← Eesti

2-22-114691/9

Obsah (11)§ 394§ 187§ 407§ 317§ 444§ 162§ 177§ 175§ 138§ 144§ 174

2-22-114691 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 03. august 2022, Paide kohtumaja Tsiviilasja num

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagile Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). 2

(5)Tsiviilasi nr 2-22-114691 Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
  1. Hageja esitas 26.04.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4195.02 euro saamiseks. Kuna kostjale ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada, siis lõpetas kohus 27.05.2022 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Pärnu Maakohtule Paide kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Hageja esitas hagiavalduse 14.06.
  3. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 08.05.2019 Inbank AS-iga tarbijakrediidilepingu nr x, mille alusel kostja sai laenu. Kostja kohustus tagastama Inbank AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Põhinõude suurus on 3197.05 eurot. Hageja nõuab kostjalt intressi määraga 12,90%, mille pooled on lepinguga kokku leppinud. Kostjal on intressivõlgnevus alates
  4. osamaksest, s.o 05.04.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
  5. osamakseni s.o 05.07.2020, summas 142.04 eurot (36.64+35.13+35.88+34.39). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 142.04 eurot. Vastavalt 08.05.2019 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule nõuab hageja kostjalt lepingu haldamistasu 10 eurot. Lepingu haldamisetasu oli 1.50 eurot kuus. 24.07.2020 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 05.04.2020 kuni 05.07.2020 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 10.00 eurot (4 x 2.50). Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 10.00 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivist. Pooled leppisid viivisemäära kokku lepingus, s.o 12,9% aastas. Hageja arvestab viivist alates 25.07.2020 kuni hagi esitamise päevani, s.o 14.06.
  6. Seisuga 14.06.2022 on sissenõutavaks muutunud viivise summa 779.15 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 3197.05 eurot, kuni sellekohase tasumiseni alates 15.06.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 12,9% aastas. Kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on viivisesumma 835.64 eurot. Inbank AS loovutas 31.07.2020 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale, kuna kostja ei reageerinud Inbank AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus.
  7. 15.06.2022 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

  1. Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult 29.06.2022 määruse alusel, kuna kostja tegelik elu- ega viibimiskoht ei olnud kohtule teada. Teade dokumentide kättetoimetamiseks avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.06.
  2. Vastavalt

§ 317

lg-le 5 loeti dokumendid kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate avaldamisest. Seega tuleb dokumendid lugeda kättetoimetatuks 15.07.2022 ja hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva möödunuks 29.07.2022. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. 3

(5)Tsiviilasi nr 2-22-114691 5.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 6. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kohtu selgitused 7.

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

8.

§ 162

lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Vastavalt

§ 175

lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu. 9.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib

§ 144

ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

  1. Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kostjalt kuulub väljamõistmisele tasutud riigilõiv 560 eurot kui vältimatu ja vajalik kulutus nõude esitamisel.
  2. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 480 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid,

§ 144

p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduses sisalduva menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja tutvunud dokumentidega ja koostanud hagiavaldust 4 tundi 50 minutit. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta) ning Julianuse Õigusbüroo OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. 12. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, 4

(5)Tsiviilasi nr 2-22-114691 hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3.5 tundi (1 tund = 100 eurot + käibemaks 70 eurot) ja summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 2 tundi, mis oli vajalik üksnes hagiavalduse koostamiseks, samuti ei ole tegemist keerulise hagiavalduse koostamisega. Seetõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku summas 240 eurot (2 h x 120 eurot).
  1. Hageja nõuab lisaks sissenõudekulude summas 50 eurot hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel, mis sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kokku on hageja vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks koos riigilõivuga seega 850 eurot.
  2. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.