lg 2 p 9 järgi vangistusega 8 kuud ja
lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 kuud.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 10 kuud vangistust ning
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistus on ära kantud 18.07.2017-11.05.2018 - Kehtivaid väärteokaristusi 12, tõkend – vahistamine alates 28.11.2018.a. süüdistuses
lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas H.B varem varguse toimepannud isikuna, mille eest teda karistati
lg 2 p 9 järgi Harju Maakohtu 27.04.2018 otsusega, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamisega sularahaautomaati, et saada juurdepääs võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitada andmete töötlusprotsess kontol oleva varaga toimingute tegemiseks, sisestades R S nimele väljaantud Swedbank’i pangakaarti sularahaautomaati ning sisestades PIN koodi, sai ligipääsu R S pangakaardiga seotud pangakontole ning kasutas pangakaarti järgnevalt: 03.07.2018 kell 11:51 sularahaautomaadist HAN00623 aadressil Kari 4, Tallinn võttis välja sularaha summas 160 eurot, 03.07.2018 kell 11:52 sularahaautomaadist HAN00623 aadressil Kari 4, Tallinn võttis välja sularaha summas 160 eurot, 03.07.2018 kell 11:52 sularahaautomaadist HAN00623 aadressil Kari 4, Tallinn võttis välja sularaha summas 160 eurot, 03.07.2018 kell 11:54 sularahaautomaadist HAN00623 aadressil Kari 4, Tallinn võttis välja sularaha summas 40 eurot, 03.07.2018 kell 14:43 sularahaautomaadist HAN00623 aadressil Kari 4, Tallinn võttis välja sularaha summas 20 eurot, 03.07.2018 kell 14:44 sularahaautomaadist HAN00623 aadressil Kari 4, Tallinn võttis välja sularaha summas 10 eurot. Kokku võttis H.B raha R S arvelt kogusummas 550 eurot ning tekitas sellega R S varalist kahju nimetatud summas. Seega H.B varem varguse toimepannud isikuna pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise, andmete ebaseadusliku sisestamisega andmetöötlusprotsessi, varalise kasu saamise eesmärgil, s.o
Samuti tema, olles isik, kes on ühe kuu jooksul toime pannud kaks vargust, s.o 22.06.2018 (mille eest teda karistati 22.06.2018 Põhja prefektuuri otsusega väärteokorras
lg 1 järgi) ning 07.07.2018 (mille eest teda karistati 06.11.2018 Harju Maakohtu otsusega väärteokorras
lg 1 - § 25 lg 2 järgi), uuesti 17.07.2018 kella 06.43 paiku võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisenes xxx asuvasse M O T hotelli, kus vastuvõtu leti alt varastas J J kuuluva riidest musta värvi koti maksumusega 8 eurot, milles olid järgmised asjad: hõbedat värvi sülearvuti HP komplektis koos laadijaga kokku maksumusega 300 eurot, mobiiltelefoni iPhone SE laadija maksumusega 25 eurot, punast värvi kosmeetikakott maksumusega 10 eurot, kosmeetikakotis olnud kosmeetika: puuder Nyx, puuder The Balm, puder Soap Glory, huulepulk Mac, 2 huulepulka Nux, pintsel ja huulepliiats: kokku kosmeetikat maksumusega 80 eurot, kreem maksumusega 10 eurot, võtmete komplekt (neli võtit ja kaks magnetit) kokku maksumusega 60 eurot, kamm maksumusega 15 eurot, musta värvi juhtmeta kõrvaklapid SONY maksumusega 60 eurot, pruuni värvi nahast rahakott Coach maksumusega 70 eurot, mündid summas 2 eurot, kokku asju kogumaksumusega 640 eurot. Samuti tema, olles isik, kes on Põhja prefektuuri 22.06.2018 otsusega karistatud väheväärtusliku vallasasja varguse eest
lg 1 mõttes (tegu 22.06.2018), uuesti: 10.11.2018 kella 08:47 paiku xxx asuvas R kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 1 pudeli vahuveini Martini Asti 0,2l väärtusega 4.59 eurot ning läbis kaupluse turvaväravad, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. 28.11.2018 kella 9:39 ajal võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt varguseid toimepanev isik H.B xxx asuvas T K ilumaailmas kaupa maksumusega 226.98 eurot. Nimelt võttis kahtlustatav parfüümivee „GIORGIO ARMANI“ ja tualettvee „DIOR“. Kuritegu jäi süüdistatav H.B tahtest sõltumatutel asjaoludel lõpule viimata, kuna ta peeti pärast kassaliinidest möödumist turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Seega H.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o
MS § 245 sätetest on prokurör Maksim Kink, süüdistatav H.B ja tema kaitsja Veera Tolli-Baskin käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 1 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest H.B-le karistuseks 1 aasta vangistust;
lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt
1 kuu ja 13 päeva (28.11.2018 kuni 09.01.2019) ning ärakandmata karistuseks jääb vangistust 10 kuud ja 17 päeva.
lg 1 alusel asendada 2 mõistetud karistus 10 kuud ja 17 päeva vangistust üldkasuliku tööga ning mõista karistuseks 317 tundi üldkasulikku tööd, mille ärategemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 alusel kohustada üldkasuliku töö tegemise ajal järgima
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2,21 sätestatud kohustusi: elama alalises elukohas (xxx ); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub H.B temale
lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Tsiviilhagi Tsiviilhagi puudutavalt märgib kohus järgmist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanute omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanute omandit, oli tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS § -st 1043, õigusvastaselt tekitatud kahju puhul peab õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohtus on H.B süü tõendamist leidnud kannatanutele tekkinud kahju ulatuses. Kohus leiab, et tsiviilhagid ja nende suurus on täielikult tõendatud ja samuti süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid. Seega tuleb välja mõista tsiviilhagi summas 640 eurot J J kasuks. Raha kanda J J arveldusarvele nr XXX AS Swedbank ning tsiviilhagi summas 4,59 eurot R E F AS kasuks. Raha kanda R E F AS arveldusarvele nr XXX AS Swedbank. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub H.B-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 810 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 tuleb H.B-lt välja mõista riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 500 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse 3 ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulud kokku summas 1310 eurot tuleb H.B tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 109,16 eurot. Asitõend - DVD plaat 17.07.2018.a. xxx M O T hotelli turvakaamerate videosalvestis, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde; - 1 DVD plaat ja 1 CD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 68 lg 1, § 69, § 75, VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada H.B
lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust;
lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt
1 kuu ja 13 päeva (28.11.2018 kuni 09.01.2019), kandmata karistus 10 kuud ja 17 päeva vangistust.
lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 10 kuud ja 17 päeva üldkasuliku tööga 317 tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada H.B üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on H.B kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja
lg 2 p 2,21 sätestatud kohustusi: elama alalises elukohas (xxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks mitte tarvitama alkoholi; mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid H.B määrata Tallinna Vangla Lääne–Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – vahistamine tühistada ning vabastada H.B kohtusaalist. 4 Tsiviilhagi Välja mõista H.B-lt tsiviilhagi summas 640 eurot J J kasuks. Raha kanda J J arveldusarvele nr XXX AS Swedbank. Välja mõista H.B-lt tsiviilhagi summas 4,59 eurot R E F AS kasuks. Raha kanda R E F AS arveldusarvele nr XXX AS Swedbank. Menetluskulud Välja mõista H.B-lt riigi tuludesse. 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 500 eurot Menetluskulud kokku summas 1310 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 109,16 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse H.B-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend - 2 DVD plaat ja 1 CD plaat, mis asuvad kriminaalasja juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde; Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.