Obsah (10)

§ 9§ 14§ 43§ 15§ 45§ 46§ 2§ 44§ 47§ 49

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Pärnu Maakohus Eve Grass 02. september 2022.a kell 14:30, Pärn

§ 9lg 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormil.

25.08.2022.a esitas avaldaja kohtule avalduse täienduse, milles palub lisaks pankroti väljakuulutamisele algatada ka kohustustest vabastamise menetlus. 2 2-22-10403

1. Avalduse kohaselt on võlgniku igakuiseks sissetulekuks töötus hüvitis 426 eurot kuus ja igakuised väljaminekud on kokku 412 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi võlausaldajate ees kokku 25 355,46 eurot ning arvestades tema igakuiseid väljaminekuid jääb võlgnevuste tasumiseks igas kuus 10 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on makseraskuste põhjuseks sissetulekute vähenemine ja töökaotus. Samas märgib võlgnik, et ta asus uuesti tööle 01.08.2022.a. Võlgnik palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
2. 24.08.2022.a esitas vandeadvokaat Martin Pärn kohtule kirjaliku nõusoleku võlgniku pankrotihalduriks ja usaldusisikuks hakkamise kohta. Kohus kuulas võlgniku seisukoha ära sidevahendite kaudu 01.09.2022.a ja 02.09.2022.a Võlgnikul vastuväiteid pankrotihalduri ja usaldusisiku kohta ei esitanud.
3. Kohus tegi päringud registritesse ning tuvastas, et võlgniku nimele on registreeritud sõiduk Audi 100 registreerimismärgiga 411 ALK. Võlgniku nimele ei olnud registreeritud muid sõidukeid, äriühinguid ega kinnisvara. Võlgniku suhtes on algatatud üks täitemenetlus. Töötamise registrist nähtuvalt on võlgnik alates 01.08.2022.a tööl FENNOBED OÜ-s masinõmblejana. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see vastab füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 11 lg 2 nõuetele ja ei esine

§ 14sätestatud maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

6.

§ 43

kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 15

lg 9 kohaselt kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

1. PankrS § 13 lg 5 kohaselt kui võlgnik soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd võlgnik ei ole avalduses avaldanud soovi pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungil, lahendab kohus avalduse kirjalikus menetluses. Kohus on võlgniku ära kuulanud telefoni teel.
2. Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti kohtu poolt kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulekuks oli avalduse esitamisel hüvitis 426 eurot. Alates 01.08.2022.a töötab võlgnik masinõmblejana ning võlgniku töötasu varasemalt on samal ametikohal olnud 3 2-22-10403 500-650 eurot kuus. Võlgnikul on küll sõiduauto, kuid selle esmane registreerimise aasta on
3. Muu vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on kohustusi võlausaldaja ees avaldusest nähtuvalt kogusummas vähemalt 25 355,46 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, kulub see igakuiste vajaduste rahuldamiseks ning sellise sissetuleku juures ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Võlgnikule kuuluva vara arvelt ei ole võimalik ka võetud kohustusi täita, kuivõrd võlgniku kohustused on ilmselgelt suuremad kui vara väärtus. Kohus loeb tuvastatuks, et E.P. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
4. Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks.
5. Kohus kuulutab võlgniku E.P. pankroti välja
6. septembril 2022.a kell 14.30, nimetab võlgniku pankrotihalduriks vandeadvokaadi Martin Pärn ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 22.09.2022 algusega kell 11.00 virtuaalruumi vahendusel. Isikutel, kes soovivad võlausaldajate esimesest üldkoosolekust osa võtta tuleb saata teade virtuaalistungile kutse saamiseks e-postile pmkparnu.menetlus@kohus.ee. Teates tuleb märkida tsiviilasja number 222-
7. 11.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 12. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest 4 2-22-10403 vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46

lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur vandeadvokaat Martin Pärn andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et vandeadvokaat Martin Pärn täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et Martin Pärn on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada hiljemalt 02.09.2023.a. Kohus selgitab:  tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (

§ 44

)  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (

§ 47

lg 1 ja 2)  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. (

§ 49lg 9) 13. Tulenevalt Pankr

S § 18 lg 1 ja 3; § 20 lg 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 14. Tulenevalt PankrS § 33 lg 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. 5 2-22-10403 Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ja avaldajale ning tema lepingulisele esindajale teadmiseks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik 6