) § 120 kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Menetlusalune isik oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on samuti teinud ettepaneku lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et väärteokaebuse saab lahendada kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et
lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus lahendama
§-s 133 loetletud järgnevad küsimused.
kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas
§ -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7) ja kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
sätestatud alustel (p 9).
kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 alusel ei tohi mootorsõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. 2 LS § 224 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § -s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud (p 1); kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud (p 2). Väärteoasja kohtuvälises menetluses 22.10.2019 koostatud väärteprotokollist (väärteotoimiku lk 1-1p), mille on koostanud PPA Lõuna prefektuuri Viljandi politseijaoskonna patrullpolitseinik M. Maalmeister nähtub, et D.B juhtis 22.10.2019 kell 23:10 xxxxxxxxx xx xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant, registreerimismärgiga XXX XXX alkoholijoobes, alkomeetri mõõtetulemus 0,44 mg /l +/- 0,05 mg/l. Samasse protokolli on D.B omakäeliselt märkinud, et jõi umbes 3 tükki õlut ja tundis, et oli kaine. Alkoholijoobes sõiduki juhtimine on lisaks tõendatud ka tõendusliku alkomeetri väljatrükiga (väärteotoimiku lk 4) ning tunnistaja politseinik V. Vaheri (Vaher) ütlustega (väärteotoimiku lk 2-2p). Sealjuures on ütluste alusel tuvastatav, et sõidukit kontrollides tundis politseiametnik õlle lõhna ning juhi ilmest oli näha, et ta võis olla tarvitanud alkoholi. Juht tunnistas politseiametnikule, et oli vahetult enne sõitma hakkamist tarvitanud paar õlut ning sõbrad oli vaja koju viia ja läbitava tee pikkus pidi olema lühike. Kohtuväline menetleja on otsust tehes arvestanud ka D.B vastulausega (väärteotoimiku lk 5-5p). Eelnimetatud tõenditele tuginedes tuvastab kohus, et D.B-le süüks arvatud tegu on aset leidnud (
p 2) ning selle on toime pannud D.B, kes ise ei ole talle süüks arvatud teo toimepanemist eitanud (
p 3) ja D.B käitumises esineb LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärteokoosseis (
p 4) ning väärteoasjas puuduvad
§ -s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud (
S) § 16 lg 3 mõttes. Samuti ei esine väärteo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras D.B-le karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri Viljandi politseijaoskonna menetlusgrupi vanemväärteomenetleja I. Lepik, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik
p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis
lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (
Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (
On sedastatav, et D.B-le määratud rahatrahv 165 trahviühikut ületab mõnevõrra LS § 224 lgs 2 ettenähtud sanktsiooni keskmist määra (150 trahviühikut). D.B süü suurust silmas pidades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks
alusel (
Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja õigesti määranud isikule rahatrahvi üle seaduses sätestatud sanktsiooni keskmist määra. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi 3 hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Peab märkima, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.B ka varasemalt samal aastal liiklussüütegude eest karistatud – 26.06.2019 LS § 223 lg 1 rikkumise eest summas 400 eurot (s.o 100 trahviühikut). Isikul on samuti kehtiv kriminaalkaristus ja katseaeg KarS § 178 lg 11 , KarS § 179 lg 1-KarS § 26 lg 1 rikkumiste eest kuni 06.05.2020. Seega nähtub eeltoodust, et D.B ei ole teinud järeldusi talle lühikese aja jooksul määratud karistustest ning on otsustanud jätkuvalt liiklusnorme eirata. Seetõttu ei ole varasemalt määratud karistused ilmselgelt piisavad, et mõjutada D.B loobuma liiklussüütegude toimepanemisest, sh alkoholijoobes rooli istumisest, mis on ühiskonnas üks levinuim süütegu, mille tagajärjed võivad olla fataalsed. Seega nõustub kohus D.B-le kohtuvälise menetleja poolt määratud trahvisummaga ning ka lisakaristuse rakendamise vajalikkusega. Kuna varasem karistus ei mõjunud D.B liikluskäitumisele, on kohtu hinnangul põhjendatud ka täiendavalt lisakaristuse rakendamine. Asjaolu, et isikule on juhiload erinevatel argumentidel vajalikud, ei saa olla aluseks karistuse mõistmata jätmisele, kuna liiklusnorme eirates võttis D.B endale teadlikult riski, et normirikkumisele järgneb vastutus ning seda vastutust peab D.B ka täiskasvanud inimesena kandma.
lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud jäävad D.B kanda. Kohtule teadaolevalt menetluskulusid ei esinenud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.