Obsah (5)

§ 123§ 120§ 132§ 55§ 133

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. augustil 2022. a, Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-2171 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 120, § 132 p 1, § 133, § 155, § 156, kohus Otsustas: Jätta Arlet Juusaare kaebus rahuldamata ning PPA Lõuna prefektuuri 07.06.2022 kiirmenetlus otsus väärteoasjas nr 2780,22,005326 muutmata. Edastada käesolev kohtuotsus Arlet Juusaarele ja PPA Lõuna prefektuurile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb teatada 7 (seitsme) päeva jooksul kohtuotsuse avaldamisest/kättesaamisest kirjalikult Tartu Maakohtule. Nõuetekohaselt vormistatud kassatsioonkaebuse saab Riigikohtule esitada 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Menetluse käik ja asjaolud 07.06.2022 koostas PPA Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik P. S. kiirmenetluse otsuse nr 10220182388410 selle kohta, et Arlet Juusaar 07.06.2022 kella 21.57 ajal XXX maakonnas XXXX vallas XXXX külas XXXXX tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Menetlusalune isik rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 sätestatud nõuet ning tema tegu on kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja määras A. Juusaarele karistuseks LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 70 trahviühikut, s.o 280 eurot. Rahatrahvi tasumise tähtaeg on 22.06.
2. A. Juusaar esitas 22.06.2022 kaebuse PPA Lõuna prefektuuri 07.06.2022 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2780,22,
3. Rikkumist menetlusalune isik tunnistab, kuid kiirmenetluse otsusesse ei ole märgitud isiku siirast kahetsust, mida ta koheselt suuliselt avaldas. Samuti on tal juhtimisõiguse saamiseks vaja ära teha ainult veel sõidueksam. Varasemalt on isik sõitnud ainult koos juhendajaga, kellele on väljastatud ka juhendaja tunnistus. A. Juusaarel puuduvad varasemad rikkumised. Hiljuti kaotas A. Juusaar töökoha, mistõttu tal ei ole võimalik nii suurt rahatrahvi tasuda. 21.06.2022 sooritas menetlusalune isik sõidueksami ja sai endale juhtimisõiguse. A. Juusaar palub karistuseks määrata väiksem rahatrahv. Menetlusalune isik on nõus kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. PPA Lõuna prefektuur 30.06.2022 vastuses kaebusele on seisukohal, et otsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks puuduvad alused. Karistus on menetlusalusele isikule määratud sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. A. Juusaarel puudus juhtimisõigus otsuse tegemise ajal. Samuti saab juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise toime panna üksnes teadlikult ning kavatsetult. Asjaolu, et süüdlane sai hiljem juhtimisõiguse, ei vähenda kohtuvälise menetleja hinnangul isiku süüd ega välista karistamist. Liiklusseaduse nõuete eiramine juba enne juhtimisõiguse saamist viitab selgelt menetlusaluse isiku ükskõiksele suhtumisele liiklusseaduse nõuetesse. Sellist politsei veendumust kinnitab ka kaebus, mille kohaselt menetlusalune isik on teo põhjendamisel väga palju pühendunud rikkumise õigustamisele või pehmendamisele. Tulenevalt eelnimetatust leiab kohtuväline menetleja, et menetlusalusele isikule määratud rahatrahv on proportsionaalne, seaduslik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust ja

§-st § 132 p 1, palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtuväline menetleja peab võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendid

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kohus leiab, et on olemas alused, lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna prefektuurile edastanud kaebuse ja selle lisade koopiad, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Samuti on mõlemad osapooled saanud kirjalikult oma seisukohti avaldada. Kohus, uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat. Kohtu hinnangul on kiirmenetluse otsus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja ülekuulamise protokoll vormistatud nõuetekohaselt. Samuti nähtub kiirmenetluse otsusest, et A. Juusaarele on selgitatud

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õiguseid ja kohustusi ning isik on nende õiguste tutvustamise kohta andnud ka allkirja. Kiirmenetluse otsuses on A. Juusaare allkirjaga fikseeritud ka menetlusaluse isiku nõustumine kiirmenetluse läbiviimisega. Kiirmenetlust on kohtu hinnangul kohaldatud õiguspäraselt, s.o seaduses sätestatud eeldustel (

§ 55lg 1 p 1-3).

Kiirmenetluse otsusest ka nähtub, et menetlusalune isik on andnud 2 kirjalikke ütluseid väärteo toimepanemise kohta. Neid asjaolusid ei ole vaidlustanud kohtueelses ega kohtumenetluses ka menetlusalune isik. Samuti ei saa väita, et kohtuväline menetleja oleks jätnud A. Juusaare avaldatud kahetsuse otsuse koostamisel arvesse võtmata – kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel diskretsiooniõiguse kasutamine ei tähenda a priori, et menetlusaluse isiku kahetsust ei oleks arvesse võetud. Vaidlust ei ole asjaoludes, et A. Juusaar 07.06.2022 kella 21.57 ajal XXXX maakonnas XXXX vallas XXXX külas XXXX tee

1. kilomeetril juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Neid faktilisi asjaolusid ei ole ka A. Juusaar kohtueelses- ega kohtumenetluses kordagi vaidlustanud. Väärteoasjas kogutud tõendid (kiirmenetluse otsuses kajastuvad menetlusaluse isiku ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja ütlused, liiklusregistri päringuvastus) kinnitavadki kohtu hinnangul kogumis, et A. Juusaar juhtis 07.06.2022 kella 21.57 ajal XXXX maakonnas XXXX vallas XXXX külas XXXX tee
2. kilomeetril mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. Menetusalune isik on kiirmenetluse otsuses omakäeliselt andnud kirjalikke ütluseid. Ütluste kohaselt A. Juusaar sõitis XXXX maanteel ilma lubadeta. Kohus siinkohal märgib, et menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid (vt analoogia korras RKKKo 3-1-1-100-03, p 8). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et A. Juusaar kõrvaldati XXXX maakonnas XXXX tee
3. kilomeetril 07.06.2022 kell 21.59 mootorsõiduki Audi A6 reg-nr-ga XXX juhtimiselt, sest isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Tunnistaja A. A. ütluste kohaselt tuvastati 07.06.2022 kell 21.57 XXXX maakonnas XXXX vallas XXXX tee
4. kilomeetril mootorsõiduki Audi A6 reg-nr-ga XXX, mis liikus suunaga XXXX, juhil A. Juusaarel juhtimisõiguse puudumine. Algselt isik selgitas politseiametnikele, et tal on juhtimisõigus olemas ning ta sooritas eksami Transpordiametis, kuid hiljem tunnistas, et tal juhtimisõigus puudub. Väljatrükk Transpordiameti liiklusregistrist tõendab, et A. Juusaarel puudus 07.06.2022 Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja see on temale omistatud 21.06.
5. Eeltoodut kokku võttes on kohtu hinnangul üheselt tuvastamist leidnud, et A. Juusaar juhtis 07.06.2022 kella 21.57 ajal XXXX maakonnas XXXX vallas XXXX külas XXXX tee
6. kilomeetril mootorsõidukit Audi A6 reg-nr-ga XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Menetlusalune isik ei ole ka ise otsuses märgitud ajal, kohas ja sõidukiga juhtimisõiguseta sõitmist eitanud. Seega on täidetud LS § 201 lg 1 objektiivne koosseis. KarS § 12 lg 3 kohaselt on süüteokoosseisu subjektiivseteks tunnusteks tahtlus või ettevaatamatus. KarS § 16 lg 1 kohaselt jaguneb tahtlus kavatsetuseks ja otseseks ning kaudseks tahtluseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus on seisukohal, et A. Juusaare õigusvastane tegu on toime pandud kavatsetult, kuna ta algselt teda kinni pidanud politseiametnikele kinnitas endal juhtimisõiguse olemasolu, kuigi tal seda tegelikult ei olnud, s.o ta teadis ilmselgelt, et sõidab kontrollimise hetkel juhtimisõiguseta ning ka seadis seega juhtimisõiguseta juhtimise enda eesmärgiks. 3 Kohus ei tuvastanud käesolevas asjas ka õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb menetlusalust isikut A. Juusaart toimepandud väärteo eest karistada. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 alusel menetlusaluse isiku A. Juusaare kahetsust, mis selgelt väljendub ka tema kaebuses. Kohtul ei ole põhjust kahetsuse siiruses kahelda – reeglina süüteo toimepanijad kahetsevadki rikkumise toimepanemist alles vahelejäämisel. Raskendavaid asjaolusid karistuse mõistmisel kohus ei tuvastanud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. isik LS § 201 lg 1 sätestab, et mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Järelikult on menetlusaluse isiku süütegu kohtuvälise menetleja poolt õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 1 järgi. Vaidlus on tõusetunud selles, kas kohtuväline menetleja on A. Juusaarele määranud rikkumise eest õiguspärase karistuse.

§ 133

p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja mõistnud A. Juusaarele rikkumise eest kohase ja õiguspärase karistuse. Kohtu hinnangul ei ole A. Juusaare kaebuses toodud aspektide (töökoha kaotamine, juhtimisõiguse hilisem omandamine, varasemate rikkumiste puudumine) puhul tegemist karistust kergendavate asjaoludega KarS § 57 lg 2 mõttes. Nimelt teadlik otsustus juhtida mootorsõidukit juhtimisõiguseta ei vähenda mingilgi viisil isiku süü suurust (vaata analoogia korras RKKKo 3-1-1-18-17, p 10). LS § 201 lg 1 järgi saab karistusena mõista rahatrahvi kuni 200 trahviühikut (s.o kuni 800 eurot) või aresti. Menetlusalust isikut karistusregistri andmetel varasemalt liiklusrikkumiste eest karistatud ei ole. Käesoleval juhul määrati kohtuvälise menetleja otsusega A. Juusaarele rahatrahv sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Võttes ka kergendava asjaoluna arvesse menetlusaluse isiku kahetsust, on kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus proportsionaalne. Kohtu hinnangul ei saa mööda vaadata sellest, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit teadlikult ilma juhtimisõiguseta ja seda ei väära ka varasemate rikkumiste puudumine ning hilisem juhtimisõiguse saamine. Juhtimisõiguseta juhtimisega seatakse potentsiaalselt ohtu lisaks juhile endale ka kaasliiklejate tervis, elu ja vara. Halvimatel juhtudel võivad rikkumisel olla fataalsed tagajärjed. Eelnevale tuginedes peab kohus põhjendatuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga 70 trahviühiut, s.o 280 eurot. Kohus peab A. Juusaare süüd kesmisest veidi väiksemaks ning mõistetav karistus peab A. Juusaart mõjutama liiklusrikkumisi enam mitte sooritama. Määratav karistus peab ka tegelikult menetlusalusele isikule saatma signaali, et temapoolsete rikkumiste toimepanemine ei ole mingil moel aktsepteeritav. Samas karistuse kandmine ei pea olema menetlusalusele isikule mugav, vaid peab hoidma ära uued süüteod ja saatma ka ühiskonnale signaali, et rikkumistele järgnevad mõjusad karistused. Tuginedes eeltoodule, jätab kohus menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja PPA Lõuna prefektuuri 07.06.2022 kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2780,22,005326 muutmata. 4 Kuna kaebuse esitaja ei ole taotlenud karistuse kandmist, s.o rahatrahvi tasumist ositi pikema tähtaja jooksul ning ei ole ka kohtule esitanud tõendeid enda majandusliku olukorra kohta, jätab kohus karistuse tasumise kehtima kohtuvälise menetleja otsuses märgitud tingimustel. Menetlusalusel isikul on võimalik kohtuvälisele menetlejale esitada taotlus karistuse ositi kandmiseks. Kohus siinkohal selgitab menetlusalusele isikule, et ei pea võimalikuks tema suhtes ka väärteomenetlust lõpetada. Tuvastamist on leidnud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toimepanemine. Kohtu hinnangul on juhtimisõiguseta juhtimiste osas olemas ka suur avalik menetlushuvi, kuna tegemist on massirikkumistega, mis võivad lõppeda ka fataalselt. Samuti ei ole menetlusaluse isiku süü niivõrd väike, sest ta pani rikkumise toime teadlikult. Seega puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks ka otstarbekuse kaalutlustel. Kohtunik Peet Teidearu (allkirjastatud digitaalselt) 5