1-19-7568 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-19-7568 Kohtunik Elina Elkind Kohtuistun

§ 331

, § 120 lg 1, § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi lühimenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav N.J - kindel elukoht xxxx; isikukood: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidus; emakeel: vene keel; xxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimati karistatud Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-9583

§ 199

lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi lõpliku karistusena üldkasuliku tööga 317 tundi; kehtivaid väärteokaristusi 16; vahi all alates

1. jaanuarist 2020 Kaitsja Kadi Sitska (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:
2. Tunnistada N.J süüdi

§ 331järgi (tegu 24. detsembril 2018) ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N.J-ile vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust. 3.

§ 65lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 9.

jaanuari 2019 otsusega nr 1-18-9583 mõistetud karistusega, s.o vangistusega 1 aasta.

64 lg 1 alusel 1 1-19-7568 lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristusena 1 aasta vangistust. Arvata liitkaristusest maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsuse kohaselt 1 kuu ja 13 päeva ning Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a määruse kohaselt 6 päeva, s.o kokku 1 kuu ja 19 päeva ning lugeda liitkaristuseks 10 kuud ja 11 päeva vangistust.
5. Tunnistada N.J süüdi

§ 120lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.

5. Tunnistada N.J süüdi

§ 199lg 2 p -de 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust.

6.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja lõplikuks karistuseks mõista 2 aastat 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N.J-ile lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. 7.

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsuse punktis 3 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis on 10 kuud ja 11 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud ja 11 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.-6.

veebruar 2019, 2.-

1. märts 2019,
2. märts - 25 juuli 2019, 9.-
3. august 2019, s.o 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 2 aastat 4 päeva vangistust. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistuse kandmise alguseks

1. jaanuar
3. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vangistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem.
4. Asitõend – CD ja DVD plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.
5. Asitõend – kööginuga, mis on antud hoiule asitõendite hoidlasse kriminaalasja numbriga 19231600456 tagastada V Sile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel.
6. Asitõend – mälukaart Samsung micro 64GB, mis on antud hoiule asitõendite hoidlasse – hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
7. Kannatanu A A esitatud tsiviilhagi 493,94 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanu kasuks 493,94 eurot, mis tuleb N.J hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxxx SEB pank, märkides selgitusena „N.J , kriminaalasi 1-20-7568, tsiviilhagi hüvitamine”.
8. Kannatanu O Š esitatud tsiviilhagi 37 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanu kasuks 37 eurot, mis tuleb N.J hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxxx Swedbank, märkides selgitusena „N.J , kriminaalasi 1-20-7568, tsiviilhagi hüvitamine”. 2 1-19-7568
9. Kannatanu R Ni esitatud tsiviilhagi 134 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanu kasuks 134 eurot, mis tuleb N.J hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxxx Swedbank, märkides selgitusena „N.J, kriminaalasi 1-20-7568, tsiviilhagi hüvitamine”.
10. Kannatanu K K K esitatud tsiviilhagi 825 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanu kasuks 825 eurot, mis tuleb N.J hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxxx Osuuspankki, märkides selgitusena „N.J , kriminaalasi 1-20-7568, tsiviilhagi hüvitamine”.
11. Kannatanu Maxima Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi 698,18 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanu kasuks 698,18 eurot, mis tuleb N.J hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EE892200221017433423 Swedbank, märkides selgitusena „N.J, kriminaalasi 1-20-7568, tsiviilhagi hüvitamine”.
12. Kannatanu Maxima Eesti OÜ esitatud tsiviilhagi 412,09 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanu kasuks 412,09 eurot, mis tuleb N.J hüvitada kannatanu arveldusarvele nr EE892200221017433423 Swedbank, märkides selgitusena „N.J, kriminaalasi 1-20-7568, tsiviilhagi hüvitamine”.
13. KrMS § 175 lg 1 p -de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista N.J-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 750 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 1626 eurot.
14. KrMS § 180 lg 3
15. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 135,5 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700016650 ja selgitus „N.J , kriminaalasi 1-20-7568, menetluskulud ja sundraha.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
16. Kaitsjatasu summas 412,20 eurot jätta riigi kanda.
17. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile ning edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 3 1-19-7568 kriminaalkantseleis
18. mail
19. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
20. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
21. mail
22. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS N.J süüdistatakse selles, et tema 24.12.2018 kell 21.20, olles vahistatu Rae vallas Soodevahe külas Linnaaru tee 5 asuvas Tallinna Vanglas, omandas ebaseaduslikult Tallinna Vangla kolmanda üksuse R4 eluosakonnas ravimipurgi metadooniga ning pärast R4 osakonna kambrisse nr 40 paigutamist tarvitas seda ilma arsti ettekirjutuseta. Metadoon kuulub vastavalt sotsiaalministri 18.05.2005 määrusele nr 73 („Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Sellise tahtliku tegevusega pani N.J toime vahistatuna narkootilise aine omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise, see on

§ 331järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 02.03.2019 ajavahemikul kell 15.40–15.50 xxxx asuvas korteris, ähvardas kannatanut I Pit, tehes kannatanu suunas kööginoaga löögiliigutusi ning öeldes vene keeles „mine ära, muidu pussitan“. Arvestades asjaolu, et N.J hoidis noa tera suunaga kannatanu poole rindkere ja pea kõrgusel ning isikute vahemaa oli umbes 1,5 meetrit, oli kannatanul alust tunda reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning karta ähvarduse täideviimist. Seega pani N.J toime tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, taas ajavahemikul 02.02–03.02.2019 xxxx asuvas baaris xxxx võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil R Ni jope taskust mobiiltelefoni LG maksumusega 80 eurot koos kaantega maksumusega 10 eurot, kannatanu nimele väljastatud Swedbank pangakaardi, elamisloakaardi ja transpordikaardi. Vargusega tekitas kannatanule varalist kahju kokku summas 90 eurot, uute dokumentide vormistamine läks maksma 44 eurot. Samuti tema, 05.02.2019 ajavahemikul kell 18.22 kuni kell 18.25 Tallinnas Kari 3 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 4 1-19-7568 järgmist AS-ile OG Elektra kuuluvat kaupa: 2 pakki närimiskummi Orbit tükihinnaga 0,48 eurot, kogumaksumusega 0,96 eurot; üks pakk halvaad Ali-Baba india pähklitega maksumusega 0,78 eurot; alkohoolne jook Long Drink maksumusega 1,18 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 2,92 eurot, millega möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi N.J poolt lõpule viimata, kuna ta oli turvatöötajate poolt kinni peetud. Kaup oli rikkumata ja on tagastatud kauplusele. Samuti tema, 23.02.2019 varahommikul xxxx asuvas ühiselamus võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A A mantli välitaskust kannatanule kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia XZ, IMEI koodiga xxxx, maksumusega 493,94 eurot, koos kaantega maksumusega 8 eurot, mille vahel olid kannatanu nimele väljastatud ID-kaart ja SEB pangakaart. Vargusega tekitas A Ale varalist kahju kokku summas 501,94 eurot. Samuti tema, 23.02.2019 ajavahemikul kell 08.30–14.00 tungis xxxx aadressil xxxx asuvasse xxxx hotelli ja võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil riietusruumis asuvast kapist O Šle kuuluvad järgmised asjad: violett värvi sall maksumusega 15 eurot; mobiiltelefoni Huawei laadija (valget värvi) maksumusega 15 eurot; kannatanu nimele väljastatud Swedbank krediitkaart. Samuti tema, tungis 02.03.2019 öösel lukustamata ukse kaudu xxxx asuvasse korterisse, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmised K K Kle kuuluvad asjad: sülearvuti HP EliteBook 850 G1, seeria nr xxxx, maksumusega 400 eurot; 2 kasutatud Playstation 4 pulti kokku maksumusega 30 eurot; habemeajamismasin Braun maksumusega 50 eurot; kosmeetikakott kosmeetikaga kogumaksumusega 30 eurot; punast värvi seljakott Adidas maksumusega 15 eurot; musta värvi jakk Helium maksumusega 100 eurot; musta värvi jakk Everlast maksumusega 200 eurot; korterivõtmed, musta värvi kasutatud rahakott ilma maksumusega, milles olid K K K nimele väljastatud Eesti ID kaart, Soome juhiluba ja teised kliendikaardid. Samuti tema, 10.03.2019 kell 18.58 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: kaks 0,7-liitrist pudelit viskit Grant’s 40% maksumusega 15,99 eurot pudel, kokku summas 31,98 eurot; 1-liitrine pudel viina Finlandia 40% maksumusega 19,99 eurot; 0,5-liitrine purk heledat õlut Saku Kuld 5,2 % maksumusega 1,79 eurot; 0,5-liitrine pudel muud piiritusjooki Aramis VSOP 30% maksumusega 6,79 eurot; pakk kondenspiima maitselisi küpsiseid Selga 180 g maksumusega 0,59 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 61,14 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 12.03.2019 kell 20.51 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 1-liitrine pudel viskit Jim Beam White Label 4YO 40% maksumusega 21,99 eurot; 0,5liitrine pudel viskit Johnny Walker Label 40% maksumusega 10,49 eurot; 0,5-liitrine pudel viskit Grant’s The Family Res. 40% maksumusega 11,99 eurot; pakk soolatud lõhefileed Kalameister 100 g maksumusega 3,25 eurot; kolm latti täissuitsuvorsti Moskva A -vorst 250 g maksumusega 3,99 eurot tükk, kokku summas 11,97 eurot; šokolaadibatoonike Double 5 1-19-7568 Caramel Tupla 48 g maksumusega 0,69 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 60,38 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 15.03.2019 kell 13.32 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 0,5-liitrine pudel viskit Jim Beam White Label 40% maksumusega 12,49 eurot; kolm 0,7-liitrist pudelit viskit Ballantines Finest 40% maksumusega 18,99 eurot pudel, kokku summas 56,97 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 69,46 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 15.03.2019 kell 13.58 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 0,7-liitrine pudel viskit Ballantines Finest 40% maksumusega 18,99 eurot; 1-liitrine pudel viina Finlandia 40% maksumusega 19,99 eurot; pakk tilli taldrikul maksumusega 1,60 eurot; pakk toorjuustu Philadelphia Classic 200 g maksumusega 2,09 eurot; pakk sulatatud juustu Merevaik krevettidega 200 g maksumusega 1,35 eurot; pakk külmsuitsu lõhefileed Kalameister 100 g maksumusega 3,25 eurot; pakk soolatud lõhefileed Kalameister 100 g maksumusega 3,25 eurot; marineeritud angerjas 250 g maksumusega 9,99 eurot; silmud 250 g maksumusega 9,99 eurot; heeringafileerullid õlis oliividega 200 g maksumusega 1,49 eurot; soolased päevalilleseemned Babkiny 100 g maksumusega 0,99 eurot; pakk meeste sokke maksumusega 5,49 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 78,47 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 15.03.2019 kell 20.43 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: pudel viskit Johnnie Walker Red Label 40% maksumusega 17,99 eurot; 1-liitriine pudel viina Finlandia 40% maksumusega 19,99 eurot; 0,7-liitrine pudel viskit Ballantines Finest 40% maksumusega 18,99 eurot; kaks purki kondenspiima suhkru ja kakaoga 250 g maksumusega 1,59 eurot tükk, kokku summas 3,18 eurot; vanilli koorejäätis šokolaaditükkidega Premia 245 g maksumusega 2,05 eurot; 4 purki kortsudevastast näokreemi Nivea Q10 50 ml maksumusega 12,99 eurot tükk, kokku summas 51,96 eurot; 3 purki kortsudevastast näo öökreemi Nivea Q10 50 ml maksumusega 12,99 eurot tükk, kokku summas 38,97 eurot; pesunöör 10 m x 3 mm maksumusega 1,29 eurot; silmud 250 g maksumusega 9,99 eurot; kaks purki energiajooki Red Bull 473 ml maksumusega 2,36 eurot purk, kokku summas 4,72 eurot; 2 pakki meeste sokke maksumusega 3,39 eurot pakk, kokku summas 6,78 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 175,91 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 17.03.2019 kell 12.19 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 1-liitrine pudel viina Russian Standard 40% maksumusega 18,99 eurot; kaks 0,7-liitrist pudelit viskit Ballantines Finest 40% maksumusega 18,99 eurot pudel, kokku summas 37,98 eurot; 4 põdraliha konservi Linnamäe 240 g maksumusega 3,59 eurot tükk, kokku summas 14,36 eurot; 4 tükki hautatud veiseliha 240 g maksumusega 1,99 eurot tükk, kokku summas 7,96 eurot; 2 hambaharja Colgate 360 interdental Soft maksumusega 2,79 eurot tükk, kokku 6 1-19-7568 summas 5,58 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 84,87 eurot, millega möödas kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 17.03.2019 kell 16.55 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: kaks pudelit viskit Johnnie Walker Red Label 40% maksumusega 17,99 eurot pudel, kokku summas 35,98 eurot; 1-liitrine pudel viskit Jim Beam White Label 4YO 40% maksumusega 21,99 eurot; seljakott Urban 18 L maksumusega 79,99 eurot. Seega võttis N.J kaupa kokku summas 137,96 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 18.03.2019 kella 10.03 paiku xxxx asuvas hotellis xxxx, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kuuendal korrusel asuva koristaja käru küljest xxxx OÜle kuuluva tahvelarvuti iPad, seerianumbriga xxxx, maksumusega 200 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Samuti tema, 19.03.2019 kell 08.34 Tallinnas Kopli 35b asuvas kaupluses Maxima, võttis võõra vallasjasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ -le kuuluva 1-liitrise pudeli viskit Jack Daniel’s Black Label 40% maksumusega 29,99 eurot, millega möödus kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest maksmata. Samuti tema, 03.08.2019 kell 14.19 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: 4 tk närimiskummi Orbit Watermelon 14 g maksumusega 0,49 eurot/tk, kogumaksumusega 1,96 eurot; 2 pakki raseerijaid Gillette Mack 3+2 tera maksumusega 9,49 eurot/tk, kogumaksumusega 18,98 eurot; raseerimisgeel Gillette Fusion Sensitive 200 ml maksumsuega 6,09 eurot; näovesi Gillette Cool Wave 100 ml maksumusega 8,09 eurot; kortsudevastane näokreem Nivea Q10 50 ml maksumusega 13,09 eurot; 2 pakki spordisokke Puma, 3 paari pakis, maksumusega 7,49 eurot/pakk, kogumaksumusega 14,98 eurot; pudel viina Finlandia 40% 1 l maksumusega 16,99 eurot; pudel viina Beluga Noble 40% 500 ml maksumusega 23,99 eurot; külmutatud mintaifilee, nahata, 1 kg maksumusega 4,49 eurot; 2 tk tuunikala fileed oliiviõlis K.Oscar.3*80 g maksumusega 3,99 eurot/tk, kogumaksumusega 7,98 eurot; meeste aluspüksid Basic maksumusega 3,99 eurot; naiste alussärk Basic maksumusega 4,99 eurot; patarei Panasonic AA LRGEPS/10BW 6+4F maksumusega 4,99 eurot. Võetud kaubaga möödus N.J kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata summas 130,61 eurot. Samuti tema 05.08.2019 kell 11.48 Tallinnas J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil järgmist Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa: mänguauto maksumusega 5,79 eurot; kõrvaklapid Vivanco Fusion maksumusega 8,49 eurot; juhtmeta kõrvaklapid ZW-23 maksumusega 5,00 eurot; raseerija Gillette Venus 1 maksumusega 6,15 eurot; raseerija Gillette Mach3+2 maksumusega 9,49 eurot; raseerija Gillette ProGlide maksumusega 14,09 eurot; 3 kortsudevastast näokreemi Nivea Q10 50 ml maksumusega 13,09 eurot/tk, kogumaksumusega 39,27 eurot; 2 paari meeste boksereid bambusest maksumusega 3,99 eurot/paar, kogumaksumusega 7,98 eurot; hambahari Colgate 360 Advanced soft maksumusega 4,39 eurot; hambapasta R.O.C.S. Whitening 74 g 7 1-19-7568 maksumusega 6,05 eurot; hambapasta Parodontax Fluoride 75 ml maksumusega 5,05 eurot; 3 pudelit viina Absolut Vodka 40% 1 l maksumusega 23,99 eurot/tk, kogumaksumusega 71,97 eurot; 2 pudelit viskit Ballantines Finest 40% 700 ml maksumusega 18,99 eurot/tk, kogumaksumusega 37,98 eurot; 2 paari meeste sokke Skinija maksumusega 5,69 eurot/tk, kogumaksumusega 11,38 eurot; naiste alussärk Basic maksumusega 4,99 eurot; naiste alussärk maksumusega 4,99 eurot; 2 paari naiste sukkpükse JMG BodyPlus 40den maksumusega 4,29 eurot/tk, kogumaksumusega 8,58 eurot; naiste sukkpüksid BLM Control Top 40d visone maksumusega 5,49 eurot; kruvikeerajate komplekt maksumusega 1,59 eurot; 2 tk singipitsat Eesti Pagar 116 g maksumusega 1,30 eurot/tk, kogumaksumusega 2,60 eurot; 2 kaneelirulli Eesti Pagar 63 g maksumusega 0,39 eurot/tk, kogumaksumusega 0,78 eurot; purk energiajooki Red Bull 473 ml maksumusega 2,39 eurot; pudel viina Finlandia 40% 1 l maksumusega 16,99 eurot. Võetud kaubaga möödus N.J kassast ja lahkus kauplusest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata summas 281,48 eurot. Samuti tema 09.08.2019 kella 15.35 paiku Tallinnas aadressil J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat järgmist kaupa: pudel brändit Belõj Aist 3* 40 % 200 ml maksumusega 5,59 eurot ja - purk energiajooki Red Bull 355 ml maksumusega 1,91 eurot. Võetud kaubaga väljus müügisaalist sissepääsu värava kaudu, jättes tahtlikult kauba eest tasumata summas 7,50 eurot. Märgates kaupluse välisukse ees turvatöötajat, sisenes N.J karistuse vältimiseks uuesti müügisaali ja pani kauba tagasi, mistõttu kuritegu jäi lõpule viimata ning ta peeti turvatöötaja poolt kinni. Seega pani N.J toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas Harju Maakohtule
2. septembril 2019 süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-19-7568 (üldmenetluses), mille kohaselt N.J süüdistatakse

§ 331

, § 199 lg 2 p-de 8, 9 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises. Harju Maakohtu

1. oktoobri
2. a määrusega anti süüdistatav kohtu alla.
3. detsembri 2019 määrusega kuulutati N.J tagaotsitavaks.
4. veebruaril 2020 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtule süüdistusakti kriminaalasjas nr 1-20-1400 (üldmenetluses), mille kohaselt N.J süüdistatakse

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate süütegude toimepanemises.

Harju Maakohtu

1. veebruari
2. a määrusega anti süüdistatav kriminaalasjas nr 1-20-1400 kohtu alla ning liideti kohtuasjad 1-197568 ja 1-20-
3. Liidetud kriminaalasja numbriks sai 1-19-
6. aprillil
7. a kohtuistungil esitas süüdistatav taotluse arutada asja lühimenetluses. Süüdistatava taotlust toetasid ka kaitsja ja prokurör. Kohus rahuldas süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri taotluse ning määras, et kriminaalasi nr 1-19-7568 N.J süüdistuses lahendatakse lühimenetluses.
9. aprillil 2020 toimunud kohtuistungil süüdistatav N.J tunnistas ennast osaliselt süüdi ning soovis anda kohtuistungil ütlusi. 8 1-19-7568
10. Kohtuvaidlustes leidis kaitsja Kadi Sitska, et

§ 331järgi kvalifitseeritavas teos vaidlus puudub.

Ka Woodstocki baaris toimunud vargust süüdistatav tunnistab ja hagi võtab omaks. Kõiki kaupluse vargusi on N.J tunnistanud ning võtab süü omaks . Kaitsja leiab, et A A episoodi kvalifikatsioon on vale, tegemist ei ole vargusega, vaid

§ 201järgi kvalifitseeritava teoga.

Samuti ei nõustu kaitsja xxxx hotelli episoodis salli ja laadija vargusega, kuna N.J varastas ainult asju, millel oli väärtus. Hotelli xxxx episoodi osas vastuväiteid ei ole, kuna selles episoodis on tunnistajad süüdistatava ära tundnud. Ähvardamise episoodi süüdistatav ei tunnista. Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kelle käitumismustris ei ole ühtegi vägivaldset tegu, haarab laualt noa ja hakkab sellega vehkima. Palub karistada N.J mitte väga pika vangistusega, et süüdistatav saaks pärast vangistust resotsialiseeruda. 5. Kohtuvaidlustes palus prokurör tunnistada N.J süüdi

§ 331järgi ning karistada teda vangistusega 10 kuud.

Harju Maakohtu 9.01.2019. a otsusega

§ 65

lg 1 ja § 64 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristusena vangistus 1 aasta 6 kuud. Süüdi mõista N.J

§ 199

lg 2 p-de 8, 9 järgi ning karistada vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 120

lg 1 järgi karistada vangistusega 7 kuud.

§ 64

lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja karistada N.J vangistusega 3 aastat. Moodustada liitkaristus § 65 lg 2 alusel ja mõista karistuseks vangistus 4 aastat ja 6 kuud ja vähendada nimetatud karistust 1/3 võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 3 aastat. Karistuse hulka arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. märtsist kuni
2. juulini, s.o neli kuud ning karistuse kandmise aja alguseks lugeda 17.01.
3. Esitatud tsiviilhagid on põhjendatud. Välja mõista N.J-ilt kaitsjatasu ning sundraha. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Esmalt peab kohus vajalikuks parandada Harju Maakohtu
5. aprilli
6. a kohtuotsuse resolutiivosas ekslikult märgitud vale kriminaalasja number, s.o 1-20-
7. Tegemist on ebatäpsusega, mida on võimalik parandada motiveeritud kohtuotsuses, asendades kriminaalasja number „1-20-7568” õige kriminaalasja numbriga “1-19-7568“.
8. Teiseks peab kohus vajalikuks juhtida prokuröri tähelepanu asjaolule, et süüdistusaktis on tõendite hulgas märgitud ka Tallinna vangla kolmanda üksuse valvuri ettekanne ning xxxx turvatöötaja T K ettekanded. Tallinna vangla valvuri ettekanne on toimunud sündmuste valvuri T S kirjalik selgitus Tallinna Vangla direktorile ning xxxx turvatöötaja ettekanded on kaupluses toimunud varguste kirjalik selgitus Skarabeus turvajuhile. Sisuliselt on ettekande näol tegemist tunnistaja ütlustega, mis ei ole vormikohaselt talletatud. Tõendite ammendav loetelu, millega on võimalik tõendada tõendamiseseme asjaolusid, on ära toodud KrMS § 63 lg 1 ja nii nimetatud vabatõendeid, ehk muid tõendeid võib kasutada üksnes kriminaalmenetluse asjaolude tõendamisel, KrMS § 63 lg
9. Ettekandes esitatud informatsioon saab muutuda tõendiks läbi isiku ülekuulamise, kui see vormistatakse tunnistaja ütlustena. Seega ettekanne ei ole selline tõend, millega saaks tõendada tõendamiseseme asjaolusid ning kohus jätab ettekanded tõendikogumist välja.

§ 331järgi kvalifitseeritav kuritegu 9 1-19-7568 8.

N.J-ile heidetakse ette vahistatuna narkootilise aine omandamist ja arsti ettekirjutuseta tarvitamist, s.o

§ 331

järgi kvalifitseeritavat tegu.

§ 331

näeb ette vastutuse kinnipeetava, arestialuse või vahistatud poolt narkootilise või psühhotroopse aine valmistamise, omandamise, valdamise või arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et

1. detsembril 2018 N.J , olles vahistatu Tallinna vanglas, omandas ebaseaduslikult ravimipurgi metadooniga, mida tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta. Kohus põhjendab seda järgnevalt. Kohtuistungil N.J tunnistas teo toimepanemist ning selgitab, et
2. detsembril, olles Tallinna vanglas, lõi jalaga vastu ravimikorvi ning võttis märkamatult metadooni. Süüdistatava sellekohaseid ütlusi kinnitab ka tunnistaja T S eeluurimisel antud ütlustes (I kd, tl 183-184), mille kohaselt
3. detsembril 2018 oli ta tööl Tallinna vanglas valvurina ja nad teostasid koos valvemeedikuga õhtust ravimiringi. Läksid N.J juurde, kuna ta soovis meedikut käe siseküljel oleva haava tõttu. Meedik vaatas N.J üle sektsiooni eluosakonna keskel asuvate pinkide juures. Ühel hetkel N.J ägestus ning lõi jalaga ravimikorvi, mistõttu lendasid seal sees olnud ravimid laiali. Toimus rabelemine tema ja N.J vahel. N.J-i heitis end trepi juures kõhuli põrandale. Tunnistaja tõstis N.J püsti ning suunas tagasi kambrisse. Meedikuga ravimeid kokku korjates avastas meedik, et metadooni topsik on kadunud. Tunnistaja teostas koos teiste ametnikega läbiotsimise N.J kambris, kuid midagi ei leidnud. Videosalvestise kontrollimisel selgus, et N.J haaras metadooni purgi, kui teda maast üles tõsteti. Süüdistatava ja tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll fototabeliga (I kd, tl 176-182), mille kohaselt nähtub Tallinna vangla turvakaamerate salvestistelt, kuidas N.J lööb jalaga vastu medikamentide korvi ning ravimid veerevad põrandale laiali. N.J viskub trepi juures olevate purkide juurde kõhuli, visates käes oleva riideeseme purkidele. Samal ajal liigub käsi koos jakiga trepi alla ning kui vanglaametnik N.J püsti aitab, siis trepi all olnud ravimipurk on kadunud. Tunnistaja M L ütluste (I kd, tl 181-182) kohaselt töötab Tallinna vangla meditsiiniosakonna valveõena ning 25.12.2018 toodi vahistatu N.J meditsiiniosakonda joobekahtluse tuvastamiseks, kuna ta oli õhtuse ravimiringi ajal saanud enda valdusesse metadooni purgi. N.J oli uimane ning testida teda ei õnnestunud, kuna multinarko kiirtesti jaoks urineerida vahistatu ei suutnud. N.J oli rääkides keel pehme ning pupillid kitsad. Kuna proovi võtmine ei õnnestunud, siis saatsid N.J xxxx. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja (I kd, tl 171) kohaselt võeti N.J-ilt 25.12.2018 kell 03.00 uriiniproov. EKEI uuringuakti nr 1802T kohaselt leiti N.J uriinist metadooni. Metadoon kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ II nimekirja, kuhu kuuluvad ained, mille käitlemine Eestis on keelatud v.a erijuhtudel. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et N.J omandas ebaseaduslikult ravimipurgi metadooniga, mida tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 331tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes.

Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. N.J tunnistas end teo toimepanemises süüdi. Tema ütlustest – lõi jalaga ravimikorvi ja varastas metadooni 10 1-19-7568 märkamatult - ja asjas kogutud muudest tõenditest nähtuvalt tegutses N.J sihikindlalt, et omandada narkootilist ainet tarvitamise eesmärgil ning tarvitas ainet teadlikult. Süüteo asjaoludest ja süüdistatava ütlustest lähtuvalt pani N.J teo toime kavatsetult. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad.

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu 9.

Lisaks heidetakse N.J-ile ette tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritavat tegu.

§ 120

lg 1 näeb ette vastutuse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et N.J

1. märtsil 2019 ajavahemikul 15.40-15.50 xxxx asuvas korteris, ähvardas kannatanut I Pit, tehes kannatanu suunas kööginoaga löögiliigutusi ning öeldes vene keeles „mine ära, muidu pussitan“, mistõttu oli kannatanul alust tunda reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning karta ähvarduse täideviimist. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Selles teos N.J ennast süüdi ei tunnista, selgitades kohtuistungil, et I P on kõrvalkorteris elav alkohoolik. Nädal enne juhtumit läks I P V ärritama ja ta ei pidanud vastu ja astus V kaitseks välja ning kakles seetõttu I Piga. Nädal pärast kaklust ehk etteheidetaval ajal tuli uuesti V külla, istus laua äärde ja kuna I P kõrvalkorterist kuulis tema tulekut, siis tuli sinna ja hakkas politseisse helistama, et N.J vehib noaga, ähvardab. Tema istus ja tõmbas suitsu ning pidas toimunut mingiks teatriks. Politsei saabumisel lebas nuga samal kohal, kus enne. Kohus peab süüdistatava ütlusi selles osas, et ta ei ähvardanud kannatanut ja varem kaitses tunnistajat kannatanu eest, ebausaldusväärseks ja seda järgmistel põhjustel. Kannatanu I Pi eeluurimisel antud ütluste (kd I, tl 135-137) kohaselt elab ta xxxx. Naaberkorteris nr xxxx elab V S, keda tunneb umbes 10 aastat. V on vaikne ja mittekonfliktne. Umbes aasta tagasi asus V korterisse elama V võõras isik Vadim (perekonnanime ei tea). V Vadimi korteris viibimine ei meeldinud, aga talle ära öelda ka ei julgenud. Kannatanu sai aru, et Vadim tegeles narkootikumidega ja vargustega.
2. märtsil 2019, päevasel ajal, võis olla ajavahemikul 15.40-15.50, läks V juurde. V istus oma madratsil, Vadim istus akna juures. Ütles Vadimile, et ta ei ole seal korteris keegi ja ei tohi seal viibida, misjärel Vadim ärritus, haaras noa ja hakkas tema suunas vehkima. Vadim tõusis püsti, nuga käes, tera suunatud temale ning tegi korduvaid löögiliigutusi tema suunas, tema rindkere ja pea kõrguselt. Öeldes vene keeles, et mine ära, muidu pussitan. Tunnistaja astus eemale, kuna sai aru, et tegu ebaadekvaatse inimesega, kes on võimeline ka ähvarduse täide viima. Vadim pani noa käest ära ning haaras haamri. Sai aru, et heaga see olukord ei lõppe ja helistas politseisse, sest soovis teha avaldust teda ähvardanud isiku suhtes. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (I kd, tl 155-159), millest nähtuvalt tegi kannatanu I P vahetult pärast toimunut kõne häirekeskusele, kus andis teada, et korteris xxxx on narkomaan Vadim, kes ähvardab noa ja 11 1-19-7568 haamriga. N.J sõltuvust narkootilistest ainetest kinnitab ka süüdistatav ise, samuti on süüdistatavat korduvalt karistatud varguste toimepanemise eest. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja V S eeluurimisel antud ütlused (I kd, tl 152-153), mille kohaselt palus ta Vadimil korduvalt tema korterist lahkuda, kuid Vadim seda ei teinud. Korteris xxxx elab naaber I, kellele ta kurtis muret. I soovitas politsei poole pöörduda. Tunnistaja kardab Vadimi, kuna narkootilise aine mõju all on Vadim kõigeks võimeline. Vadim on teda ka jalaga näkku löönud ning lubanud nuga anda.
3. märtsil 2019 olid nad Vadimiga mõlemad kodus. Kuna tunnistaja oli tarvitanud palju alkoholi, siis tukkus madratsi peal. Ei tea, mis I ja Vadimi vahel juhtus, kuulis vaid Vadimi ja I hääli. Vadim oli tige ja rääkis agressiivselt, I oli rahulik nagu alati. Kui I räägib, et Vadim ähvardas teda, siis usub seda, kuna Vadim ärritub kergelt ning talle vastu ei saa midagi öelda, ta ehmatab oma äkilise agressiivse käitumisega. Kohtumenetluses ei ole süüdistatav välja toonud põhjuseid, miks V Sil peaks olema tema suhtes vihavaen või soov anda teadvalt valeütlusi. Ehkki tunnistaja oma seisundist tulenevalt ei tajunud täpselt korteris I ja Vadimi vahel juhtus, kuulis ta Vadimi ja I hääli (I kd, tl 153), mis kinnitab kannatanu versiooni sündmusest. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et inimene, kelle käitumismustris ei ole ühtegi vägivaldset tegu, haarab laualt noa ja hakkab sellega vehkima. Kohus taolise käsitlusega ei nõustu, kuna süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustes ise möönnud varasemat konflikti kannatanuga ja selles osas ei ole kohtul alust tema ütlustes kahelda. K a tunnistaja kinnitas, et N.J ägestub kergelt ja on tunnistajat varem jalaga näkku löönud. Süüdistatava kergesti ärrituvusest annab tunnistust ka juba kohtu poolt tuvastatuks loetud tegu, kus isegi Tallinna vanglas olles ei suutnud N.J oma emotsioone talitseda, vaid lõi ägestudes jalaga ravimikorvi. Asjaolu, et N.J ei ole varasemalt vägivallakuritegude eest karistatud, ei anna alust rääkida, et isik ei pane vägivallategusid toime. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud N.J poolt I Pi ähvardamine kannatanu poolt kirjeldatud viisil. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütlustes, kuivõrd kannatanu ütlused riimuvad tunnistaja ütluste ning asitõendi vaatlusprotokolliga. Samuti andis kannatanu I P (kd I, tl 135-137) ütlusi, mille kohaselt oli nuga hõbedast värvi teraga ning sinise teibiga kleebitud käepidemega 15 cm pikk. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (I kd, tl 139-145) kohaselt on vaadeldud sündmuskohta xxxx. Kapi pealt kausi ja kannu vahel asetses sinine teibitud pidemega nuga, mis pakendati. Asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 146-148) kohaselt vaadeldi kööginuga. Vaadeldava noa pikkuseks on 260 mm. Kööginoa tera on 140 mm pikk. Käepide on teibitud sinist värvi lindiga. Seega oli korteris nuga, mis vastab kannatanu kirjeldusele. Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist. Objektiivse koosseisu moodustab ähvardamine, mille sisu on tapmine, tervisekahjustuse tekitamine või olulises ulatuses vara rikkumine või hävitamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamine peab olema veenev, st kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Asjaolud, millel kannatanu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. oktoobri
5. a otsus asjas nr 3-1-1-59-11, p 9.2). 12 1-19-7568 Tunnistaja ja ka süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et süüdistatav on ka varasemalt enda seisukohtade selgeks tegemiseks kasutanud füüsilist vägivalda, nii tunnistaja kui ka kannatanu suhtes. Ähvarduse tõsiseltvõetavuse suurendamiseks haaras süüdistatav noa ning illustreerimaks võimalikku sündmuste käiku, tegi ähvarduste saatel noaga löögi liigutusi kannatanu suunas. Eelnevalt mainitud noa vaatlusprotokolli kohaselt oli tegemist piisavalt suure noaga, et ähvarduse täideviimisel tekitada kannatanule tõsiseid vigastusi. Kohtu hinnangul oli süüdistatava eelnevat käitumist arvestades kannatanul alus karta ähvarduse täideviimist ning noaga löögiliigutuste tegemine, ähvarduse saatel, suurendas ähvarduse tõsiseltvõetavust veelgi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.J-ile omistatud kuriteo objektiivsed asjaolud on tõendamist leidnud, s.t süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 120

ettenähtud süüteo koosseis kannatanu I Pi suhtes, s.o tapmise või tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamine, kui on alust karta ähvarduse täideviimist. Kohtu hinnangul pani N.J kannatanu I Pi suhtes

§ 120

ettenähtud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega, sest noaga ähvardades pidi ta võimalikuks pidama, et kannatanu kardab reaalselt oma elu ja tervise pärast. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod 10.

Samuti heidetakse N.J-ile ette võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritav tegu.

Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud kõik 17 varguse episoodi. 10.

1. 02.-03.02.2019 varguse episood (baar xxxx) Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et N.J ajavahemikul 02.02–03.02.2019 xxxx asuvas baaris xxxx võttis R Ni jope taskust mobiiltelefoni LG koos kaantega ning kannatanu nimele väljastatud Swedbank pangakaardi, elamisloakaardi ja transpordikaardi. Seda kinnitavad esmalt kannatanu R Ni ütlused (II kd, tl 129-132), mille kohaselt läks ta
2. veebruari
3. a õhtul baari xxxx, kaasas oli mobiiltelefon LG koos kaantega ning kaante vahel krediitkaart, elamisloakaart ja ühiskaart. Tavaliselt hoiab ta mobiiltelefoni jope rinnataskus. Baaris olles riputas jope kõrval asuva tooli peale. Olles baaris, tarvitas alkoholi ja mida ta baaris täpselt tegi, ei mäleta, kuna jäi purju.
4. veebruaril 2019 kell 09.00 kodus ärgates avastas, et mobiiltelefon koos kaante ja dokumentidega on kadunud. Kannatanule tagastati tema elamisloakaart
5. märtsil 2019 Kesklinna politseijaoskonnas. Osaliselt kinnitavad teo toimepanemist ka süüdistatava N.J kohtuistungil antud ütlused. Nimelt kohtuistungil selgitas süüdistatav esmalt, et ei olnud üldse baaris xxxx. Vastates kaitsja küsimusele, kuidas sattus R Ni elamisluba tema kätte, lisab, et temal ei olnud seda kaarti. Süüdistatava sõnade kohaselt oli xxxx korteris palju inimesi ning inimesed seal vahetusid pidevalt, tema käis seal mõnikord. Kui toimus P seotud sündmus, siis võeti sealt asjad kaasa ning öeldi, et tema varastas need esemed. Tal ei olnud muud teha, kui end süüdi tunnistada. 13 1-19-7568 Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati kohtuistungil kahtlustatavana ülekuulamise protokollist (II kd, tl 121-123, p 7,
6. lõik) N.J ütlused, mille kohaselt tema käes olnud ning politseile vabatahtlikult välja antud R Ni nimele väljastatud Swedbank pangakaardi varastas ta 2019 veebruarikuu alguses xxxx baaris koos mobiiltelefoniga ühe alkoholijoobes olnud isiku jope taskust. Pangakaart oli koos teiste kaartidega mobiiltelefoni kaante vahel. Pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et ta ikkagi oli baaris xxxx, aga nägi hoopis põrandal kaarti, võttis põrandalt pangakaardi ja telefoni ning lahkus koheselt baarist. Arvestades N.J poolt toime pandud kuritegude rohkust ning samuti asjaolu, et käesoleva teo toimepanemisest on möödas rohkem kui aasta, siis on mõistetav, et toimepandud varguste nüansid võivad ajapikku ununeda. Seejuures ei mäletanud N.J juba ka kohtueelses menetluses ülekuulamisel seda, kas ta andis politseile üle pangakaardi või hoopis elamisloakaardi. Asjaolu, et just N.J võttis baaris xxxx kannatanule kuulunud esemed, kinnitab nimelt ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 87-90), mille kohaselt vaadeldi R Ni elamisloakaarti, mida kahtlustatav N.J andis politseile üle
7. märtsil 2019 toimunud ülekuulamise käigus. Kohus märgib, et sõltumata sellest, kas N.J korjas esemed üles põrandalt või võttis teise isiku taskust, on tegemist vargusega, sest ka baari põrandal asuv telefon ja kaart on teise isiku, nimelt baaripidaja valduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. mai
9. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-23-08, p 7). Seega on kohtu hinnangul kannatanu ütlustega, asitõendi vaatlusprotokolliga ja süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega – oli baaris ning võttis kannatanule kuulunud mobiiltelefoni ja kaardid ning lahkus koheselt – tõendamist leidnud N.J poolt kannatanu mobiiltelefoni, selle kaante ja kaartide vargus süüdistuses toodud ajal ja kohas. Kohtu hinnangul vastab N.J tegu varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (R Ni mobiiltelefoni, kaante ja kaartide) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), kehtestas R Ni mobiiltelefonile koos kaante ja kaartidega uue valduse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud 10.
10. 05.02.2019 varguse katse episood (Grossi Toidukaubad) 05.02.2019 ajavahemikul kell 18.22 kuni kell 18.25 Tallinnas Kari 3 asuvas kaupluses Grossi Toidukaubad toime pandud tegu tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: Menetluse alustamise ajendiks on AS OG Elektra avaldus (I kd, tl 3), millest nähtub, et 05.02.2019 kella 18.22 paiku varastas tumedas jopes meesterahvas Grossi toidukauplusest Kaari 3 närimiskummi Orbit padi Arbuus 2 tükki kogumaksumusega 0,96 eurot, halvaa AliBaba india pähkli maksumusega 0,78 eurot ja muu alkohoolse joogi Long Drink maksumusega 1,18 eurot, kogusummas 2,92 eurot. Isik õnnestus tabada ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Tunnistaja M Z ütluste (I kd, tl 106-107) kohaselt oli tööl kaupluse turvamehena. 05 veebruaril kell 18.22 sisenes poodi meesterahvas, kes jättis kauba eest tasumata. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabeliga ja salvestisest (I kd, tl 110-115) nähtub, kuidas süüdistatav liigub kaupluses ringi võttes riiulitelt erinevat kaupa, kassas maksab meesterahvas mingi kauba eest ning kassast möödudes läheneb 14 1-19-7568 talle turvatöötaja, misjärel jookseb meesterahvas tagasi kaupluse müügisaali. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (I kd, tl 119-121) kohaselt osutus kinnipeetuks N.J. Ka N.J tunnistas kohtuistungil teo toimepanemist. Seega vastab N.J tegu varguse katse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (poele kuuluva nätsu, halvaa ja gin-i) omastamise eesmärgil (kavatsetus), üritas ta kehtestada sellele kaubale uut valdust, väljudes poest kauba eest maksmata. Tegu jäi katse staadiumisse temast sõltumatutel põhjustel, s.o seetõttu, et turvatöötaja pidas ta kinni. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.
11. 23.02.2019 varguse episood (xxxx) Kohtu hinnangul on asjas kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et N.J 23.02.2019 varahommikul võttis A Ale kuuluva mobiiltelefoni Sony Xperia XZ, koos kaantega, mille vahel olid kannatanu nimele väljastatud ID-kaart ja SEB pangakaart. Menetluse alustamise ajend on A A 23.02.2019 suuline kuriteoteade (II kd, tl 63-64). Kannatanu A A eeluurimisel antud ütluste (II kd, tl 67-75) kohaselt 23.02.2019 öösel, olles alkoholijoobes, viibis ta xxxx peatuses, kui tema juurde tuli tundmatu noormees. Noormehega koos oli ka üks võõras vanem meesterahvas nimega G. Kannatanu ja noorem meesterahvas jalutasid Kopli kandis ning läksid xxxx bussipeatuse juures xxxx kasiinosse, kus viibisid tunni. Peale seda siirdusid ühiselamusse, kus noormees soovis temaga vahekorda astuda, kuid kuna naisel seda soovi ei olnud, siis ta lahkus. Seejärel soovis kannatanu helistada ja taksot kutsuda, kuid mobiiltelefoni mantli välitaskus enam ei olnud. Mobiiltelefonil olid kaaned, mille sees ID-kaart ja SEB pangakaart. Äratundmiseks esitamise protokollist (II kd, tl 78-81) nähtuvalt tundis kannatanu ära N.J kui meesterahva, keda
12. veebruari
13. a öösel kohtas ja kellega jalutas. Asjaolu, et kannatanult varastatud esemed olid just N.J valduses, kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 87-90), mille kohaselt vaadeldi A A ID-kaarti, mis anti kahtlustatava N.J poolt
14. märtsil 2019 toimunud ülekuulamise käigus üle. Samuti asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 124-128), mille kohaselt on vaadeldud N.J poolt
15. märtsil 2019 toimunud ülekuulamise käigus üle antud mobiiltelefoni kaaned koos A A nimele väljastatud SEB pangakaardiga. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kannatanu mobiiltelefon tol öösel N.J kätte sattus. Samas leiab kaitsja, et tegemist oli omastamisega, mitte vargusega. Kohtuistungil kaitsja küsimustele vastates selgitas N.J, et A andis talle telefoni kontrollimaks, kas ta selle tagasi annab. Prokuröri küsimustele vastama hakates möönis N.J , et ei mäleta, kuidas tegelikult oli. Prokuröri taotlusel avaldati isiku mälu värskendamiseks (kuna istung toimus videosilla vahendusel olnuks ütluste süüdistatavale näitamine tehniliselt keerukas) N.J kahtlustatavana antud ütlused (II kd, tl 84-86, p 7), milles N.J tunnistas end A A mobiiltelefoni, ID-kaardi ja SEB pangakaardi varguses süüdi ning selgitas, et 23.02.2019 kohtus xxxxi peatuses naisterahvaga, kellega läksid Puhangu tänava ühiselamusse, teel naisterahvas kukkus korduvalt ning tema mantli taskust kukkus välja mobiiltelefon, mille pani enda jope taskusse. Ühiselamus naisterahvas ütles, et lahkub ning läkski minema ja mobiiltelefon jäi tema kätte. Mobiiltelefoni vahetas riiete vastu 15 1-19-7568 ning pangakaardi ja ID-kaardi andis vabatahtlikult välja. Pärast ütluste avaldamist süüdistatavale meenus toimunu ka kohtuistungil ja ta kinnitas, et just täpselt nii oligi, taskust telefoni ei võtnud, see kukkus õues kannatanu taskust välja ja siis ta korjas selle üles ja jättis endale, kuna ei teadnud, et kannatanu nii kiiresti ära läheb. Kohus leiab, et kuigi kannatanu oli ka enda ütluste kohaselt alkoholi tarbinud, viitab tema üksikasjalik kirjeldus sündmusest sellele, et ta ei olnud nii purjus, et poleks märganud telefoni väljakukkumist enda taskust. Arvestades süüdistatava varasemat kuritegelikku kogemust on samas usutav, et kannatanule võinuks märkamatuks jääda just telefoni taskust salaja võtmine. Kui ka nõustuda süüdistatava kohtuistungil lõppkokkuvõttes kinnitatud versiooniga, et mobiiltelefon libises kannatanu taskust välja A A kukkumise hetkel ja siis N.J korjas selle üles ja pani enda taskusse, siis ei muuda see mobiiltelefoni varguse toimepanemise fakti süüdistatava poolt. Mobiiltelefoni maha pillates või selle mantlitaskust välja kukkumisel ei lähe telefon maapinda puudutades automaatselt ja koheselt omaniku valdusest välja, sest ka siis on omanikul võimalik see üles korjata ja enda kätte võtta. Kui süüdistatav aga kasutas võimalust A A kukkumisel viimase eest varjatult korjata maast üles kannatanule kuuluva telefoni, välistades sellega kannatanu võimaluse märgata telefoni kukkumist ja ise telefon enda kätte võtta, murdis ta sellega kannatanu valdust mobiiltelefonile ja selle kaante sees olevatele kaartidele ning kehtestas neile oma valduse kannatanu tahte vastaselt. Kohtu hinnangul vastab N.J tegu seega varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (A A mobiiltelefon kaantega, SEB pangakaart, IDkaart) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), kehtestas A Ale kuuluvate mobiiltelefonile koos kaantega ja ID-kaardile ning SEB pangakaardile, uue valduse. Samuti puuduvad teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.
16. 23.02.2019 sissetungimisega varguse episood (xxxx hotell) 23.02.2019 ajavahemikul kell 08.30–14.00 xxxx aadressil xxxx asuvasse xxxx hotelli sissetungimisega toime pandud tegu tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: kannatanu O Š eeluurimisel antud ütluste (II kd, tl 100-103) kohaselt töötab xxxx asuvas hotellis klienditeenindajana. 23.02.2019 jõudis tööle 08.30 paiku vahetas riided riietusruumis, pani oma riidekapi ukse kinni ning siirdus tööle. Riietusruumi uks ei ole lukustatav, igal töötajal on oma kapp, mille lukustab. Kella 14.00 riidekapi juurde tulles avastas, et tema riidekapi uks oli lahti murtud ning kapist oli varastatud violetset värvi sall maksumusega 15 eurot, mobiiltelefoni Huawei laadija maksumusega 15 eurot ja käekotis olnud rahakotist Swedbank krediitkaart. Oli näha, et rahakotis olnud teisi kaarte oli vaadatud ja tagasi pandud. Teavitas vargusest vahetut juhti. Asjaolu, et N.J varguse toime panemise ajal hotellis viibis kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 107-116), mille kohaselt on vaadeldud xxxx asuva hotelli xxxx turvakaamerate salvestusi ajavahemikul 23.02.2019 kell 08.23-12-
17. Videolt nähtub N.J liikumine hotelli ruumes. Kell 08.23 ajal siseneb hotelli ruumidesse, kaasas seljakott. Liikudes ringi kontrollib kappide sisu, võtab kapilt erinevaid esemeid. Kell 09.30 astub välja tagaruumist, käes valget värvi kilekott, liigub abiruumides ning ilmub kaamera vaatevälja käes 16 1-19-7568 pudel. Kell 11.58 nähtub tema liikumine koridoris, käes mitu kilekotti. Nähtub, kuidas kontrollib kappide sisu, hoides käes taskulampi. Kella 12.26 ajal liigub koridoris ning lahkub hotellist. Asjaolu, et just N.J võttis hotellist xxxx kannatanule kuulunud esemed kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 87-90), mille kohaselt vaadeldi O Š Swedbank pangakaarti, mis anti kahtlustatava N.J poolt 04.03.2019 toimunud ülekuulamise käigus üle. Kohtuistungil N.J kinnitas xxxx hotellis süüdistuses märgitud ajal käimist ning O Š pangakaardi võtmist, kuid eitas O Šle kuuluva salli ja mobiiltelefoni võtmist. Kohtuistungil selgitas, et läks riietusruumi, tegi kapi lahti ja seal üleval oli kaart. Seal olid teised asjad ka, aga peale kaardi midagi ei võtnud. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et N.J käis 23.02.2019 hotellis xxxx ning kapi lahti murdmise teel varastas O Šle kuuluva Swedbank pangakaardi. Küsimus on selles, et kas lisaks pangakaardile võttis N.J sealt kapist ka akulaadija ja salli. N.J on selgitanud, et tegi riidekapi lahti ja nägi seal üleval kaarti ning võttis selle. Seevastu on kannatanu 06.03.2019 ülekuulamisel, ehk vahetult peale varguse toimepanemist selgitanud, et nimetatud pangakaart asus tal rahakotis, mis omakorda oli käekotis. Samuti on kannatanu möönnud, et tema rahakotis teiste kaartide seas on sobratud, kuid teisi kaarte võetud ei olnud. Kohtul puudub põhjus kahelda kannatanu ütlustes , kuivõrd on usutav, et pangakaart asetseb rahakotis, mitte ei vedele riidekapi riiulil. Asitõendi vaatlusprotokollist (II kd, tl 107116) nähtub, et liikudes mööda hotelli koridore ilmub N.J kätte erinevaid esemeid nt kilekotid, mida hotelli sisenemisel temal ei olnud. Samuti on toimunust möödas üle aasta ning nagu nähtub ka eelmise episoodi juures antud ütlustest, on N.J erinevaid nüansse unustanud. Seevastu on kannatanu oma ütlused andnud vahetult pärast juhtunut. Kui vaadata N.J poolt toime pandud varguste rohkust, siis on usutav, et ta ei mäleta enam täpseid nüansse erinevate varguste kohta. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta salli ja akulaadija osas ning leiab, et N.J varastas asju, mille eest on võimalik raha saada ning kuna salli ja akulaadija väärtus väike, siis ei ole usutav, et ta need võttis. Seevastu on N.J kohtuistungil oma tegevust põhjendanud kleptomaaniaga ehk leidnud ka ise, et tal on tung varastada ja varastamise juures puudub materiaalse kasu saamise motiiv. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud N.J poolt kannatanu pangakaardi, salli ja akulaadija vargus süüdistuses toodud ajal ja kohas. Kohtu hinnangul vastab N.J tegu varguse (

§ 199

) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (O Š pangakaardi, salli, akulaadija) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), kehtestas O Š pangakaardile, sallile ja akulaadijale, uue valduse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.5. 02.03.2019 sissetungimisega varguse episood (xxxx korter) 02.03.2019 öösel lukustamata ukse kaudu xxxx asuvasse korterisse sissetungimisega toime pandud tegu tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: kannatanu K K K poolt eeluurimisel antud ütluste (II kd, tl 146-150) kohaselt elab xxxx asuvas korteris. 01.03.2019 õhtul ennem magama minekut unustas lukustada korteri ukse. 02.03.2019 17 1-19-7568 hommikul avastas, et öösel olid varastatud temale kuuluvad esemed: sülearvuti HP EliteBook 850 G1, seeria nr xxxx, maksumusega 400 eurot; 2 kasutatud Playstation 4 pulti kokku maksumusega 30 eurot; habemeajamismasin Braun maksumusega 50 eurot; kosmeetikakott kosmeetikaga kogumaksumusega 30 eurot; punast värvi seljakott Adidas maksumusega 15 eurot; musta värvi jakk Helium maksumusega 100 eurot; musta värvi jakk Everlast maksumusega 200 eurot; korterivõtmed, musta värvi kasutatud rahakott maksumuseta, milles olid K K K nimele väljastatud Eesti ID kaart, Soome juhiluba ja teised kliendikaardid. Järgmisel päeval tegi interneti teel avalduse politseisse. 07.03.2019 hommikul leidis oma korteri ukse lingile kummiga kinnitatud varem varastatud kliendikaardid. 13.03.2019 sai Kesklinna politseijaoskonnast tagasi oma musta värvi kasutatud rahakoti ning tema nimele väljastatud Eesti ja Soome ID-kaardid. Asjaolu, et K K Kle kuuluvad esemed leiti just N.J juurest kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll (II kd, tl 158-160), mille kohaselt on vaadeldud kahtlustatava N.J poolt 12.03.2019 toimunud ülekuulamise käigus üle antud musta värvi rahakotti ja K K K nimele väljastatud Eesti ID kaarti ja Soome ID kaarti. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka süüdistatav N.J kohtuistungil antud ütlus ed, mille kohaselt sisenes ta korterisse lukustamata ukse kaudu ning kinnitab, et võttis sealt süüdistuses toodud esemed. Kohtu hinnangul vastab N.J tegu varguse (

§ 199

) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (K K Kle kuuluvate erinevate esemete) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), kehtestas K K Kle kuuluvatele esemetele, uue valduse. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud 10.

1. 10.03.2019 varguse episood (kauplus Maxima) 10.03.2019 kell 18.58 Tallinnas aadressil J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima toime pandud tegu tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: Menetluse alustamise ajend on OÜ Maxima Eesti avaldus (I kd, tl 10-12), millest nähtub, et 10.03.2019 kell 18.58 on Maxima Eesti OÜ kauplusest, aadressil Tallinn, Sütiste tee 28 varastatud kaks 0,7-liitrist pudelit viskit Grant’s 40% maksumusega 15,99 eurot pudel, kokku summas 31,98 eurot; 1-liitrine pudel viina Finlandia 40% maksumusega 19,99 eurot; 0,5-liitrine purk heledat õlut Saku Kuld 5,2 % maksumusega 1,79 eurot; 0,5-liitrine pudel muud piiritusjooki Aramis VSOP 30% maksumusega 6,79 eurot; pakk kondenspiima maitselisi küpsiseid Selga 180 g maksumusega 0,59 eurot Tekitatud kahju summas 61,14 eurot. Teo toimepanemist N.J poolte tõendavad tunnistaja T K ütlused (III kd tl 34-37), mille kohaselt töötab turvatöötajana kaupluses Maxima aadressil E. Vilde tee 75/
2. Maxima kaupluses Sütiste 28, Tallinn käib videoanalüüse tegemas. Kuupäevadel 10.03.2019, 12.03.2019, 15.03.2019

§ 199

) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, s.o tegutsedes võõra vallasasja (kauplusele kuuluv alkohol ja küpsised) omastamise eesmärgiga (kavatsetus), kehtestas sellele kaubale uue valduse, möödudes kassadest kauba eest maksmata. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 10.7. 12.03.2019 varguse episood (kauplus Maxima) 12.03.2019 kell 20.51 Tallinnas aadressil J. Sütiste tee 28 asuvas kaupluses Maxima toime pandud tegu tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: Menetluse alustamise ajend on OÜ Maxima Eesti avaldus (I kd, tl 10-12), millest nähtub, et 12.03.2019 kell 20.51 on Maxima Eesti OÜ kauplusest, aadressil Tallinn, Sütiste tee 28 varastatud 1-liitrine pudel viskit Jim Beam White Label 4YO 40% maksumusega 21,99 eurot; 0,5-liitrine pudel viskit Johnnie Walker Label 40% maksumusega 10,49 eurot; 0,5-liitrine pudel viskit Grant’s The Family Res. 40% maksumusega 11,99 eurot; pakk soolatud lõhefileed Kalameister 100 g maksumusega 3,25 eurot; kolm latti täissuitsuvorsti Moskva A-vorst 250 g maksumusega 3,99 eurot tükk, kokku summas 11,97 eurot; šokolaadibatoonike Double Caramel Tupla 48 g maksumusega 0,69 eurot. Tekitatud kahju summas 60,38 eurot. Teo toimepanemist N.J poolte tõendavad tunnistaja T K ütlused (III kd tl 34-37), mille kohaselt videoanalüüside tulemusena tuvastas meesterahva, kes Maxima kauplustes kuupäevadel 10.03.2019, 12.03.2019, 15.03.2019

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 järgi.

§ 199

lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt

§-ga 266.

§ 266

lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest.

§ 266

puhul tuleb tuvastada, et 1) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2) et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Süüdistatava poolt toime pandud tegu on kvalifitseeritav

§ 266

lg 1 järgi, s.o valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseaduslik tungimine. 12. Käesolevas kriminaalasjas kasutas N.J korterisse sisenemiseks juhust, et korteri uks oli ööseks lukustamata (episood 02.03.2019), riidekappi tungimis eks lõhkus ta ära kapi luku (23.02.2019 Meriton hotelli episood). Seetõttu leiab kohus, et sisenemise viis viitab üheselt omanike tahte vastasusele. Samuti kinnitavad kannatanud, et sisenemine toimus nende tahte vastaselt. Seega oli tungimine süüdistusaktis nimetatud korterisse ja lukustatud riidekappi

§ 266

lg 2 p 1 tähenduses ebaseaduslik ning esinevad alused kvalifitseerida süüdistatava tegu

§ 199lg 2 p 8 järgi.

13.

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et 26 1-19-7568 isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt.

1. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud 15 varguse ja 2 varguse katse toimepanemine ja seda seitsme kuu jooksul. Arvestades toime pandud tegude hulka ja regulaarsust, on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud isiku jaoks elustiiliks: isik hangib endale sel viisil poest meelepäraseid asju või kasutab varavastaseid süütegusid elatise teenimiseks. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega.
2. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus süüdistatava käitumises ei tuvastanud.
3. Seega on tuvastamist leidnud, et N.J pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, see on

§ 199lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus 17. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. 18.

§ 331

järgi toimepandud kuriteo eest nähakse karistusena ette kuni kolmeaastane vangistus. Kohus hindab N.J süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav pani teo toime hetke ajel. Narkootikume tarvitava isikuna kasutas ta ära võimalust, mitte ei planeerinud narkootikumise hankimist ja tarvitamist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et N.J süü ei ole kuigi suur ja talle on võimalik mõista karistus alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N.J-ile vähendatud karistuseks 4 kuud vangistust. 19. Süüdistatava karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019. a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 ja 213 lg 2 p 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis asendati üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tunde N.J sooritanud ei ole. Kuna käesolevas kriminaalasjas tuvastatud süütegu on toime pandud enne eelmise, s.o Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019. a otsuse kuulutamist, siis tuleb mõista liitkaristus

§ 65lg 1 sätete alusel.

Kuivõrd käesoleva otsusega mõistetakse süüdistatavale karistus, mis on oluliselt kergem Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019 otsusega mõistetud karistusest ning süüdistatavale inkrimineeritud süüteo toimepanemisest on möödunud enam kui aasta, leiab kohus, et süüdistatava huvidest lähtuvalt pidanuks neid kriminaalasju lahendama ühises menetluses ning peab võimalikuks

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsuse järgi ärakantud karistus, s.o Harju Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsuse kohaselt 1 kuu ja 13 päeva ning Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a määruse kohaselt 6 päeva, s.o kokku 1 kuu ja 19 päeva ning lugeda liitkaristuseks 10 kuud ja 11 päeva vangistust. 27 1-19-7568 20.

§ 199

lg 2 järgi toimepandud kuriteo eest nähakse ette kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatav pani toime seitseteist varavastast tegu. Samuti puudub süüdistataval kindel sissetulek. Varavastaste kuritegude toimepanemine on tal elatusallikaks. Kohus leiab, et katseajal uue sama õigushüve vastu suunatud teo toimepanemine ei saa tingida kergema karistusliigi kohaldamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et rahalise karistuse mõistmine on välistatud ja süüdistatavale tuleb mõista isiku vabadust piirav karistus. Kohus leiab, et isiku süü praeguses asjas on hinnatav keskmisena. Seitsmeteistkümnest juhust kahel jäi tegu katse staadiumisse ja kaup tagastati rikkumata kauplusele. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on varguste toimepanemist küll tunnistanud, kuid kahetsust avaldanud ei ole. Arvestades eeltoodut peab kohus võimalikuks mõista N.J-ile karistuse mõnevõrra alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 2 aastat vangistust. 21.

§ 120

lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on ettenähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Kohus on juba eelpool

§ 199

lg 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest karistuse liiki valides asunud seisukohale, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, mistõttu ei hakka kohus seda kordama. Hinnates N.J süü suurust

§ 120

järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemises, mis seisnes süüdistatava poolt kannatanu ähvardamises, leiab kohus arvestades sündmuse asjaolusid ja varasemat konflikti kannatanuga, et N.J süü on hinnatav keskmisest mõneti väiksemana. Tegemist on süüdistatava n-ö kuritegeliku karjääri vaates pigem erandliku sündmusega. Kahetsust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega peab kohus võimalikuks karistada N.J vangistusega 3 kuud. 23. Liitkaristuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et tegemist on eriliigiliste õigushüvede vastu toime pandud kuritegudega. Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks mõista liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks vangistuse 2 aastat ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes N.J-ile lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 8, 9 ja § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad episoodid pani N.J toime Harju Maakohtu 9. jaanuari 2019 otsusega määratud katseaja.

§ 74

lg 5 kohaselt, kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65

lõikes 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb

§ 65

lg 2 alusel moodustada liitkaristus käesoleva kohtuotsuse resolutiivosa punktis 3 mõistetud karistuse ärakandmata osaga, mis on 10 kuud ja 11 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud ja 11 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 5.-6.

veebruar 2019, 2.-

1. märts 2019,
2. märts - 25 juuli 2019, 9.
3. august 2019, s.o 4 kuud ja 7 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 2 aastat 4 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda

1. jaanuar
2. 28 1-19-7568 Tõkend
3. Isikule kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või N.J-ile mõistetud karistuse ära kandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem. Asitõendid
4. Asitõend - CD ja DVD plaadid, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. Tegemist ei ole mahukate esemetega ja nende säilitamine toimiku juures on põhjendatud.
5. Asitõend – mälukaart Samsung micro 64GB, mis on antud hoiule asitõendite hoidlasse – hävitada kui väärtusetu asi kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Kohtu hinnangul ei ole selle säilitamine otstarbekas.
6. Asitõend – kööginuga, mis on antud hoiule asitõendite hoidlasse kriminaalasja numbriga 19231600456 tagastada V Sile KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kui eseme valdajale. Tsiviilhagid
7. Kannatanu A A on esitanud tsiviilhagi 493,94 euro nõudes. Kannatanu K K K on esitanud tsiviilhagi 825 euro nõudes. Kannatanu Maxima Eesti OÜ on esitanud tsiviilhagid 698,18 euro nõudes ja 412,09 euro nõudes. Süüdistatav võttis eeltoodud hagid õigeks. TsMS § 440 lg 1 alusel tuleb hagid välja mõista süüdistatavalt N.J-ilt kannatanute kasuks.
8. Kannatanu O Š on esitanud tsiviilhagi 37 euro nõudes. Kannatanu R N on esitanud tsiviilhagi 134 euro nõudes. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanule kuulunud esemed varastas ja varalise kahju tekitas N.J.
9. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja mõista N.J-ilt kannatanu kasuks. Menetluskulud
10. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel on menetluskulu II astme kuriteo süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ja kaitsjatasu 1162,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistataval puudub kindel sissetulek, kanda on küllaltki pikk reaalne vangistus ning tema resotsialiseerumist arvestades on põhjendatud kaitsjatasust 412,20 eurot jätta riigi kanda. Väljamõistetud menetluskulud kogusummas 1626 eurot tuleb KrMS § 180 lg 3
11. lause alusel tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 135,50 eurot. 29 1-19-7568 (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 30