← Eesti

2-21-18901/21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-21-18901 Kohtuasi Novutech OÜ (likvideerimisel) kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse
  3. novembri
  4. a otsusele täiteasjas nr 022/2021/4904 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Novutech OÜ (likvideerimisel)
  7. jaanuari
  8. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja (võlgnik) Novutech OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12693623), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maiki Virks Puudutatud isik I (kohtutäitur) kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik II (sissenõudja) United Oil Teenused OÜ (registrikood 14515334), lepinguline esindaja Erki Casar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  9. Jätta Harju Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a määrus muutmata.
  12. Jätta Novutech OÜ (likvideerimisel) määruskaebus rahuldamata.
  13. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud Novutech OÜ (likvideerimisel) kanda.
  14. Mõista Novutech OÜ-lt (likvideerimisel) United Oil Teenused OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 180 eurot (käibemaksuga).
  15. Kohtutäituril Elin Vilippusel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaebuse asjaolud
  16. Novutech OÜ (likvideerimisel) (avaldaja, võlgnik) esitas maakohtule kaebuse kohtutäituri Elin Vilippuse (puudutatud isik I, kohtutäitur)
  17. novembri
  18. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2021/4904 paludes see tühistada täies ulatuses; kohustada kohtutäiturit Elin Vilippust uuesti läbi vaatama Novutech OÜ (likvideerimisel)
  19. oktoobri
  20. a kaebus kohtutäituri Elin Vilippus
  21. oktoobri
  22. a rahalise nõude arestimise aktile täiteasjas nr 022/2021/
  24. Kaebusest nähtub, et kohtutäitur algatas United Oil Teenused OÜ (puudutatud isik II, sissenõudja)
  25. juuli
  26. a. täitmisavalduse ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
  27. juuli
  28. a vahekohtu otsuse nr 01-1-1-2021 alusel täitemenetluse asjas nr 022/2021/4904 võlgnik Novutech OÜ (likvideerimisel) suhtes.
  30. oktoobril
  31. a koostas kohtutäitur rahalise nõude arestimise akti. Akti kohaselt on arestitud võlgniku rahaline nõue Luminor Bank AS-i suhtes, mis tuleneb võlgniku ja Luminor Bank AS vahel sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingust. Tähtajalise hoiuse lepingu kohaselt hoiustas võlgnik 21 800 eurot ja Luminor Bank AS kohustus hoiustajale tasuma intressi. Tähtajalise hoiuse lepingu lõppemise tähtpäev oli
  32. juuli
  33. a.
  35. oktoobril
  36. a kinnitas võlgnik likvideerija rahalise nõude arestimise akti kättesaamist ning teavitas kohtutäiturit, et Novutech OÜ on nõude
  37. septembril
  38. a loovutanud Advokaadibüroo Magnusson OÜ-le. Luminor Bank AS-i kui kohustatud isikut on teavitatud nõude loovutamisest
  39. septembril
  40. a. Luminor Bank AS-i esindajaga peetud kirjavahetuses on pank kinnitanud, et nõuet ei olnud enne
  41. oktoobrit
  42. a kohtutäituri poolt veel arestitud.
  43. Kohtutäitur on rahalise nõude arestimise aktis toonud esile, et võlgniku rahaline nõue Luminor Bank AS suhtes on arestitud summas 21 877.39 eurot TMS § 111 alusel. Võlgnik on nõuet käsutanud enne nõude arestimisakti koostamist
  44. oktoobril
  45. a. Kohtutäituril puudus TMS § 111 kohaselt õiguslik alus tähtajalise hoiuse lepingust tulenevate nõuete arestimiseks.
  46. Tõele ei vasta, et võlgniku tähtajalise hoiuse lepingust tulenev nõue Luminor Bank AS-i vastu oli arestitud hagi tagamise korras
  47. veebruari
  48. a määruse alusel kohtutäituri Mati Roodese poolt täiteasjas 026/2021/326, mistõttu on võlgnik rikkunud
  49. septembril
  50. a nõuet loovutades ja
  51. septembril
  52. a nõude loovutusest Luminor Bank AS-i teavitades TMS § 54 lg 1 kohast käsutuskeeldu. Tallinna Ringkonnakohtu
  53. septembri
  54. a. määrusega tsiviilasjas 2-21-2199 rahuldas ringkonnakohus osaliselt võlgniku määruskaebuse ja tühistas osaliselt Harju Maakohtu
  55. veebruari
  56. a hagi tagamise määruse, millele tuginedes 2 kohtutäitur Mati Roodes arestis hagi tagamise määruse alusel hagi tagamise abinõuna täiteasjas nr 026/2021/326 võlgniku konto(d). Määruse resolutsiooni kohaselt kehtivad järgmised hagi tagamise abinõud: hagi tagamise korras arestida JL Capital OÜ kütuseterminalis aadressil Nõlva 13, Tallinn hoiustatav Novutech OÜ (likvideerimisel) kaup kuni 1000 tonni (naftatoodet), hinnangulise väärtusega 174 510 eurot; hagi tagamise korras arestida Novutech OÜ (likvideerimisel) arvelduskontod Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustes ja Nordea pangas Taanis (Grønjordsvej 10 PO Box 850, 0900 Copenhagen C, Denmark) United Oil Teenused OÜ kasuks kokku summas 87 390,01 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu
  57. septembri
  58. a. määruse kohaselt jäeti rahuldamata hageja United Oil Teenused OÜ (viimane on sissenõudjaks ka käesolevas täiteasjas) taotlus arestida Novutech OÜ (likvideerimisel) nõudeõigused WSL Energy OÜ, BRE Estonia OÜ, Evail Oil AS, EOR OÜ, Finnish Oil Recycling Ltd, Vafos AS-i, Hellefoss Paper AS-i ja Acebit Trans Ltd vastu.
  59. Võlgniku tähtajalise hoiuse lepingust tulenev nõue Luminor Bank AS vastu ei olnud enne võlgniku poolt nõude loovutamist arestitud ning maksekonto arestimisega ei ole võimalik lugeda arestituks tähtajalise hoiuse lepingust tulenevat rahalist nõuet panga vastu. Seda kinnitab Luminor Bank AS esindajaga peetud kirjavahetus, milles pank on kinnitanud, et Luminor Bank AS-ile ei ole esitatud ühtegi sellist dokumenti, mille alusel oleks arestitud tähtajalise hoiuse lepingust tulenev nõue panga vastu. Seega on ebaõige ka kohtutäituri seisukoht, et vaidlusalune võlgniku tähtajalise hoiuse konto oli arestitud juba
  60. augustil
  61. a edastatud arestimisakti alusel, mil nõude arest oli lubatav.
  62. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri tagantjärele esitatud seisukohaga, et võlgniku nõue Luminor Bank AS-i vastu on arestitud hoopis TMS § 115 alusel ning TMS § 115 alusel sissenõude pööramine laieneb ka tähtajalise hoiuse kontole viidates
  63. jaanuaril
  64. a jõustunud TMS-i eelnõule. Seda, et hoiusekontole ei kohaldu makseteenuse lepingu regulatsioon, kinnitab ka õiguskirjandus, mille kohaselt kohaldatakse hoiulepingu alusel raha hoiustamisel pangas hoiulepingu- ja laenulepingu sätteid ning VÕS §-i 717, mis näeb ette intressi maksmise kohustuse raha eest, mis laekub kontole. Laenulepingust, nagu ka asendatavate asjade, sh raha hoiustamise lepingust tulenevad nõuded on loovutatavad. Hoiuselepingus kokkulepitud tähtaja saabumine ei mõjuta hoiuselepingu iseloomu ja sellele kohaldatavaid õigusnorme. Seega ei laiene konto arestimine TMS 115 alusel nõuetele, mis tähtajalise hoiustamise korral on hoiustajal panga vastu. Seda kinnitab asjaolu, et kohtutäitur on rahalise nõude arestimisaktis viidanud üksnes TMS §-le
  65. TMS §-le 115 ei ole kohtutäitur arestimisaktis viidanud. Kohtutäitur on käsitlenud TMS § 115 kohaldumist alles pärast seda, kui võlgniku likvideerija teavitas, et võlgnik on nõude Luminor Bank AS-i vastu loovutanud. Menetlusosaliste seisukohad
  66. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ning jäi kõigi enda
  67. novembri
  68. a otsuses märgitud seisukohtade juurde.
  69. Kohtutäitur märkis, et TMS § 115 alusel seatud arest laieneb kõikidele võlgniku nimele avatud kontodele ning võlgniku rahalisetele vahenditele oli arestipandiõigus tekkinud United Oil Teenused OÜ ja kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks
  70. augustil
  71. a, kui kohtutäitur edastas Luminor Bank AS-i korralduse võlgnikule kuuluvate kontode arestimiseks. Kohtutäitur edastas võlgnikule vara kontol või hoiusel arestimise aktid
  72. augustil
  73. a ning seega pidi võlgnik vara kontol või hoiusel arestimise aktide edastamisel olema teadlik, et kohtutäitur on seadnud arestid nii võlgniku nimel avatud kontodele kui ka hoiustele. Kohtutäituri
  74. augustil
  75. a edastatud vara kontol või hoiusel arestimise akte 022/2021/4904 ei ole võlgnik vaidlustanud. Avaldaja viitab, et Tallinna Ringkonnakohus on
  76. septembri
  77. a 3 kohtumäärusega tühistanud hagi tagamise määruse, kuid jätab tähelepanuta, et hagi tagamise määruse tühistamise ajaks oli kohtutäituri korralduse alusel võlgniku kontod arestitud ning arestipandiõigus tekkinud.
  79. oktoobril
  80. a edastatud rahalise nõude arestimise aktiga kohustas kohtutäitur Luminor Bank AS-i kandma hoiusekontol olevad vahendid summas 21 877.39 eurot kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ning sama aktiga kohustas kohtutäitur Luminor Bank AS-il võlgu olevat summat mitte maksma võlgnikule, vaid summa tuli kanda kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kohtutäituri ametialasele arvelduskontole toimus
  81. oktoobril
  82. a laekumine summas 21 877.39 eurot võlgniku arvelduskontolt, mitte aga hoiusekontolt või Luminor Bank AS-ile kuuluvalt kontolt. Kuna laekumine toimus võlgniku arvelduskontolt, oli põhjendatud kohaldada TMS § 115 ning lugeda, et arestipandiõigus summa 21 877.39 euro osas oli tekkinud kohtutäituri
  83. augustil
  84. a koostatud konto arestimise akti alusel.
  85. Kohtutäituri edastatud arestimise korralduse hetkeks oli lõppenud avaldaja ja Luminor Bank AS-i vaheline tähtajaline hoiuse leping, mistõttu ei olnud pärast
  86. juulit
  87. a tegemist hoiustaja nõudega krediidiasutuse vastu, vaid põhinõue koos kogunenud intressidega kuulus tagasimaksmisele võlgnikule ehk tegemist oli võlgniku rahaliste vahenditega. Väidetav nõude loovutamine toimus aga pärast arestipandiõiguse tekkimist. Avaldaja on lisanud kohtule esitatud kaebusele üksnes Luminor Bank AS-ile edastatud teavituse nõude loovutamise kohta, kuid nõude loovutamise lepingut ei ole esitatud ei kohtutäiturile ega kohtule.
  88. Kuna kohtutäituri ametialasele arvelduskontole toimus laekumine võlgniku arvelduskonto EE081700017004355812 vahendusel, tuleb lugeda, et arestipandiõigus summa 21 877.39 euro osas tekkis kontode arestimisel
  89. augustil
  90. a, mitte aga kohtutäituri
  91. oktoobri
  92. a koostatud rahalise nõude arestimise akti alusel.
  93. Sissenõudja leidis, et puuduvad alused kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks.
  94. Kohtutäituril oli TMS 115 alusel õigus arestida nii võlgniku maksekontod kui ka hoiukontod. Puudub vaidlus, et Luminor Bank AS oli võlgnikule avanud hoiusekonto, st hoius oli vahetult seotud kontoga. Võlgniku kõik kontod (st maksekontod ja hoiusekontod) olid arestitud juba hagi tagamise korras
  95. veebruaril
  96. a täiteasjas nr 026/2021/
  98. Pank on
  99. juuli
  100. a vastuses nr 20-3/942-1, millega edastati võlgniku kontode väljavõte, märkinud, et kontodel, mh ka hoiusekontol, on kohtutäituri Mati Roodese arest nr 026/2021/326 summas 221 490 eurot, mis tõendab, et arestitud oli ka tähtajalise hoiuse lepingu alusel hoiusekontol olnud 21 877.39 eurot. Pärast vahekohtu otsuse nr 01-1-1-2021 jõustumist algatati käesolev täiteasi, mille raames on
  101. augustil
  102. a samuti seatud arest kõigile võlgniku kontodele Luminor Bank AS-is.
  103. Kuna võlgniku kontod olid arestitud
  104. augustil
  105. a edastatud vara kontol arestimise akti alusel ning tähtajalise hoiuse leping lõppes
  106. juulil
  107. a, mille järgselt oli pank kohustatud kandma hoiuse summa ja arvestatud intressi hoiustaja arvelduskontole, arestis Luminor Bank AS põhjendatult kohtutäituri korralduse alusel 21 877.39 eurot ning kandis nimetatud summa kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kuna laekumine kohtutäituri ametialasele arvelduskontole toimus võlgniku arvelduskontolt, mitte aga hoiusekontolt, siis see tõendab, et hoiusekonto oli seotud puudutatud isiku II kasuks seotud arestiga.
  108. Kaebuse esitaja on
  109. septembril
  110. a nõuet loovutades ja
  111. septembril
  112. a nõude loovutusest Luminor Bank AS-i teavitades rikkunud TMS § 54 g 1 kohast käsutuskeeldu, sest 4 hoiusekontol olnud 21 877.39 eurot oli alates
  113. veebruarist
  114. a arestitud ning võlgnikul puudus selle kontol olevate vahendite käsutusõigus. Arestitud kontol olevate vahendite nõudeõiguse loovutamine on käsutuskeelu rikkumise tõttu TMS § 54 g 2 ja TsÜS § 87 ja § 88 lg 1 kohaselt tühine.
  115. Lisaks on nõude loovutamine tühine ka vastuolu tõttu pangakonto isikulise nõudeõigusega, mida ei saa loovutada. Raha on kohtutäiturile laekunud kaebuse esitaja arvelduskontolt, see kellelt või millisel moel see raha kaebuse esitaja arvelduskontole jõudis, ei oma täitemenetluse mõistes tähtust. Kui raha laekus kaebuse esitaja arvelduskontole EE081700017004355812, siis kuulus see raha kaebuse esitajale ja Luminor Bank AS kohustus selle igal juhul kohtutäiturile üle kandma. Menetluse edasine käik
  116. Seoses puudutatud isikute seisukohtadega märkis avaldaja, et kui kohtutäituri hinnangul oleks võlgniku ja Luminor Bank AS-i vahel sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingust tulenev rahaline nõue Luminor Bank AS-i vastu olnud tõepoolest
  117. augusti
  118. a seisuga arestitud, ei oleks kohtutäitur koostanud vaidlusaluse nõude arestimiseks täiendavalt
  119. oktoobri
  120. a. arestimisakti. Kohtutäitur on
  121. oktoobri
  122. a. rahalise nõude arestimise aktis arestinud TMS § 111 alusel võlgniku rahalise nõude summas 21 877.39 Luminor Bank AS-i vastu, mis tuleneb võlgniku ja Luminor Bank AS vahel sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingust. Just
  123. oktoobri
  124. a. arestimisakti alusel tegi Luminor Bank AS
  125. oktoobril
  126. a ülekande summas 21 877.39 eurot kohtutäituri arvelduskontole. Veel
  127. oktoobril
  128. a kinnitas Luminor Bank AS, et tähtajalise hoiuse lepingust tulenev nõue panga vastu ei ole arestitud.
  129. Advokaadibüroo Magnusson OÜ seaduslik esindaja andis
  130. septembril
  131. a. Luminor Bank AS-ile korralduse kanda hoiustatud summa koos intressidega uue võlausaldaja Advokaadibüroo Magnusson OÜ arvelduskontole. Olenemata Luminor Bank AS
  132. oktoobri
  133. a. kinnitusest, et tähtajalise hoiuse lepingust tulenev nõue panga vastu ei ole arestitud, eiras pank pahatahtlikult Advokaadibüroo Magnusson OÜ korraldust ning kandis raha hoiusekontolt teadlikult valele arvelduskontole. Puudub vaidlus, et võlgnik senise võlausaldajana teavitas Luminor Bank AS-i nõude loovutamisest, mistõttu puudus Luminor Bank AS-il õigus keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale. Luminor Bank AS kandis vaidlusaluse rahasumma hoiusekontolt võlgniku arvelduskontole ja sealt edasi kohtutäituri arvelduskontole õigusliku aluseta. Pank kohustus tegema hoiusekontolt makse otse uue võlausaldaja pangakontole.
  134. Tulenevalt VÕS §-s 170 sätestatust on asjakohatu kohtutäituri väide, et võlgnik ei ole kohtule ega kohtutäiturile nõude loovutamise lepingut esitanud. Maakohtu määrus
  135. Harju Maakohus jättis
  136. jaanuari
  137. a määrusega avalduse rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku II kasuks menetluskuluna 200 eurot.
  138. Maakohus leidis, et tsiviilasjas nr 2-21-2199 ei ole taotletud avaldajale kuuluvate kõikide kontode aresti, taotletud on üksnes arveldusarvete aresti. Seega tsiviilasjas nr 2-21-2199 tehtud hagi tagamise alusel kehtestatud vara arest ei hõlmanud avaldajale Luminor Bank AS-is kuuluvat hoiukontot ning nimetatud määruse alusel ei olnud kohtutäituril õigust avaldaja hoiukontol asuvaid rahalisi vahendeid arestida. Tähtsust ei oma, milliselt kontolt nimetatud 5 hoius lõpuks kohtutäituri ametialasele arvele
  139. oktoobril
  140. a laekus. Kuivõrd varasemalt pangale esitatud arestimiskorralduse alusel vaidlusalused hoiustatud vahendid täituri ametialasele arvelduskontole ei olnud jõudnud, siis tuleb eeldada, et enne
  141. oktoobrit
  142. a neid võlgnikule kuuluvatel arvelduskontodel ka ei olnud.
  143. Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle, et
  144. augustil
  145. a edastas kohtutäitur Luminor Bank AS-ile elektroonilise arestimissüsteemi kaudu korralduse võlgnikule kuuluvate kontode arestimiseks, mille alusel kuulusid TMS § 115 ja KAS § 88 lg 5 p 5 ja § 89 lg 8 kohaselt arestimisele võlgniku nimele avatud kontod. Arestimisaktist nähtuvalt oli nimetatud arestimise aluseks jõustunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu
  146. juuli
  147. a vahekohtu otsus nr 01-1-1-2021, mitte ülalmainitud Tallinna Ringkonnakohtu
  148. septembri
  149. a hagi tagamise määrus. Kuivõrd kontodele saab aresti seada TMS § 115 alusel ning nimetatud säte ei erista, kas tegemist on arvelduskonto või hoiusekontoga, asus maakohus seisukohale, et arestida saab mistahes võlgnikule kuuluvat krediidi- ja makseasutuses asuvat kontot. Seega arestiti võlgnikule kuuluv hoiukonto
  150. augustil
  151. a. Võlgnik ei ole seda vaidlustanud. Ka Luminor Bank AS on
  152. jaanuari
  153. a kohtutäituri päringule esitatud vastuses nr 20-4/10504 kinnitanud, et võlgniku kontod Luminori pangas on arestitud kohtutäitur Mati Roodese poolt
  154. veebruaril
  155. a summas 221 490 eurot ja kohtutäitur Elin Vilippuse poolt
  156. augustil
  157. a summas 246 794.42 eurot. Kuivõrd avaldaja poolt nimetatud loovutus toimus alles
  158. septembril
  159. a, on nimetatud käsutus tühine TsÜS § 88 lg 1 järgi, kuivõrd rikkus
  160. augusti
  161. a kohtutäituri poolt seatud käsutuskeeldu.
  162. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust see, et tähtajalise hoiuse lepingu lõppemise tähtaeg oli enne kontode arestimist
  163. augustil
  164. a. Olukorras, kus raha oli hoiustatud pangas avatud hoiukontole hoiulepingu alusel ning selle tähtaeg oli möödunud, kuid raha polnud hoiustajale tagastatud, oli kõnealune rahasumma ilmselt jätkuvalt hoiukontol. Seega ei väära hoiulepingu tähtaja möödumine iseenesest kohtutäituri õigust ja võimalust hoiukontol olevad vahendid arestida, mistõttu on kohtutäituril võimalik kaaluda vaidlusaluse arestimisakti omapoolset tühistamist. Samas rõhutas maakohus, et kuivõrd kõnealune nõue oli juba enne väidetavat loovutust arestitud ning sellest johtuvalt ei saanud seda hiljem kehtivalt loovutada, on kohtutäitur jätnud võlgniku kaebuse kokkuvõttes õigesti rahuldamata. Määruskaebus
  165. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega tühistada täies ulatuses kohtutäituri
  166. novembri
  167. a otsus ning jätta kõik avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda.
  168. Avaldaja tõi esile, et kuigi TMS § 115 lg 1 kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole, siis krediidiasutuse poolt kliendiga sõlmitud tähtajalise hoiulepingu täitmiseks krediidiasutuse poolt avatud konto ei ole krediidiasutuse kliendi konto ja sellele ei kohaldata võlaõigusseaduses makseteenuse lepingu ja maksekonto kohta sätestatut. KAS § 89 lg 11 eristab hoiusekontot maksekontost ning sätestab mh üksikud erisused, millal makseteenuse lepingut reguleerivad sätted on hoiusekontole kohaldatavad.
  169. Võlgnik käsutas nõuet enne nõude arestimisakti koostamist
  170. oktoobril
  171. a, mistõttu puudus kohtutäituril TMS § 111 kohaselt õiguslik alus tähtajalise hoiuse lepingust tulenevate nõuete arestimiseks
  172. oktoobril
  173. a, sest arestitud nõue Luminor Bank AS vastu ei kuulunud arestimise ajal võlgnikule. Kohtutäituril oli krediidiasutuselt teabe saamise järel võimalus pöörata sissenõue TMS § 111 alusel võlgniku tähtajalisest hoiulepingust tulenevale 6 nõudele Luminor Bank AS-i vastu, nõue arestida ja kohustada võlgniku suhtes kohustatud Luminor Bank AS-i täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Menetlusosaliste seisukoht
  174. Kohtutäitur leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda.
  175. Kohtutäitur rõhutas, et Luminor Bank AS-i tähtajalise hoiuse lepingus on sätestatud tingimused, mille kohaselt hoiuse lõppkuupäeval maksab pank arvestatud intressi lepingus näidatud hoiustaja arvelduskontole. Kui Luminor Bank AS oleks rahasumma kandnud võlgniku arvelduskontole vastavalt tähtajalise hoiuse lepingus sätestatule, oleks nimetatud rahasumma
  176. augustil
  177. a edastatud arestimise akti alusel debiteeritud aresti saatmise hetkel ning kantud kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. Kuna Luminor Bank AS kohtutäiturile teadmata põhjusel seda ei teinud, koostas kohtutäitur
  178. oktoobril
  179. a rahalise nõude arestimise akti, mille järgselt Luminor Bank AS kandis tähtajalise hoiuse lepingu alusel hoiustatud rahasumma võlgniku arvelduskontole ja sealt edasi kohtutäituri ametialasele arvelduskontole
  180. augusti
  181. a arestimise akti alusel. Seega alates
  182. juulist
  183. a ei olnud tegemist hoiustaja nõudega krediidiasutuse vastu, vaid põhinõue (hoiustatud summa) koos kogunenud intressidega kuulus tagasimaksmisele võlgniku arvelduskontole ehk tegemist oli võlgniku rahaliste vahenditega, mis kuulusid arestimisele
  184. augusti
  185. a kontode arestimise akti alusel.
  186. Sissenõudja palus jätta avaldaja määruskaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.
  187. Sissenõudja hinnangul ei oma antud asjas tähtsus võlgniku väited, et KAS § 89 lg 11 eristab arvelduskontod ja hoiukontot, lähtuda tuleb TMS regulatsioonist. Vaidlus puudub, et kohtutäitur esitas
  188. augustil
  189. a Luminor Bank AS-ile võlgniku kontode arestimise akti, järelikult olid sellest hetkest nii võlgniku arvelduskontod kui ka hoiusekonto arestitud ja võlgniku poolne arestimisest hilisem tehtud nõude loovutus on TMS § 54 kohase käsutuskeelu rikkumise tõttu tühine.
  190. Vaidlus puudub, et võlgnik soovis
  191. septembri
  192. a nõude loovutuse lepinguga takistada täitemenetluse läbiviimist tehes nõude loovutuse enda seadusliku esindajaga seotud isikule saamata loovutatud nõude eest samaväärset vastusooritust, mistõttu oleks võlgniku loovutustehing kehtetu ka TsÜS § 86 lg 1 kohaselt vastuolu tõttu heade kommetega. Sissenõudja kasuks on alates
  193. märtsist
  194. a seatud kommertspant võlglase varadel sh ka kõigile nõudeõigustele. Nõudeõiguse loovutamine väljus ilmselgelt tegevuse lõpetanud võlglase tavapärasest majandustegevusest ja nõude loovutamisel seotud isikule jääks nõudele kommertspant KomPS § 5 lg 1 ja lg 2 kohaselt kehtima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  195. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  196. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti käsitlenud võlgniku konto arestimise eeldusi ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb praegusel juhul pidada kohtutäituri
  197. novembri
  198. a otsust õiguspäraseks. Maakohtu määrus vastab TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. 7
  199. Määruskaebuses kordab võlgnik maakohtus esitatud väiteid, mille kohaselt kohtutäituri
  200. oktoobri
  201. a TMS § 111 alusel koostatud rahalise nõude arestimise akt on ebaseaduslik, sest avaldaja oli hoiulepingust tuleneva nõude enne arestimist loovutanud kolmandale isikule ning samuti viitab võlgnik taas sellele, et TMS § 115 lg 1 ei kohaldu hoiuse kontode suhtes. Kolleegiumi hinnangul ei ole võlgnik esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks ja järelduseks, et kohtutäitur on rikkunud võlgniku õigusi või et võlgniku hoiuse konto oli arestitud õigusvastaselt. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt lubab TMS § 115 arestida kontot üldmõiste tähenduses ega erista maksekontot ja hoiusekontot. Kolleegium märgib, et nii, nagu on krediidiasutuse ja kliendi vahel sõlmitud tähtajalisest hoiulepingust tulenevalt kliendil nõue krediidiasutuse vastu, mille kohaselt peab krediidiasutus tagastama hoiule antud summa kliendile, on kliendil varaline nõue makseteenuse pakkuja vastu ka makseteenuse lepingust (VÕS § 709) tulenevast võlasuhtest maksekontol näidatud ulatuses. Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul täitemenetluse raames vajalik ka sel põhjusel eristada, kas arestitud konto on maksekonto või hoiusekonto. Seega, nagu leidis maakohus, oli võlgniku tähtajalise hoiuse konto arestitud tulenevalt TMS § 115 lg-st 1 juba
  202. augusti
  203. a arestimise akti alusel, mistõttu võlgniku poolt
  204. septembril
  205. a tehtud nõude loovutamine oli TMS § 54 lg 2 ja TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Kuivõrd võlgnik tugines kohtutäituri
  206. oktoobri
  207. a otsust vaidlustades asjaolule, et arestitud nõue oli arestimise ajal loovutanud, kuid tegelikult arestiti võlgniku hoiusekonto varem, mistõttu loovutus ei olnud kehtiv, jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse lõppjäreldusena õigesti rahuldamata. Kuna võlgniku hoiusekonto oli TMS § 115 lg 1 alusel kohtutäituri poolt arestitud, puudust iseenesest vajadus
  208. oktoobri
  209. a rahalise nõude arestimise akti koostamiseks. Arvestades aga, et krediidiasutus
  210. augusti
  211. a vara kontol arestimise akti ei täitnud isegi vaatamata sellele, et tähtajalise hoiuse lepingu lõppemise tähtpäev oli möödunud, võib täitemenetluse eesmärki (TMS § 8) silmas pidades lugeda kõnealuse arestimise akti koostamist täituri poolt põhjendatuks. See ei mõjuta aga
  212. augusti
  213. a vara kontol arestimise akti alusel vara kontol arestimise kehtivust.
  214. Arvestades eelnevat nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Menetluskulud
  215. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kanda.
  216. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
  217. Sissenõudja esitas menetluskulude nimekirja koos vastusega määruskaebusele
  218. veebruaril
  219. a, mille kohaselt on tema määruskaebemenetluse esindajakulu 250 eurot: kaebuse ja selle lisadega tutvumine 1 tund; kliendiga suhtlemine 0.5 tundi, seisukoha koostamine ja esitamine 1 tund. Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu on 100 (käibemaksuta).
  220. Arvestades, et määruskaebuses refereeritakse suures ulatuses menetluse käiku ja maakohtu lahendit ning määruskaebuse põhjendused moodustavad ca 1 lehekülje, kaebuse lisaks on riigilõivu tasumist kinnitav maksekorraldus, tuleb kolleegiumi hinnangul vähendada määruskaebuse tutvumiseks kulunud aega 0.5 tunni võrra. Sissenõudja määruskaebuse vastuse 8 mahtu ning sisu, mh varasemas menetluses väljendatud seisukohti, arvestades peab ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks kliendiga suhtlemisele ning seisukoha koostamisele kulunud aega 1 tund. Sissenõudja lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) peab ringkonnakohus põhjendatuks. Sissenõudja on vastuses kohtunõudele märkinud, et soovib menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ning kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane. Seega tuleb avaldajalt sissenõudja kasuks välja mõista 180 eurot (100 eurot x 1.5 tundi koos käibemaksuga).
  221. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kohtutäituril oleks tekkinud määruskaebuse menetlemisel menetluskulusid. Seega puuduvad kohtutäituril hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.