1-21-6587/25

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-21-6587

1. september 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Hannes Kiris ja Paavo Randma Jälitustoimingute lubade vaidlustamine Tartu Ringkonnakohtu
2. mai
3. a määrus R. P. kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kaire Hänilene
4. september 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus ja saata kaitsja määruskaebus uueks lahendamiseks ringkonnakohtule samas koosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Politsei- ja Piirivalveamet alustas
10. veebruaril 2017 karistusseadustiku § 210 lg 2 tunnustel kriminaalmenetlust selle kohta, et aastatel 2010–2015 peteti Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt välja suures ulatuses toetusi.
11. Tartu Maakohus andis selles kriminaalasjas prokuratuuri taotlusel
12. detsembri
13. a määrusega nr KM6890/2018 loa teha R. P. suhtes ajavahemikul
14. detsembrist 2018 kuni
15. veebruarini 2019 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 1267 sätestatud jälitustoiminguid. Prokuratuuri taotlusel pikendas Tartu Maakohus
16. veebruari
17. a määrusega nr KM7194/2019 ja
18. aprilli
19. a määrusega nr KM7588/2019 jälitustoimingute tegemise tähtaega vastavalt
20. veebruarist
21. aprillini 2019 ning
22. aprillist
23. juunini
25. Pärast jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste teksti osalist tutvustamist esitas R. P. kaitsja Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, taotledes lubade ning taotluste tervikteksti tutvustamist ja lubade ning taotluste õigusvastaseks tunnistamist.
26. Tartu Ringkonnakohus lahendas jälitustoimingute lubade ja prokuratuuri taotluste tervikteksti tutvustamist puudutava taotluse eraldi määrusega. Ülejäänud osas jättis ta
27. mai
28. a määrusega kaebuse läbi vaatamata. Ringkonnakohtu põhjendid olid järgmised. 1-21-6587
29. Riigikohus leidis asjades nr 3-1-1-42-16 ja nr 3-1-1-43-16 tehtud määrustes, et KrMS § 12616 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitamise õigus on isikul selle ajani, mil prokuratuur saadab süüdistusakti kohtusse. Kui süüdistusakt saadetakse kohtusse määruskaebemenetluse kestel, pole kaebuse läbi vaatamata jätmiseks alust. R. P-l oli määruskaebuse esitamise õigus, kuid kaebuse läbivaatamise alus langes ära ajast, mil tema kriminaalasjas süüdistusakt kohtusse saadeti. Kui ringkonnakohus kontrolliks jälitustoimingute lubade seaduslikkust, võiksid tema seisukohad lahkneda asja arutava maakohtu hinnangust ning R. P. ei saaks siis enda süüküsimuse lahendamisel neid lubasid enam vaidlustada. Ringkonnakohtu seisukohad pole aga siduvad teiste süüdistatavate jaoks ning seega ei oleks vastuvõetav, kui maakohus peaks erinevate süüdistatavate puhul samu faktilisi asjaolusid tuvastama erineva tõendikogumi alusel.
30. Pärast süüdistusakti kohtusse saatmist langeb ära oht, et isik ei saa täitevvõimu tegevusetuse tõttu taotleda jälitustoimingute õiguspärasuse kohtulikku kontrolli. Üldjuhul on kriminaalasja sisulisel arutamisel ka paremad võimalused jälitustoimingute õiguspärasuse hindamiseks. Menetlusökonoomiat silmas pidades on ebamõistlik ja koormav, kui üks kohtukoosseis peab otsustama teise kohtukoosseisu menetluses olevas kriminaalasjas esitatud või esitatava tõendi seaduslikkuse üle. Pärast süüdistusakti kohtusse saatmist ei ole enam olemuslikult tegemist KrMS § 12616 lg 1 reguleerimisesemesse kuuluva olukorraga ja isikutel puudub sellisel juhul osutatud normist tulenev kaebeõigus. Seetõttu saab R. P. jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimist taotleda maakohtult. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
31. Tartu Ringkonnakohtu määruse vaidlustas R. P. kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtu samale koosseisule. Kaitsja leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei saanud jätta määruskaebust läbi vaatamata. Selleks puudus õiguslik alus ning sel moel eirati KrMS § 326 nõudeid. Kuna süüdistatavat pole kohtu alla antud, on viited võimalikele kohtumenetluses tekkivatele probleemidele ennatlikud.
32. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
33. Kolleegium nõustub kaitsja väitega, mille kohaselt jättis ringkonnakohus määruskaebuse alusetult ning kohtupraktikat eirates läbi vaatamata.
34. Riigikohus märkis
35. mai
36. a määrustes asjades nr 3-1-1-42-16 ja nr 3-1-1-43-16, et olukorras, kus KrMS § 12616 lg-s 1 sätestatud määruskaebus esitati ringkonnakohtule õigel ajal ning nõuetekohaselt, pole õiguslikku alust määruskaebemenetluse katkestamiseks ja kaebuse läbi vaatamata jätmiseks isegi siis, kui prokuratuur saadab selle menetluse kestel süüdistusakti kohtule (vt osutatud määruste p 8.3). Kolleegium jääb ka praeguses kohtuasjas nimetatud seisukoha juurde.
37. Ringkonnakohus refereeris oma määruses eelviidatud põhimõtet ja leidis õigesti, et R. P-l on määruskaebuse esitamise õigus. Seejärel asuti vaidlustatud määruses siiski selgitama, miks pole otstarbekas kaebust läbi vaadata. Ringkonnakohtu kriitika on küll nõustumisväärne, kuid see ei muuda tõdemust, et enne süüdistusakti kohtusse saatmist on võimalik jälitustoimingute lubasid KrMS § 12616 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebemenetluse korras ning et õigel ajal esitatud nõuetele vastav kaebus tuleb sellisel juhul ka läbi vaadata. Seaduses sätestatud 2