ajavahemikul 01.02.2021-31.12.2021 kokku 970,75 eurot (88,25 x 11). Seega on kostja tasunud hagejale elatist rohkem kui pidanuks ning hagejal puudub kostja vastu tagasiulatuv elatisenõue. Eeltoodule tuginedes tuleb kohtu hinnangul tagasiulatuv elatisenõue jätta rahuldamata.
  1. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra selliselt, et kostja on kohustatud maksma elatist iga kuu eest ette, so elatis tuleb tasuda hiljemalt jooksva kuu
  2. kuupäeval hageja ema poolt kostjale teatavaks tehtud arvelduskontole, makse selgituseks märkida „elatis ja mis kuu eest“.
  3. Kohus selgitab, et olukorras, kus hageja soovib käesoleva otsuse pöörata sundtäitmisele, tuleb nõutavast elatisest maha arvestada kostja poolt tasutud maksed. Vastupidisel juhul võib kostjal tekkida alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks.
  4. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
  5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 16.08.
  7. a otsusega nr 2-
  8. 24
(24)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.