← Eesti

1-18-9583/24

Obsah (6)§ 199§ 213§ 64§ 68§ 69§ 75

1-18-9583 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. veebruar 2019, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-9583 Kohtunik Pavel Gontšarov Kriminaalasi B.N

§ 199

lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav B.N (isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta B.N kaebus Harju Maakohtu
  3. jaanuari kokkuleppemenetluses tehtud otsuse peale läbi vaatamata.
  4. a Edasikaebamise kord Määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Harju Maakohtu 09.01.
  6. a otsusega tunnistati B.N kokkuleppemenetluse korras süüdi

§ 199

lg 2 p 9 järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust ning

§ 213

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Vastavalt

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 1 kuu ja 13 päeva (28.11.2018 kuni 09.01.2019), kandmata karistuseks loeti 10 kuud ja 17 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 alusel asendati mõistetud vangistus 10 kuud ja 17 päeva üldkasuliku tööga 317 tundi, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4, 6 ja 7 alusel allutati B.N üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on B.N kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p 2, 21 sätestatud kohustusi.

Tõkend – vahistamine tühistati ning B.N vabastati kohtusaalist. B.N-ilt mõisteti välja tsiviilhagi summas 640 eurot XX kasuks. Määrati, et raha tuleb kanda XX arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank. B.N-ilt 1

(3)1-18-9583 mõisteti välja tsiviilhagi summas 4,59 eurot R AS kasuks. Määrati, et raha tuleb kanda R AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX AS Swedbank. B.N-ilt mõisteti välja 810 eurot sundraha ja kaitsjatasu summas 500 eurot riigi tuludesse. Määrati, et menetluskulud kokku summas 1310 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 109,16 eurot kuus.
  1. 30.01.
  2. a registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus B.N apellatsioon, milles ta märgib, et ei nõustu menetluskuludega ja soovib neid vaidlustada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et B.N kaebus tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 11.02.
  5. a määruses nr 3-1-1-7-16 seisukohale, et 29.03.2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Samuti tuleb kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus jõuda konsensusele nii menetluskulude suuruse kui ka nende tasumise ulatuse ning viisi osas.
  6. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29.03.2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
  7. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 pde 2-6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Kokkuleppemenetlust reguleerivatest sätetest tuleb lähtuda ka ringkonnakohtu menetluses. Kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3 ps 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku
  8. peatüki
  9. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKK 3-1-1-7-16).
  10. Kriminaalasjas on B.N , tema kaitsja ja prokuröri vahel 09.01.2019 sõlmitud kokkulepe (tl 115-116), milles muuhulgas on ära näidatud tasumisele kuuluvad menetluskulud. Kokkuleppes on ära toodud süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Nimelt on ära näidatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral mõistetakse B.N-ilt välja menetluskuluna riigituludesse sundraha summas 810€ (kaheksasada kümme eurot) ning määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise tasu summas 275€ (kakssada seitsekümmend viis eurot), millele võivad lisanduda kohtumenetluses tekkida võivad menetluskulud. Süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmisel maakohus on nimetatud summadest lähtunud. 2
(3)1-18-9583 Samuti on kokku lepitud tekkinud kulude hüvitamise individualiseerimises – nimelt lepiti kokku, et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maakohus mõistiski menetluskulud tasumisele ositi 12 kuu jooksul. B.N kinnitas kaitsja juuresolekul enda soovi sõlmida kokkulepe selles kirjeldatud tingimustel, kinnitades seda enda allkirjaga (tl 116). Seega on nii prokurör, süüdistatav kui kaitsja menetluskulude osas jõudnud kokkuleppele.
  1. Kokkulepe on teistkordselt avaldatud 09.01.
  2. a kohtuistungil, kus süüdistatav B.N kinnitas, et kokkulepe on talle arusaadav, ta sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult, nõustub sellega ning jääb selle juurde (tl 118). Asja materjalidest nähtuvalt on määratud kaitsja esitanud peale kokkulepe sõlmimist kohtumenetluses tasu taotluse 225€ (kakssada kakskümmend viis eurot) suuruse tasu väljamõistmiseks, millise maakohus rahuldas. Seega on kohtuotsus kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtu hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-tes 3 ja 4 loetletud rikkumisteks. Seda seisukohta on rõhutanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma
  3. septembri
  4. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-79-
  5. Kriminaalmenetluse seadustiku § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kui kohtunik asub seisukohale, et kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis pole osutatud ühelegi kriminaalmenetluse seadustiku § 318 lg 2 p-des 3 ja 4 loetletud rikkumisele, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg 3 p-de 3, 4 alusel läbi vaatamata ja tagastada apellatsioon apellandile. Sellele asjaolule on juhtinud kohtute tähelepanu Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 27.04.
  6. a määruses nr 3-1-1-38-
  8. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 318 lg 3 p-st 4, § 326 lg 2 p 3, § 390 lg 1 jätab ringkonnakohus B.N kaebuse läbi vaatamata. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.