Obsah (7)

§ 438§ 5§ 230§ 231§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2022. a, Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-16953

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. 16.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus on tuvastanud, et kostja ja AS Swedbank vahel on sõlmitud laenuleping nr xxx. Laenulepingust nr xxx tulenevad AS Swedbank nõuded on tagatud hageja poolt täitemenetluse nr xxx (sissenõudja Eesti Energia AS) raames omandatud ja hageja omandis oleva kinnisasja, asukohaga xxx, koormava hüpoteegiga. Kostja on teinud AS-le Swedbank 31.08.
2. a kuni 16.06.
3. a laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmiseks makseid summas 7 548,88 eurot.
4. Hagiavalduse kohaselt on hageja täitnud kostja laenulepingust nr xxx tulenevad kohustused AS Swedbank ees ning seda põhjusel, et hageja varal, korteriomandil asukohaga xxx lasuva hüpoteegiga olid ja on jätkuvalt tagatud kostja kohustused, mis tulenevad kostja ja AS Swedbank vahelisest laenulepingust nr xxx.
5. Kostja ei eita laenulepingust nr xxx tulenevate laenumaksete tasumata jätmist, kuid kostja hinnangul puudub hagejal nõudeõigus kostja vastu, kuivõrd hageja on tagatisvara omandamisega võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk Swedbank AS ees summas 43 075 eurot (tl 28). 4
6. Kohus kostja vastuväidetega ei nõustu. Puudub vaidlus, et hageja on tasunud Swedbank AS-le D B laenulepingust nr xxx tulenevate kohustuste täitmisena 7 548,88 eurot (tl 14). Hageja nõude esitamise aluseks rahuldatud nõude ulatuses on AÕS § 349 lg 3 esimene lause, mille järgi läheb nõue võla tasumisel võlgnikuks mitteoleva hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku poolt rahuldatud ulatuses talle üle. Samasugune tagajärg nõude üleminekuks tuleneb ka VÕS § 173 lg 3 p-st 2, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine. AÕS § 349 lg 3 teise lause järgi kohaldatakse nõude ülemineku puhul sama lõike esimese lause järgi käenduse kohta käivaid sätteid. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude ülemineku (cessio legis) juhtumiga VÕS § 173 lg 1 mõttes.
7. Käesoleval juhul oli täitemenetluses sissenõudjaks Eesti Energia AS, kelle kasuks oli kinnistusraamatusse seatud käsutamise keelumärge kohtutäituri 08.02.
8. a avalduse alusel. Kinnistusraamatu väljavõttelt nähtub, et IV jakku on Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid, mis tagavad laenulepingust nr xxx tulenevaid laenumakseid. TMS §158 lg 1 kohaselt kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused ja lg 3 kohaselt nõudest järjekohas tagapool olevad õigused lõpevad pakkumise parimaks tunnistamisega. Lõppenuks loetakse ka kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Eeltoodust tulenevalt ei saanud täitemenetluse nr xxx tulemusel lõppeda Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid. Hüpoteek annab pandiõigusena hüpoteegipidajale õiguse rahuldada hüpoteegiga tagatud nõue koormatud kinnisasja arvel (AÕS § 276 lg 1, § 325 lg 1, § 352 lg 1). Asjaõigusena annab hüpoteek kinnisasja realiseerimise õiguse, sõltumata sellest, kas kinnisasja omanik on ühtlasi isiklik võlgnik. Käesoleva juhul on hageja täitnud kostja kohustuse panga ees, vältimaks kinnisasja sundmüüki panga nõude katteks. Kui kinnisasja omanik teeb seda sundtäitmise vältimiseks, ei saa võlausaldaja VÕS § 78 lg 3 järgi keelduda täitmise vastuvõtmisest. Võlgniku eest tema rahalise kohustuse täitnud kolmandal isikul on VÕS § 78 lg 4 järgi tagasinõue või nõude täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, mh tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest. Eeltoodud sätetest nähtuvalt läheb võlausaldajalt kohustuse täitnud käendajale seaduse alusel üle võlausaldaja nõue võlgniku vastu. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud laenulepingust nr xxx tulenevad kostja kohustused panga ees. Seega on hagejal AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg 3 p-de 2 ja 3 alusel tekkinud tagasinõude õigus kostja vastu pangale tasutud laenumaksete ulatuses.
9. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning kostjalt kuulub 7 548,88 eurot hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud 23.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. 5 24.

§ 174

lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

1. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1 320 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 475 eurot, lepingulise esindaja kulu 845 eurot, millest 11.04.
2. a kohtuistungiga seotud esindaja kulu 130 eurot).
3. Hageja tasus riigilõivu 475 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 7 548,88 eurot tasumisele riigilõiv 475 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 475 eurot.
4. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 5,5 tundi, määraga 130 eurot tunnis. Kohtuistungiks ettevalmistamise ja osalemise ajakulu oli 1 tund (tl 54). Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse ning kostja seisukohale vastuse koostamisek. Hageja esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas.
5. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 1 320 eurot (sh asjas tasutud riigilõiv 475 eurot ja lepingulise esindaja kulu 845 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6