2-22-9267/42

K O HTU MÄ Ä RUS Kohus Kohtukoosseis Tartu Ringkonnakohus Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. september 2022 Tsiviilasja number 2-22-9267 Tsiviilasi R.R. taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.R. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja R.R. (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja riigi õigusabi korras advokaat Argo Küünemäe kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
4. Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendid: Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus kriminaalasjas nr 1-22-2559 ja karistusregistri väljavõte.
7. Jätta Tartu Maakohtu
8. juuli
9. a määruse resolutsioon tsiviilasjas 2-22-9267 muutmata, täiendades määruse põhjendusi. nr
10. Jätta R.R. määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
11. R.R. (avaldaja) esitas
12. juunil 2022 Tartu Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks esinduseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusnõustamiseks. Taotluse kohaselt soovib avaldaja riigi õigusabi, et pöörduda kohtusse seoses sellega, et Viljandi Linnahoolduse juhataja Koidu Illison avaldas Facebookis avaldaja kohta kommentaari, millega ta rikkus avaldaja hinnangul isikuandmete kaitse seaduses (IKS) sätestatud nõudeid ja võis panna toime õigusrikkumise. Avaldaja leidis, et asutuse juhi suhtumine on olnud väär ning rikub karistamise põhimõtteid ning märkis, et teda ei ole kohtulikult süüdi mõistetud ning ta ei kanna vanglakaristust.
13. Tartu Maakohus jättis
14. juuli
15. a määrusega rahuldamata avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ning keeldus riigi õigusabi andmisest riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 5 alusel. Maakohus leidis, et tsiviilasi oleks kohtule esitatud tõendeid ja probleemikirjeldust arvestades perspektiivitu ning avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
16. Tartu Maakohus rahuldas
17. juuli
18. a määrusega avaldaja taotluse saada riigi õigusabi, et esitada määruskaebus maakohtu määruse peale, millega keelduti riigi õigusabi andmisest. Maakohus andis riigi õigusabi määruskaebuse esitamiseks kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud 100 % ulatuses igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kindlaksmääramist.
19. Avaldaja esitas maakohtu
20. juuli
21. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusnõustamiseks. Maakohus leidis õigesti, et avaldajal on majanduslikku seisundit arvestades õigus RÕS § 6 lg 1 alusel iseenesest riigi õigusabi saada, kuid keeldus ekslikult kohtule esitatud kirjalike materjalide põhjal riigi õigusabi andmisest põhjendusel, et avaldaja võimalus oma õiguse kaitseks on RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes ilmselt vähene. Avaldajal on au teotamise tõttu nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel ning IKS § 11 lg-s 2 sätestatud põhimõtteid arvestades. Avaldajal on õigus taotleda Facebookis avaldatud väärinformatsiooni avalikku ümberlükkamist, vabandamist ning mittevaralise kahju hüvitamist. K. Illison avaldas avalikes postitustes valeinformatsiooni nagu oleks avaldaja valinud vangi minemise asemel ühiskondlikult kasuliku töö, et heastada ühiskonnale tekitatud kahju. Tartu Maakohus rahuldas prokuratuuri taotluse ja lõpetas
22. mail 2022 kriminaalasjas nr 1-22-2559 tehtud määrusega avaldaja kriminaalasja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 lg 1 alusel, kohustades avaldajat KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel tegema 80 tundi üldkasulikku tööd ning tasuma KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel 417 euro 60 sendi suurused kriminaalmenetluse kulud. Ka karistusregistri väljavõttest nähtub, et avaldajat on
23. augusti
24. a seisuga karistatud üksnes väärteokorras ja tal puuduvad kriminaalkaristused. Lisaks avaldas K. Illison eraelulist informatsiooni au ja väärikust teotaval viisil ning negatiivseid väärtushinnanguid avaldaja kohta. Ta märkis, et "mitte midagi tegemine on ka tegevus", millega ta otseselt halvustas ja solvas avaldajat avalikult. Avaldaja pidi postituse tõttu pöörduma veebikonstaabli poole, et postitus maha võetaks. Kuna postitusest tuli välja, nagu ei oskaks avaldaja midagi teha ning et ta on kurjategija, kelle koht on vanglas, sai avaldaja paanikahood ja tal tekkis depressioon. Avaldaja ei julgenud mõni aeg pärast postitust kodust lahkuda, sest sõbrad ja tuttavad hakkasid helistama ja vangla kohta aru pärima.
25. Maakohus jättis avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt ringkonnakohtule. selle RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 kohaselt jätta muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi. Tsiviilasja materjalide kohaselt on avaldaja osalise töövõimega ning alates
27. a septembrist töötu. Avaldaja sissetulek on igakuine toimetulekutoetus (150 eurot) ja töövõimetoetus (280 eurot). Avaldajale ei kuulu muid esemeid, mille arvel ta saaks õigusabikulud kanda. Avaldaja igakuised kulud eluasemele on 60 eurot, millele lisanduvad kommunaalmaksed, toidukulud 150 eurot, sidekulud 23 eurot. Avaldaja on Tartu Maakohtu
28. aprilli
29. a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi kohaselt kohustatud enda lapsele tasuma igakuise elatisena 150 eurot kuus ning 4400 eurot 90 senti tagasiulatuva elatisena
30. oktoobrist 2018 – 2
31. aprillini 2022 igakuiselt seitsme aasta jooksul võrdsete osamaksetena. Avaldaja vastu algatatud täitemenetlustes on majandusliku seisundi teatise kohaselt nõudeid ligi 12 000 euro ulatuses.
32. Ringkonnakohus leiab eeltoodut arvestades, et avaldaja ei suuda RÕS § 6 lg 1 ja § 14 lg 1 mõttes tasuda õigusabi vajamise ajal asjatundliku õigusteenuse eest, arvestades hageja varalist seisundit ja sissetulekut ning asjaolu, et hageja ülalpidamisel on üks laps. Riigi õigusabi andmist ei välista iseenesest majanduslik seisund RÕS § 7 lg 1 p-de 3 ja 4 mõttes. Avaldaja ei ole tema osalist töövõimet arvestades ka RÕS § 7 lg 1 p 1 mõttes võimeline enda õiguseid ise kaitsma.
33. Ringkonnakohus nõustub aga maakohtuga, et riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda. Avaldaja on määruskaebuses leidnud, et tal on õigus taotleda Facebookis avaldatud väärinformatsiooni avalikku ümberlükkamist, vabandamist ning mittevaralise kahju hüvitamist VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 alusel ning IKS § 11 lg-s 2 sätestatud põhimõtteid arvestades. Avaldaja on esitanud kuvatõmmise, millest nähtub, et K. Illison on avaldanud avaldajat puudutava postituse sotsiaalmeedias. Õiguslikult ei ole välistatud, et avaldaja saaks esitada K. Illisoni vastu au teotamisest tuleneva nõude. Ainuüksi nõude aluseks oleva õigusnormi olemasolu ei ole aga riigi õigusabi andmiseks piisav. Määruskaebuse enda väidete kohaselt oli avaldajal kohustus teha üldkasulikku tööd, küll kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kohaselt KrMS § 202 lg 2 p 3 mõttes, mitte vanglakaristuse asemel. Asja materjalidest tulenevalt on avaldajat puudutav postitus juba ka sotsiaalmeediast eemaldatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tsiviilasja materjale, avaldaja põhistusi ning probleemikirjeldust arvestades on avaldaja võimalus oma õiguste kaitseks RÕS § 7 lg 1 p 5 mõttes vähene.
34. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et sotsiaalmeedia postitus puudutab avaldaja väidetavalt rikutud õigusi. Asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda seega juba RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel. Avaldaja soovi karistada eksimusi selleks, et tagada, et ametialane käitumine ei muutuks süüdimatuks, ei oleks võimalik esitatud nõudega tagada. Arvestades asjaolu, et avaldajat puudutav postitus on asja materjalide kohaselt juba ka sotsiaalmeediast eemaldatud, on avaldajale asjast võimalik tulenev kasu RÕS § 7 lg 1 p 12 mõttes ka ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile.
35. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg-st 3 ja § 238 lg-st 1 lähtudes asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud Tartu Maakohtu
36. mai
37. a määruse kriminaalasjas nr 122-2559 ning karistusregistri väljavõte. Nendest tõenditest nähtuv info ei anna samas alust maakohtu vaidlustatud määruse resolutsiooni muutmiseks.
38. Avaldaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 70 eurot. Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 10 kohaselt ei võeta riigilõivu menetlusabi taotluse läbivaatamise ja selles asjas määruskaebuse esitamise eest. Riigi õigusabi saamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusnõustamiseks on menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p 3 mõttes. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 70 eurot ettenähtust rohkem. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Riigilõivu tagastab TsMS § 150 lg 4 alusel kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Triin-Uusen Nacke Kersti Kerstna-Vaks Indrek Parrest 3