2-22-8582/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-8582 Tsiviilasi I. A. hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxx@mail.ru Kostja A. A. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxx@mail.ru Kohtuistungi toimumise aeg
2. august 2022 RESOLUTSIOON
3. Võtta menetlusse I. A. hagi A. A. vastu abielu lahutamise nõudes. Rahuldada hagi.
4. Lahutada I. A. ja A. A. abielu, mis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kanne nr x-xx-xxxx/xx). on sõlmitud
5. Abielu lahutamise järel jääb I. A. perekonnanimeks „A. “.
6. Jätta menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
7. I. A. (hageja) esitas
8. juunil 2022 A. A. (kostja) vastu hagi, milles palus lahutada tema ja kostja vahelise abielu. Hagiavalduse kohaselt registreeriti hageja ja kostja abielu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Arusaamatused ja usalduse kaotus peres on viinud selleni, et hageja ei pea võimalikuks abielusuhet jätkata. Kostja lahkus pere juurest ja tal on suhted väljaspool abielu. Hageja suhe kostjaga on formaalne ja hagejale väljakannatamatu. Hagejal ja kostjal on kaks alaealist last, kuid laste kasvatamise küsimuses ja vara osas loodab hageja saavutada kostjaga kohtuvälise kokkuleppe. Kostja ei ole nõus lahutama abielu perekonnaseisuasutuses. Kohtuistungil jäi hageja selle juurde, et abielu ei saa säilitada ja see tuleb lahutada. Hageja selgitas, et kostjal on alates hagi esitamisest üle kahe kuu olnud võimalik püüda suhet taastada, aga kostja ei ole seda teinud.
9. Kostja ei olnud abielu lahutamisega nõus, kuid ta ei osanud selgitada, mida oleks võimalik teha selleks, et abielu saaks säilitada. KOHTU SEISUKOHT
10. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja kuulanud pooled ära kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb võtta menetlusse ja rahuldada.
11. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on hageja ja kostja vahel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud kanne nr x-xx-xxxx/xx. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
12. Kohus on seisukohal, et abielu on abikaasade vabatahtlik liit, milleks on vaja mõlema poole tahet. Praegusel juhul on hageja avaldanud, et tal ei ole enam usaldust kostja vastu ega ka lootust, et midagi võiks paremaks muutuda. Seega ei ole pooltel ühist tahet leppida ega abielu säilitada. Eelnevat arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma abielulisi suhteid ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega tuleb poolte abielu lahutada.
13. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg-le 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei ole avaldanud soovi taastada abielueelset perekonnanime ja seetõttu jääb hageja perekonnanimeks pärast lahutust „A. “.
14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 2