Obsah (5)

§ 199§ 25§ 64§ 68§ 274

1-17-7354 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2017. a, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-17-7354 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla

§ 199

lg 2 p 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 274 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

1. novembri
2. a otsus Apellant süüdistatav E.M Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav E.M isikukood: XXX; elukoht XXX, viibib vahi all; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel vene keel; ei tööta; kriminaalkorras karistatud neljal korral, viimati Harju Maakohtu 04.10.2013 otsusega

§ 199

lg 2 p 5, 9 -

§ 25lg 2 p 2 järgi vangistusega 8 kuud ja 29 päeva.

Kaitsja Jugans Grossmann RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile.
4. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada advokaadist kaitsja vahendusel. 1 1-17-7354 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Harju Maakohus tegi 01.11.2017 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas E.M süüdi

§ 199

lg 2 p 9, § 266 lg 2 p 1 ja § 274 lg 1 järgi ning mõistis talle karistuseks 6 kuud, 4 kuud ja 10 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel luges kohus kergemad karistused raskeimaga kaetuks, mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestas kohus karistusaja hulka E.M eelvangistuses viibitud seitse päeva ning luges karistusaja alguseks 18.07.

1. Kohus mõistis E.M-ilt kannatanu AT kasuks välja 920 eurot ja kannatanu AT kasuks 170 eurot Ühtlasi mõistis kohus E.M-ilt välja kriminaalmenetluse kulud 1 281 eurot.
2. E.M esitas Harju Maakohtu 01.11.2017 otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja kriminaalasja saatmist prokuratuurile, et seda menetletaks üldmenetluses. E.M selgitab, et ta ei ole nõus kokkuleppemenetlusega

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo osas.

Ta loobus kokkuleppest 01.11.2017 kohtuniku kabinetis. Süüdistatav leiab, et kriminaalasi tuleb KrMS § 307 lg 1 alusel uuendada, kuivõrd

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo osas on kaitsja esitanud teda õigustavaid asjaolusid. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata Harju Maakohtu 05.09.2017 määrusele. E.M väidab apellatsioonis, et kokkulepe sõlmiti kaitsja osavõtuta. Nimelt tuli kaitsja kokkuleppe sõlmimisele alles lõpus ega isegi lähenenud süüdistatavale. E.M vaidlustab ka menetluskulusid 576 euro suuruse kaitsjatasu osas. Veel märgib E.M, et 13.09.2017 kutset kohtusse peab ta riigivõimu omavoliks. 3. Tallinna Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas süüdistatav täiendavalt kirjalikud seisukohad. E.M kordab, et ei ole nõus tema süüdimõistmisega

§ 274lg 1 järgi.

E.M sõnul on tema kaitsjal olemas alused väiteks, et tal puudub nimetatud sätte järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisega puutumus ja sellised faktilised asjaolud esitati maakohtunikule juba varem. E.M viitab KrMS § 7 lg-tele 1 ja 3, mille järgi kõik asjas tekkinud kahtlused tõlgendatakse kahtlustatava kasuks. E.M leiab, et saab ja tuleb tuvastada, mis tegelikult 24.10.2013 (

§ 274lg 1 kuriteo toimepanemise ajal) toimus, s.t taastada asja kohtulik uurimine Kr

MS § 307 alusel. Veel märgib E.M, et olemas on ka osapoolte lepitamise võimalus. 2 1-17-7354 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Kohtukolleegium leiab, et enamik apellatsiooni väiteid on põhjendamatud, kuid kokkuleppe sõlmimisel ja selle arutamisel maakohtus on rikutud menetlusõigust sellega, et E.M ei olnud võimalik ette näha, kui suured menetluskulud talt välja mõistetakse. Tegemist on kokkuleppemenetluse regulatsiooni rikkumisega, mille tõttu on ringkonnakohus sunnitud maakohtu otsuse tühistama ja tagastama kriminaaltoimiku prokuratuurile.
2. E.M väide, et ta ei ole

§ 274

lg 1 järgi kvalifitseeritavat kuritegu toime pannud, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus tegi otsuse kokkuleppemenetluses. Kokkuleppemenetluses tehtud otsust ei saa KrMS § 318 lg-st 4 tulenevalt vaidlustada väitega, et süüdistatav ei ole pannud toime tegu, milles kohus ta kokkuleppe alusel süüdi mõistis. Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 ei saa kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonis vaidlustada teo tõendatust, vaid üksnes sellele antud õiguslikku hinnangut (st süüdistatav või tema kaitsja võib apellatsiooni korras maakohtu otsust vaidlustada, kui ta leiab, et kokkuleppes kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud valesti või ei vasta üldse ühelegi kuriteokoosseisule). Selliseid väiteid apellatsioonis esitatud ei ole. 6. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka E.M väide, et ta loobus

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritud teo osas kokkuleppest.

Apellatsioonis on E.M märkinud, et ta loobus kokkuleppest 01.11.2017 kohtuniku kabinetis. Süüdistatav saab KrMS § 247 lg 2 kohaselt sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Kokkuleppe kohtulik arutamine toimus maakohtus 31.10.

1. Maakohtu istungi protokolli kohaselt nõustus E.M kokkuleppega (tl. 68). Kuupäeval, mil E.M apellatsiooni kohaselt teavitas maakohut sellest, et ei ole kokkuleppega nõus (01.11.2017), kuulutas maakohus kohtuotsuse. Seega oli maakohus õigustatud tegema kohtuotsuse, millega kinnitas sõlmitud kokkuleppe. Kokkuleppemenetluses tehtud maakohtu otsuse tühistamise alused on sätestatud KrMS §-s 3411 . See, kui maakohtu istungil kokkuleppega nõustumist kinnitanud süüdistatav hiljem leiab, et ei ole enam kokkuleppega nõus, ei ole paigutatav ühegi KrMS §-s 3411 nimetatud maakohtu otsuse tühistamise aluse alla.
2. Veel väidab E.M apellatsioonis, et kaitsja ei viibinud kokkuleppe sõlmimise juures ja saabus alles kokkuleppe sõlmimise lõpus. KrMS § 244 lg-test 1 ja 3 tuleneb, et kokkuleppemenetluse läbirääkimistest peavad osa võtma nii kahtlustatav või süüdistatav, kui ka tema kaitsja. Seega kujutaks see, kui süüdistatava kaitsja kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ei osale, endast kriminaalmenetlusõiguse rikkumist. Ringkonnakohus leiab aga, et E.M väide ei ole tõendatud. Kokkuleppe on lisaks prokurörile allkirjastanud nii E.M, kui ka tema kaitsja Jugans Grossmann (tl 78). Seda, kas kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadust ja kas kokkulepe vastab poolte tahtele, peab KrMS § 247 lg 2 ja 3 kohaselt kontrollima maakohus. Kohus peab küsima süüdistatavalt kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta. Ka peab kohus välja selgitama, kas süüdistatav on kokkuleppes väljendanud oma tõelist tahet. Samuti peab kohus küsima kaitsja ja prokuröri arvamust kokkuleppe kohta. 3 1-17-7354 Maakohtu istungi protokolli kohaselt on kohus seda teinud. E.M on protokolli kohaselt kinnitanud, et kokkulepe vastab tema tegelikule tahtele ja ta jääb kokkuleppe juurde. Ühtlasi on E.M istungi protokolli kohaselt kinnitanud, et kokkuleppe sõlmimise kohta ta mingeid lähemaid selgitusi anda ei soovi (tl. 68). Samuti on kokkuleppe juurde jäänud tema kaitsja ja prokurör. Seega anti E.M-ile kohtuistungil võimalus avaldada oma seisukohta kokkuleppe ja selle sõlmimise kohta. Süüdistatav ei esitanud mingeid pretensioone ja kinnitas korduvalt, et kokkulepe vastab tema tegelikule tahtele. Seejuures oli E.M teadlik, et tal oli õigus kaitsja abile, kuivõrd süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses oli talle tutvustatud (tl 76).
3. Heites ette seda, et kaitsja ei osalenud kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, väljendab E.M ühtlasi arusaamatust, mille eest on talt mõistetud välja õigusabikulud kokku 576 euro ulatuses. Kuigi seisukoht on seotud etteheitega osutatud õigusabi kvaliteedile, osutab see ühtlasi probleemile, et E.M ei olnudki võimalik aru saada, kui suured õigusabikulud ja milliste toimingute eest talt välja mõistetakse. Selle olukorra on tinginud nii kaitsja, prokuröri kui kohtu tegevus. Sellega, et kokkuleppe alusel ei olnud võimalik aru saada, kui suureks välja mõistetavad menetluskulud võivad kujuneda, on rikutud KrMS § 245 lg 1 p 12 nõuet. Sellega, et kohus ei selgitanud välja, kas E.M-ile on arusaadav talt välja mõistetavate menetluskulude suurusjärk ning kas ta on sellega nõus, on kohus rikkunud KrMS § 247 lg-t
4. 8.1 KrMS § 245 lg 1 p 12 näeb ette, et kokkuleppes peavad olema kajastatud süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning need peavad olema võimaluse korral kajastatud absoluutsummana. Seega on seadusandja tahe see, et kokkuleppest tuleks võimalikult selgelt välja, kui suureks võivad kujuneda menetluskulud, mille süüdistatav peab tasuma. Sõnastus „võimaluse korral“ näitab, et seadusandja on aktsepteerinud, et osa menetluskulusid võib tekkida veel pärast kokkuleppe sõlmimist. Selliseks menetluskuluks on eelkõige kaitsja tasu kokkuleppe sõlmimisele järgnenud kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Samas kohustus märkida menetluskulud võimaluse korral absoluutsummana näitab, et kokkuleppes märgitud kulude alusel peab olema võimalik prognoosida lõplikke menetluskulusid. Seda kinnitab ka seletuskiri kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, millega menetluskulusid puudutav osa kokkuleppesse lisati. Seletuskirjas on märgitud, et kuna kriminaalmenetluse kulude hüvitamine võib olla süüdistatava jaoks küllaltki koormav, võib see mõjutada ka kokkuleppemenetluseks nõusoleku andmist. Seega peab tal juba kokkulepet sõlmides olema ülevaade sellest, millises ulatuses ta kohtuotsuse jõustumisel peab kriminaalmenetluse kulusid kandma. Järelikult peaks kokkuleppes märgitud menetluskulud andma aimu vähemalt süüdistatavalt välja mõistetavate menetluskulude suurusjärgust. Kuna kokkuleppemenetluses ei ole kohtumenetlus tavaliselt kuigivõrd ajamahukas ja sellest ei võta osa teised menetlusosalised peale prokuröri, süüdistatava ja kaitsja, ongi tekkivate kohtumenetluse kulude umbkaudne suurus kokkuleppe sõlmimisel üldjuhul prognoositav (vt ka Riigikohtu 11.02.2016 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-16, p 7). Praegusel juhul see nii ei ole. E.M-ilt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulud 1281 eurot on enam kui 1/3 võrra suuremad kokkuleppes märgitud menetluskuludest (897 eurot). 4 1-17-7354 Täiendava 384 eurot moodustab täies ulatuses kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi kulu (tl. 95). Märkimist väärib, et sellest kokkuleppe arutamisega seotud kulu oli üksnes 48 eurot. Ülejäänud kulu oli tegelikult tekkinud enne kokkuleppe sõlmimist, seoses üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja ettevalmistamisega ning üldmenetluse eelistungil ja korraldaval istungil osalemisega. Kohtumenetluses lisandunud riigi õigusabi kulud on ligi kaks korda suuremad kokkuleppes märgitud riigi õigusabi kuludest. Ringkonnakohus nendib, et kokkuleppes ei olnud võimalik märkida üldmenetluses kohtusse saadetud kriminaalasja eelmenetlusega seotud riigi õigusabi kulude täpset suurust, kuna kaitsja ei olnud neid puudutavat taotlust kokkuleppe sõlmimise ajaks kohtule esitanud, et kohus saaks põhjendatud riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määrata. Küll oleks olnud võimalik kokkuleppes ära märkida, et kohtumenetluse kulud koosnevad nii juba toimunud eelmenetluse kuludest kui ka veel tekkivatest kokkuleppemenetluse kuludest. Seda, et E.M peab kandma nii kohtumenetluses juba tekkinud kui veel tekkivad menetluskulud, kokkuleppes märgitud ei ole. Vastupidi: kokkuleppes on öeldud, et eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole teada. Ühtlasi tuleb märkida, et kokkuleppe menetluskulusid puudutav osa on sõnastatud segaselt ja vastuoluliselt. Nii on punktis c kohtumenetluse kulude suuruseks märgitud 897 euro puhul tegemist hoopis kohtueelse menetluse kuludega (kohtueelses menetluses osutatud riigi õigusabi kulu 192 eurot + sundraha 705 eurot). Sellele järgnevast lausest võib aga aru saada nii, et E.M-ilt välja mõistetavad menetluskulud on kokku maksimaalselt 897 eurot. Nimelt on kokkuleppes märgitud: „Süüdistataval tuleb tasuda kriminaalmenetluse kulud - kohtueelses menetluses kogusummas 897 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.“ Siinkohal juhib ringkonnakohus tähelepanu, et sellises sõnastuses on antud süüdistatavale õigus menetluskulud tasuda hiljemalt 12 kuu pärast. KrMS § 180 lg 3 sellist võimalust ette ei näe, vaid lubab määrata, et menetluskulud võib tasuda osade kaupa. 8.2 See, kas E.M saab aru, millised menetluskulud ta peab süüdimõistmisel tasuma ja kas ta on nõus neid tasuma, oleks tulnud välja selgitada kokkuleppe arutamisel maakohtus. Seda kohus teinud ei ole. Kohus on küll E.M-ilt küsinud, kas ta on kohtukulude tasumise kohustusest teadlik ja kas ta on nende kuludega nõus, kuid seda enne kui kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Seega ei olnud E.M sel ajal, kui ta kinnitas valmisolekut menetluskulud tasuda, teada, kui suureks temalt välja nõutavad menetluskulud kujunevad.
5. Eelnevast tulenevalt ei informeeritud süüdistatavat kokkuleppe sõlmimisel ega kokkuleppe arutamisel maakohus nõuetekohaselt talt välja mõistetavate menetluskulude suurusest. Apellatsioon näitab, et sellise suurusega menetluskuludega, mis talt välja mõisteti, E.M nõus ei olnud. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsus KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 alusel tühistada ning tagastada kriminaaltoimik KrMS § 337 lg 2 p 3 ja § 3411 p 3 alusel prokuratuurile. 5