(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 vastuväidetele tuleb tugineda kostjal mitte hagejal. Ainus vastuväide oli C-l katuse läbijooksule ning seegi aegumine. Samas katuse amortiseerumisest tulenev puudus ei olnud aegunud, kuid seda pole kohus samuti hinnanud. Sisuliselt puudub käesolevas menetluses vaidlus, kas hagejal oli nõue kostja vastu või mitte. Ka kostja leidis, et ainest oli nii hagiks kui ka apellatsiooniks. Küll aga on vaidlus, kas ning kuidas tuli kostjal hagi esitada nõude aluseks olevad asjaolud. Kuigi kostja leidis, et ta on esitanud kõik nõuetekohaselt, siis Tallinna Ringkonnakohus pole seda piisavaks pidanud. Eeltoodud kohtu põhjendustel on kohus aga jätnud kõik hagi väited hindamata. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
3. Hageja esitas kostja suhtes raha maksmisele suunatud hagi, tuginedes sellele, et kostja osutas hagejale ebakvaliteetset õigusteenust, mistõttu jättis kohus hageja hagi, mille koostas kostja ja mille menetlemisel kostja hagejat esindas, rahuldamata ja mille tõttu jäi hageja ilma võimalusest esitada kinnisasja müüjate suhtes kinnisasja lepingutingimustele mittevastavusega seoses nõudeid, mille tõttu tuli hagejal endal maja korda teha ja mille tõttu tuli hagejal hüvitada selle kohtuasja, mille hageja kaotas, menetluskulud, samuti vastavate menetluskulude sissenõudmisest tekkinud kulud ja menetluskulude tasumisega viivitamisest tingitud viivis. Hageja tugines käesoleva hagi puhul sellele, et ta pöördus kostja kui advokaadi poole murega, et ostetud maja ei vasta lepingu tingimustele. Hageja väitis, et ta ostis vaidlusaluse kinnisasja 2006.a novembris, et maja soojapidavuse ja katuse läbijooksu probleemid ilmnesid 2007.a veebruaris ja et hageja pöördus õigusabi saamiseks kostja poole 2007.a märtsis.
4. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et advokaadiga sõlmitava teenuse osutamise lepingu sisu ja lepingu sõlmimise asjaolusid saab tõendada üksnes kirjalike tõenditega. Kuigi iseenesest ei ole välistatud see, et seaduses nähakse ette, et mingit asjaolu saab tõendada teatud kindlat liiki tõenditega, siis advokaadi ja kliendi vahelise lepingu puhul sellist piirangut kehtestatud ei ole. Seega saab advokaadi ja kliendi vahelise õigussuhte sisu määratlemise aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõikide tõenditega, mida saab tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt tõendina arvestada. Kuigi advokatuuriseadus viitab sellele, et advokaadi ja kliendi vaheline leping peaks olema kirjalikus vormis, ei tulene seadusest, et kirjaliku vorminõude järgimata jätmise korral oleks leping tühine, või et leping tekiks alles siis, kui pooled annavad lepingule kirjaliku vormi. Seega saab hageja tõendada hageja ja kostja vahelise õigusteenuse osutamise lepingu sisu kõikide võimalike tõenditega.
5. Eluliselt usutav on see, et klient pöördub advokaadi poole elulise murega, näiteks murega, et ostetud kinnisasjal asuv maja ei pea sooja ja katusel esineb läbijooks. Sellises olukorras tuleb advokaadil analüüsida, kas konkreetses situatsioonis oleks kliendil perspektiivi õigussuhte teise poole suhtes mingit nõuet esitada ja millise nõude esitamine oleks kliendi jaoks kõige õigem ja kõige kohasem. Ringkonnakohus on veendunud, et advokaadi ja kliendi vahelise õigusteenuse osutamise lepingu sisu hulka kuulub ka advokaadi kohustus analüüsida ja hinnata ka seda, kas konkreetse asjaga tasub üleüldse kohtusse pöörduda ja kui siis millise nõudega tuleks kohtusse pöörduda. Seejuures tuleb advokaadil hinnata, millest hagi rahuldamine sõltub, 6

(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 mis on tõendamisele kuuluvad asjaolud ja kas hagejal on tõendid, millega vajadusel hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. Juhul, kui kohtusse pöördumine või mingi konkreetse nõudega kohtusse pöördumine ei ole arvestatava tõenäosusega perspektiivikas, tuleb advokaadil vastavad asjaolud kliendile avaldada ning lasta kliendil vastavate asjaolude pinnalt kujundada informeeritud otsustus edasise osas.

1. Konkreetsel juhul sõlmis hageja kostjaga lepingu kinnisasja müüja suhtes hinna alandamise nõude esitamiseks. Kostja väitis kohtule, et hageja pöörduski tema poole just hinna alandamise nõude esitamiseks. Kostja väite õigsust eeldades oleks ikkagi tulnud advokaadist kostjal analüüsida, kas hinna alandamise nõue on kõige õigem nõue, mida hageja konkreetsete asjaolude pinnalt saab kinnisasja müüja või müüjate suhtes esitada. Juhul, kui kostjale jäid mingid asjaolud ebaselgeks, oleks kostjal tulnud vastavaid asjaolusid täpsustada. Juhul, kui hageja pöörduski kostja poole sooviga sõlmida kliendileping just hinna alandamise nõude esitamiseks, ei tähenda, et kostja oleks saanud ilma igasuguse kaalumise, analüüsimise ja hagejale selgituste andmiseta mittejuristist hageja esimesena esitatud soovi järgi kliendilepingu ülesande määratleda ja selle alusel tegutsema hakata. Advokaadist kostjal oleks tulnud kliendilepingu sõlmimisel hinnata, kas vastav ülesanne on korrektselt määratletud või peaks õigusteenuse sisu olema määratletud teisiti. Juhul, kui hageja oleks jäänud enda juurde ja nõudnud justnimelt hinna alandamise nõude esitamiseks kliendilepingu sõlmimist, oleks advokaadist kostjal tulnud selgitada hagejale, et lisaks hinna alandamisest tulenevale nõudele on veel teisigi nõudeid, mille esitamist tuleks konkreetses olukorras kaaluda, ning et kohase õigusteenuse osutamise raames tuleb advokaadil esmalt analüüsida, kas üldse ja mis nõude esitamine oleks kõige kohasem. Advokaadist kostjal tulnuks hagejale selgitada ka seda, millised spetsiifilised riskid kaasnevad hinna alandamise nõude esitamisega, mida näiteks kahju hüvitamise nõude esitamisega ei kaasne.
2. Hinna alandamise nõude esitamisel tuleb hagejal lisaks nendele asjaoludele, mis tuleb ka kahju hüvitamise nõude esitamisel tõendada, tõendada ka seda, mis oli kokkulepitud soorituse väärtus ja mis oleks olnud puudustega lepingueseme turuväärtus ning milline on puudustega lepingueseme turuväärtuse suhe selle turuväärtusesse, mida hagejale lepingu alusel lubati. Hinna alandamisest tulenevaid nõudeid saab esitada üksnes siis, kui isik, kelle suhtes on lepingut rikutud, on hinda alandanud. Hinna alandamine on kujundusõigus, st hinna alandamise korral võtab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, vastu mittenõuetekohase soorituse. Mittenõuetekohase soorituse vastuvõtmise korral kaotab isik, kelle suhtes lepingut rikuti, võimaluse esitada asja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevaid nõudeid, sest ta võtab mittekohase soorituse vastu. Juhul, kui kinnisasja ostja suudab küll tõendada, et talle tehti mittekohane sooritus kuid kui ta ei suuda tõendada, milline oleks olnud mittekohase soorituse väärtus, ei ole välistatud, et hinna alandamisele rajatud hagi jäetakse rahuldamata. Reeglina kinnisvara turul sooja mittepidavaid ja läbijooksva katusega aastaringseks elamiseks mõeldud majadega kinnisasju ei müüda ja müügiks ei pakuta. Seega võib sellise maja puhul hinna alandamise nõude esitamisel tekkida tõsised tõendamisraskused, mille tõttu ei ole välistatud, et hinna alandamisele tuginev hagi jäetakse rahuldamata või hagi rahuldatakse hageja jaoks ettearvamatus ulatuses. Reeglina ei saa hinna alandamisest tuleneva nõude määratlemisel lähtuda sellest, et lepingutingimustele mittevastava asja väärtus on sama, mis lepingutingimustele vastava asja väärtus, millest on maha arvestatud puuduste likvideerimise kulud. Eriti võib see nii olla sooja mittepidavate majade puhul, mida saaks müüa ja kasutada kui suvemaju, mitte kui aastaringseks kasutamiseks mõeldud maju. Suvemajade turg on täiesti olemas, kuid suvemajade hinnad erinevad oluliselt aastaringseks kasutamiseks mõeldud majade hindadest. Seega, esimene probleem, millega oleks advokaadist kostjal tulnud juba esimese konsultatsiooni käigus ja hagejaga kliendilepingu koostamisel tegeleda, oli see, kas 7

(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 kliendilepingu piiramine üksnes hinna alandamise nõude esitamisega on üleüldse kliendi huvides ja kas keskmine õigusteenuse osutaja nii teeks. Kostja ei ole käesoleva menetluse raames tuginenud sellele, et ta oleks hagejale seletanud, et hinna alandamise nõude esitamine ei tarvitse olla hageja huvides. Kostja ei ole seda ka tõendanud. Kostja ei ole väitnud ka seda, et hageja, kostja piisavatest selgitustest hoolimata nõudis kostjalt igal juhul just ainult hinna alandamise nõude esitamist. Kostja väitis, et hageja pöördus kostja poole hinna alandamise nõude esitamiseks ja kostja tegutses vastavalt sellele, mida hageja soovis. Ilma kohaste selgitusteta ühe võimaliku nõude esitamine ja ainult selle ühe nõude esitamise eesmärgil tegutsemine võib olla advokaadi ja kliendi vahelise lepingu rikkumine.

1. Esmane küsimus, mida advokaadil tuleb kliendile õigusteenuse osutamisel hinnata, on see, kas kliendi murega tasub edasi tegeleda, kas kliendi mure pinnalt on võimalik perspektiivseid nõudeid esitada, mis asjaolud tuleks kohtu ette tuua selleks, et hagi võiks kuuluda rahuldamisele, mis asjaolud tuleks selleks tõendada ja kas hagejal on hagi rahuldamise eelduseks olevad tõendid olemas. Juhul, kui hagejal tõendeid ei ole või kui asjaolud on segased, tuleb advokaadil asjaolud selgeks teha. Enne kui advokaat hagi kliendi nimel kohtusse esitab, tuleb advokaadil hinnata, kas konkreetses asjas on perspektiivi kohtusse pöörduda. Kohtusse pöördumisel tekivad kliendil mitmed riskid. Hagi esitamisel tuleb hagejal tasuda riigilõiv, hagejal tuleb tasuda enda esindajale honorari ja kui hagi jäetakse rahuldamata või suures osas rahuldamata, tuleb kliendil kanda ka vastaspoole menetluskulud. Vastavad kulud jääksid kõik ära juhul, kui perspektiivitut hagi kohtusse ei esitata. Seega, sõltumata sellest, kas hagejal oli üleüldse kohtus edulootust, võib hagejat esindanud advokaadi tegevus olla kvalifitseeritav kliendilepingu rikkumisena juhul, kui hageja advokaadist esindaja koostas ja esitas sellise hagi, mis suure tõenäosusega ei saanud rahuldamisele kuuluda ja ei selgitanud seejuures vaidluse väljavaateid adekvaatselt oma kliendile. Sellisel juhul võib hagejat esindanud advokaadi kliendilepingu rikkumisest tulenev vastutus hõlmata kõiki neid negatiivseid tagajärgi, mis kaasnesid hagejale kohtusse pöördumisega ja mis oleksid jäänud olemata, kui hagi ei oleks kohtusse esitatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohuga selles, et käesolev hagi võiks rahuldamisele kuuluda üksnes juhul, kui hageja tõendab, et sellel hagil, mille kostja hageja nimel koostas, oleks mingitel asjaoludel olnud edulootust. Hageja käsitles käesoleva tsiviilasja raames kahjuna ka neid negatiivseid tagajärgi, mis tekkisid hagejale sellest, et hagi jäeti rahuldamata. Sellega on hõlmatud ka need negatiivsed tagajärjed, mis tulenesid sellest, et hagi üleüldse esitati.
2. Seega tuleb eristada seda, kas selle hageja mure pinnalt, et hageja poolt ostetud maja ei vastanud lepingutingimustele, esitatav hagi oleks mingitel tingimustel rahuldamisele kuulunud, seda, kas see hagi, mille kostja, hageja esindajana esitas, võis rahuldamisele kuuluda. Juhul, kui hageja ei oleks mitte mingil juhul saanud maja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevat nõuet edukalt esitada, siis ei saaks hageja nõuda käesolevas asjas kostjalt kahju hüvitist selle eest, et ta ei saa enam kostja tegevuse tõttu kinnisasja lepingutingimustele mittevastavusest tulenevat nõuet maksma panna. Kuid sellest tuleb eristada seda küsimust, kas konkreetne, kostja poolt hageja nimel koostatud hagi võis arvestatava tõenäosusega rahuldamisele kuuluda. Seda saab hinnata muuhulgas kostja poolt hageja nimel koostatud hagiavaldust, teisi kostja poolt, hageja esindajana eelnevas tsiviilasjas (2-08-5034) tehtud toiminguid ja eelnevas tsiviilasjas tehtud kohtute otsuseid hinnates. Tsiviilasjas nr 2-08-5034 jäeti hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud, millistele tingimustele pidi vastama see maja, mille pidid kinnisasja müüjad hagejale üle andma. Hagejal tulnuks tõendada, et maja pidi vastama mingitele kindlatele ehituslikele nõuetele, näiteks, et majal pidi olema teatud kindlas paksuses villsoojustust, et katus pidi vastama mingitele kindlatele nõuetele jne. Teiseks tulnuks hagejal tõendada, et müügilepingu ese (elamuga hoonestatud kinnisasi) vastavatele nõuetele ei 8

(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 vastanud. See, millele ehitis täpselt vastama pidi ja mis seisundis ehitis tegelikult oli, tulnuks hagiavalduses esile tuua detailselt ja üksikasjalikult. Vaidlusalune hagiavaldus on koostatud kolmel lehel (vt t I kd lk 24 jj), millest poolel lehel on menetlusosaliste andmed ja kolm neljandikku viimasest lehest hõlmavad riigilõivu ja allkirja ning lisasid puudutavad viited. Seega kogu käsitlus enam kui poole miljonilisest ehituspraagist tulenevast nõudest on esitatud ca 1,5 lehel. Hagiavalduse raames ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et mis nõuetele ostetud maja ehituslikult vastama pidi. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mille alusel saaks kohus jõuda veendumusele, et asi lepingutingimustele ei vastanud. See, et mingi spetsialist on esitanud väite, et ehitis nõuetele ei vasta, ei ole piisav, sest selle järelduse, et asi ei vasta lepingutingimustele, peab tegema kohus. Asjaolud, mille alusel saab kohus sellise järelduse teha, peab kohtu ette tooma hageja. Hagimenetluses tuleb eristada hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude kohtu ette toomise kohustust asjaolude tõendamise kohustusest. Kohus ei saa tõenditest ise asjaolusid otsima hakata ja vastupidi. Kõik need asjaolud, millele hageja soovib oma hagi rajada, peavad olema hagiavalduses kohtu ette toodud. Seejuures tuleb kõik asjaolud, millele hageja soovib hagi rajada, kohtu ette tuua võimalusel juba algses hagiavalduses, sest hilisem asjaolude täiendamine võib olla problemaatiline või välistatud. Selle väite raames, et hagejale lubati nö uusehitist, ei toonud kostja hageja esindajana eelnevas menetluses kohtu ette mitte ühtegi väidet selle kohta, mis ehitulikele nõuetele täpselt uusehitis tollel ajal vastama pidi. Selle väite raames ei avanud kostja hageja esindajana, kui paks soojustus pidi majal olema, kui paks või kui sügav vundament pidi majal olema, mis tingimustele pidi täpselt katus vastama jne. Ainuüksi termograafia fotode alusel ei ole võimalik hinnata, milline pidi ehituslikult maja olema ja milline maja tegelikult oli. Isegi kui termograafia fotod oleksid indikeerinud, et majal on ilmselt soojapidavuse probleeme, ei saaks vastava foto alusel tuvastada, kui palju tuleb raha kulutada selleks, et maja lepingutingimustele vastavasse seisundisse viia. Hagiavalduse esitamisel ei saa lootma jääda sellele, et ehk suudab hageja peale hagiavalduse esitamist, hagimenetluse käigus hagi aluseks olevad asjaolud kohtu ette tuua ja vajalikud tõendid hankida. Esiteks ei tarvitse asjaolude täiendamine võimalik olla ja juhul, kui hiljem peaks selguma, et vajalikud asjaolud siiski ei selgu, on hagi juba esitatud ja hageja kaotab riigilõivu ning peab tasuma vastaspoole menetluskulud. 14. Käesoleva tsiviilasja raames on kohtule esitatud eelnevas tsiviilasjas, kostja poolt hageja nimel koostatud hagiavaldus ja eelnevas tsiviilasjas koostatud kohtuotsused. Need tõendid viitavad sellele, et kostja, hageja esindajana ei toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis võimaldanuks kohtul jõuda veendumusele ei hinna alandamise asjaoludes ega ka kahju hüvitamise nõude aluseks olevates asjaoludes. Selliseid asjaolusid ei toonud kostja, hageja esindajana kohtu ette ei hagiavalduses ega ka mitte hilisemas menetluses. See viitab aga sellele, et sõltumata sellest, kas maja lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue võis rahuldamisele kuuluda või mitte, ei oleks suure tõenäosusega konkreetne, kostja poolt koostatud hagi saanud rahuldamisele kuuluda ja kostja esindus saanud olla kohtus edukas. Kuna käesolevas menetluses esinevad asjaolud, mis tekitavad eespool kirjeldatud kahtluse ja maakohus ei ole vastavate asjaolude osas seisukohta kujundanud ja asjaolude pinnalt järeldusi teinud, tuleb maakohtul asja uue arutamise käigus vastavaid asjaolusid hinnata ja nende pinnalt kohased järeldused teha. 15. Kostja väitis käesoleva menetluse raames vastuväitena, et hageja nimel ei oleks saanud kahju hüvitamise nõuet esitada, sest selleks oleks olnud liiga hilja. Konkreetsel juhul väitis hageja, et esimesed kahtlused sellest, et tema poolt ostetud majal võivad esineda puudused, tekkisid tal 2007.a veebruaris ja et õigusteenuse osutamiseks pöördus hageja kostja poole sama aasta märtsikuus. Kliendileping sõlmiti aprillis. Sellest tulenevalt oleks kostja saanud hinnata, 9

(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 kas ja kui siis milliseid kohtuväliseid nõudeid või teavitusi või pretensioone tuleks advokaadi kliendil maja müüjate suhtes esitada selleks, et hiljem ei tekiks ohtusid, et kinnisasja müüjad saaksid vastutuse välistamiseks tugineda sellele, et kinnisasja ostja ei teatanud müüjatele lepingutingimustele mittevastavusest nõutud aja jooksul. Seejuures tuleb eristada asja lepingutingimustele mittevastavusest teavitamist ja sellest tulenevalt nõuete esitamist. Need asjaolud viitavad sellele, et kostja oleks saanud rakendada kohaseid meetmeid hageja õiguste kaitseks, kui kostja oleks koheselt asunud hageja õigusi kaitsma. Asja uue arutamise käigus tuleb maakohtul anda kostjale võimalus kohtu ette tuua vastuväited, mis tulenevad sellest, et hageja õiguste kaitsmine oli piiratud seetõttu, et hageja pöördus kostja poole liiga hilja. Juhul, kui kostja peaks sellistele asjaoludele tuginema, tuleb maakohtul vastavaid asjaolusid asja uue arutamise käigus hinnata.

1. See, et kostja ei esitanud hageja nimel apellatsioonkaebust, ei saa tähendada, et kostja vastutus oleks välistatud. Hagi perspektiivikust tuleb hinnata enne hagi esitamist, kõik hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud tuleb esitada juba esimeses hagiavalduses, tõendid tuleb esitada maakohtus, eelmenetluses. Seega, juhul kui hagi jääb rahuldamata põhjusel, et hagejat ei esindatud maakohtus kohasel viisil, ei saa apellatsioonkaebuse esitamine või esitamata jätmine kostjat vastutusest vabastada, sest ringkonnakohus kontrollib seda, kas maakohus tegi menetlusosaliste poolt maakohtus kohtu ette toodud asjaolude ja tõendite alusel õige otsuse. Kostja vastutus võiks olla apellatsioonkaebuse esitamata jätmisega seoses välistatud juhul, kui kostja toob käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et juhul, kui eelmises tsiviilasjas oleks esitatud nõuetekohane apellatsioonkaebus, oleks hagi rahuldatud. Sellisel juhul tuleb aga kostjal kohtu ette tuua ka asjaolud ja esitada tõendid, mille alusel saab kohus järeldada, et kostja tegi esimesel võimalusel peale maakohtu otsuse kättesaamist kohaseid pingutusi selleks, et hagejaga kontakti saada ja kostja selgitas või oleks selgitanud hagejale asjaolusid, mille alusel oleks hageja pidanud mõistma, et kostja vahendusel apellatsioonkaebuse esitamine oleks edukas. Eelduslikult tuleb advokaadil võtta peale maakohtu otsuse saamist kliendiga ühendust ja selgitada õiguslikku olukorda, mis tekib peale maakohtu otsuse kuulutamist. Seda eriti siis, kui maakohtu otsus oli kliendile kahjulik. Juhul, kui tekivad raskused kliendiga ühenduse saamisel, tuleb advokaadil tõendada pingutust, mida ta kliendiga ühenduse saamiseks tegi. Eelduslikult soovis hageja kostjalt õigusteenust saada.
2. Kuna hageja rajas oma kostja suhtes esitatud nõude osaliselt ka sellele, et hageja jäi kostjapoolse, ebakvaliteetse õigusteenuse tõttu ilma võimalusest nõuda kinnisasja müüjatelt ehitise parandamiseks vajalikku hüvitist, tuleb käesoleva tsiviilasja raames hinnata ka seda, kas hageja nõuded, kui ta 2007nda aasta esimeses pooles pöördus advokaadist kostja poole ehitise puudustest tuleneva murega, oleksid võinud rahuldamisele kuuluda. Seda juhul, kui hagejale oleks osutatud asjatundlikku ja nõuetekohast õigusteenust. Vastavaid asjaolusid ei ole maakohus hinnanud. Maakohus väitis lühidalt, et selliseid asjaolusid, mille alusel saanuks kohus jõuda veendumusele, et ehitise lepingutingimustele mittevastavusest tulenev nõue oleks suure tõenäosusega rahuldamisele kuulunud, ei ole hageja käesoleva tsiviilasja raames kohtu ette toonud. Maakohus väitis, et hageja ei toonud käesoleva hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid kohtu ette hoolimata sellest, et maakohus täitis selgitamiskohustust. Ringkonnakohus ei saa nõustuda maakohtuga selles, et maakohus oleks käesolevas asjas nõuetekohaselt täitnud selgitamiskohustust. Kostja viitas apellatsioonkaebuses sisuliselt sellele, et ta ei saanud aru, mida veel täiendavalt oleks tal tulnud kohtu ette tuua või kohtus teha. Selgitamiskohustuse täitmisel tuleb hinnata, kas menetlusosaline, kelle suhtes selgitamiskohustust täidetakse, kohtu selgitustest ka aru saab. Käesoleval juhul esitas hagi füüsiline isik. Hagejal ei olnud lepingulist esindajat. Sellest võib ka aru saada, sest eelmise kohtuasja, mida hageja vandeadvokaadist 10

(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 esindaja vahendusel ajas, hageja kaotas. Maakohus selgitas hagejale 27.01.2015.a kohtuistungil asjaolusid, mida tuleks hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua, viisil, mis oleks kohane juhul, kui kohus täidaks selgitamiskohustust kvalifitseeritud advokaadi suhtes. Kuid juhul kui selgitamiskohustust tuleb täita mittejuristi suhtes, tuleb hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid selgitada mitte abstraktselt, vaid konkreetse vaidluse asjaolusid arvestades. Selle raames tuleb kohtul hoolitseda selle eest, et hageja mõistaks, mida konkreetselt hagejal, hagi rahuldamiseks kohtu ette tuua tuleb. Seaduse tekstist abstraktsete eelduste ette lugemine ei tarvitse täita selgitamiskohustuse standardit. Tegelikult nähtub käesoleva tsiviilasja materjalidest (tõenditest), millele võiks hageja tugineda soovida. Enamus asjaoludest, mille menetlusdokumendis hagi aluseks olevate asjaoludena esitamise korral võiks hagi võib-olla rahuldamisele kuuluda, on käesoleva tsiviilasja raames hagi või muude menetlusdokumentide lisadena esitatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagi aluseks olevate asjaoludena saab käsitleda üksnes neid asjaolusid, mida hageja menetlusdokumendis esile toob ja et kohus ei saa ise asjaolusid hagi lisadest otsida. Kuid juhul, kui hageja on mittejuristist inimene, kes esitab hagi sedavõrd keerulises asjas nagu advokaadi vastu ebakvaliteetsest õigusteenuse osutamisest tulenev kahju hüvitamise nõue, ja kui hagis ei ole kõiki asjaolusid kohaselt kohtu ette toodud, võib kohtu selgitamiskohustus ulatuda selleni, et kohus küsib hagejalt, kas ta soovib tugineda konkreetsetele asjaoludele, millele tuginemise võimalik, eeldatav soov tsiviilasja materjalidest nähtub. Seda eriti olukorras, kus kohtule peab ilmselgelt olema äratuntav, et hageja on hagi rahuldamise eelduseks olevate asjaolude kohtu ette toomisega raskustes ja hageja õiguskaitse vajadus on tõenäoline. Nii näiteks nähtub käesoleva tsiviilasja raames esitatud menetlusdokumentide lisadest, et hageja soovis eelmises tsiviilasjas tugineda sellele, et kinnisasja oluliseks osaks olev maja pidi vastama mingitele kindlatele nõuetele, et maja nendele nõuetele ei vastanud, et konkreetsete puuduste kõrvaldamiseks tuli teha rahalisi kulutusi mingis kindlas summas, et kostjal hageja esindajana tuli enne hagi esitamist välja selgitada kõik puudused, millele oleks saanud tugineda ning välja selgitada parim nõue, mida esitada, et kostja hageja esindajana ei teinud endale enne hagi esitamist kõiki puudusi selgeks, et kostja oma töö aruandes ise ka märkis, et asjas hangitud spetsialisti arvamus oli halva kvaliteediga, et asjaolud said selgemaks alles kohtumenetluse ajal jne. Nende ja muude asjaolude raames saab hageja kohtu ette tuua konkreetsed faktiväited, mis võimaldavad hagi rahuldamist. 18. Maakohus leidis küll õigesti, et selleks, et hinnata, kas algne hagi oleks võinud rahuldamisele kuuluda, oleks tulnud hinnata ka vastuväiteid, mida algse hagiasja kostja hagile vastuväidetena esitas. Kuid maakohus eksis selles, kellel vastavad vastuväited kohtu ette tuua tuleb. Hagejal tuleb kohtu ette tuua kõik asjaolud, millele hageja kohtus tugineda soovib. Hageja soovib hagi rahuldamist. Järelikult tuleb hagejal kohtu ette tuua asjaolud, mis räägivad selle kasuks, et esialgne hagi oleks kuulunud rahuldamisele. Asjaolud, mis võiksid rääkida selle kasuks, et hagi jääb rahuldamata, tuleb, soovi korral kohtu ette tuua kostjal. 19. Ringkonnakohus rõhutab, et tutvudes tsiviilasjas nr 2-08-5034 tehtud otsustega, tuleb järeldada, et vastavas asjas ei jäänud hagi rahuldamata mitte seetõttu, et oleks tuvastatud, et hagejal igal juhul nõuet ei olnud, või et hageja nõude maksmapanek oleks olnud välistatud, vaid hagi jäi rahuldamata põhjusel, et hageja, läbi oma tehingulise esindaja ei teinud seda, mida oleks hagi rahuldamine eeldanud. Seejuures on oluline, millistele tingimustele pidi müüdud maja vastama ja kas hageja teadis, et maja vastavatele tingimustele ei vasta. See asjaolu, et maja ei olnud võib-olla uusehitis, ei ole määrav, sest teise väitena, väitis eelneva tsiviilasja kostja, et hageja pidi teadma, et maja ehitati uuesti üles või renoveeriti kapitaalselt. Ka kapitaalselt remonditud majad peavad vastama mingitele ehituslikele nõuetele. See, kui hageja oleks teadnud, et maja ei ole algusest peale uuena ehitatud vaid vana maja on kapitaalselt 11

(12)Tsiviilasi nr 2-13-6457 renoveeritud, ei tähenda iseenesest veel, et hageja pidi leppima ükskõik millistele tingimustele vastava majaga, või et müügilepingu osaks muutus kokkulepe selle kohta, et maja ei vasta mitte ühelegi ehituslikule nõudele. Eelmise tsiviilasja raames tugineti kostja esindamisel sellele, et hageja maja katus jooksis läbi. Katuse läbijooks viitab ehitusvea olemasolule. Hagejal, läbi advokaadist esindaja oleks olnud võimalik konkreetselt esile tuua, milles seisnes see ehituslik viga, mille tõttu katus läbi sadas. See väide, et katuse läbijooksu sai tõkestada mõne tuubi liimi kasutamise abil, ei tarvitse tähendada veel seda, et katusel ehitusvigasid ei olnud. Nõuetele vastavate katuste puhul läbijooksusid ei esine ja reeglina ei ole katuse läbijooksu põhjus mitte paari tuubi liimi puudumine katusel, vaid mingid ehitus- või konstruktsiooni vead, mille puhul kasutatakse vahel esmase, probleemi leevendava abinõuna liimimist. Kuid katuse liimimine ei tarvitse kõrvaldada algset põhjust kui sellist. Põhjused, miks katus läbi jooksis ja miks katust liimiti, oleks kohtu ette pidanud tooma hageja, keda esindas käesoleva tsiviilasja kostja, kuid eelmises tsiviilasjas asus kohus seisukohale, et hageja ega tema esindaja seda ei teinud, mistõttu jäeti hagi rahuldamata. Seega, eelmises tsiviilasjas asusid kohtud seisukohale, et hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, mis oleksid võimaldanud hagi rahuldada. 20. Eespool toodust tulenevalt tuleb käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohtul tuleb asja uue arutamise käigus määratleda asjaolud, millest hagi rahuldamine või ka hagi osaline rahuldamine sõltub, maakohtul tuleb täita selgitamiskohustust, selgitades konkreetselt ja üksikute asjaolude kaupa, mida tuleb hagejal hagi rahuldamise eeldusena kohtu ette tuua ja hagejal tuleb seejärel hinnata hagi rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ja tõendeid. 21. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 12