Lõpetada kriminaalasjas nr 1-22-3582 kahtlustatavate A, B, C ja XXX OÜ suhtes kriminaalmenetlus KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 4 järgi
2.
lg 2 p 1 alusel kohustada At hüvitama kuriteoga tekitatud kahju solidaarselt koos C, B, XXX OÜ-ga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 3.
lg 2 p 1 alusel kohustada At tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega summas 7423,51 eurot, tehes ülekande “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 4.
1000 eurot riigituludesse. 1 5. Juhindudes
lg-st 3 määrata
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 8.
lg 2 p 1 alusel kohustada B hüvitama kuriteoga tekitatud kahju solidaarselt koos C, A, XXX OÜ-ga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 9.
lg 2 p 1 alusel kohustada B tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega summas 7423,51 eurot, tehes ülekande “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 10.
1000 eurot riigituludesse. 11. Juhindudes
lg-st 3 määrata
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 14.
lg 2 p 1 alusel kohustada Ct hüvitama kuriteoga tekitatud kahju solidaarselt koos A, B, XXX OÜ-ga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 15.
lg 2 p 1 alusel kohustada Ct tasuma kriminaalmenetluse kulud, s.o kannatanu esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega summas 7423,51 eurot, tehes ülekande “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 16.
1000 eurot riigituludesse. 2 17. Juhindudes
lg-st 3 määrata
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. 20.
lg 2 p 1 alusel kohustada XXX OÜ-d hüvitama kuriteoga tekitatud kahju solidaarselt koos C, B, Aga summas 102 395,60 eurot kannatanu osaühing YYY õigusjärglase “Y“ xxx AS-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 21.
1000 eurot riigituludesse. 22. Juhindudes
lg-st 3 määrata
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud alates kohtumääruse jõustumisest.
lg 2 p-de 1 ja 2 alusel pandud kohustusi kohtumääruses märgitud tähtajaks, siis uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud.
alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised vahendid Swedbank AS arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontodelt summas 25000 eurot üle “Y” XXX AKTSIASELTS’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.
alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised vahendid Swedbank AS arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontodelt summas 4734 eurot üle “Y” XXX AKTSIASELTS’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.
alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised vahendid Swedbank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontodelt summas 38650 eurot üle “Y” XXX AKTSIASELTS’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“.
alusel tsiviilhagi tagamiseks arestitud rahalised vahendid Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni arestituks ning pärast kriminaalasja nr xxxxxxxxxx lõpetamist kanda nimetatud kontolt summas 32140 eurot üle “Y” XXX AKTSIASELTS’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS SEB Pank), selgitusega „Hüvitis kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx“. 33. Asitõendid: pakend nr 1 (CD-plaat, millel on kannatanu poolt esitatud täiendavate tõendite lisad), pakend nr 2 (CD-plaat, millel on X pangakontode väljavõtted) ja pakend nr 3 (CD-plaat, millel on isikute varalist seisu kajastavate vaatlusprotokollide pankade vastuseid) - jätta
4 AJAOLUD JA PROKURTUURI TAOTLUS Põhja Ringkonnaprokuratuur esitas 07.06.2022 Harju Maakohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas 1-22-3582 (kohtueelse menetluse nr xxxxxxxxxx) A, B, C ja XXX OÜ suhtes
S § 201 lg 2 p 2, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et nemad ühiselt ja kooskõlastatult panid toime suures ulatuses võõra vara omastamise XXX OÜ kaasabil, kellele on esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3 järgi. Nimelt teatati 16.04.2018.a OÜ YYY töötajatele, et osaühing lõpetab oma edasise tegevuse, mille järgselt OÜ YYY töötajad pearaamatupidaja A (ametiaja periood 14.03.201628.02.2019), müügijuht B (ametiaja periood 06.11.2017-13.01.2019) ja tarneahela juht C (ametiaja periood 27.03.2017-13.01.2019) asutasid 23.05.2018.a äriühingu XXX OÜ (reg.kood xxxxxxxx). Antud ettevõtte osanikeks jäid eelnimetatud isikud ning juhatuse liikmeks valiti X. Seejärel asusid A, B ja C müüma osaühingu YYY kuuluvat olemasolevat laojääki, aga ka välismaa tarnijatelt OÜ YYY arvel ostetavat kaupa nii, et raha müügi eest laekus nende poolt asutatud XXX OÜ arveldusarvele. Lisaks tasuti OÜ YYY arvelt omastatava kauba vedamise transpordikulusid. Osaühingu YYY ning A, C ja B vahel olid sõlmitud töölepingud. Müügijuht B põhilisteks tööülesanneteks oli kauba müük, suhtlemine klientidega ja tellimuste vastuvõtt. Kauba tellimise ning tellimuste täitmise eest, s.o kauba komplekteerimise ning laadimise eest vastutas tarneahela juht C. Kõikide kaupade tellimine, saatmine ja müügiga seotud arveldamine ning laojääkide jälgimine oli pearaamatupidaja A ülesanne. Seega oli nimetatud isikutele, kui osaühing YYY töötajatele usaldatud ligipääs kannatanu varale: laoterritooriumil olevale kaubale ning lisaks sellele Ale oli usaldatud OÜ YYY arveldusarvel olev raha. Ajavahemikul 12.06.2018 – 19.12.2018 on tuvastatud kümme omastamise osategu, mis on toime pandud ühtsest tahtlusest, ning millega tekitati osaühingule YYY kahju kokku vähemalt 74 005,52 eurot: 1) 12.06.2018 episood: 12.06.2018.a saatis C e-posti aadressilt xxx B e-posti aadressile xxx kannatanu kliendi UAB Baltic Fiberi esindaja D kontaktandmed. Samal päeval allkirjastas A väravaloa nr 929118, milles oli märgitud kauba saajaks UAB Baltic Fiber (s.o A väljastas kirjaliku loa laoterritooriumi valvanud turvatöötajatele laokauba ettevõtte territooriumilt välja viimiseks). OÜ YYY raamatupidamissüsteemist ei nähtu, et YYY oleks esitanud UAB-le Baltic Fiber ajavahemikus 01.06 – 30.06.2018 ühtegi arvet. Samuti ei ole OÜ YYY pangakontole vaadeldaval perioodil laekunud makseid UAB Baltic Fiber’i poolt. Seejuures nähtub eelnimetatud väravaloast, et OÜ YYY laost väljastati kaupa UAB Baltic Fiber nimele. Samal ajal laekus ülekanne äriühingult UAB Baltic Fiber XXX OÜ kontole. Seega pöörasid kahtlustatavad XXX OÜ kasuks neile usaldatud OÜ YYY vara väärtuses 3314,84 eurot. 2) 13.06.2018 episood: 5 10.05.2018.a saatis P.P.H.U. ANDER esindaja E tellimuse aadressile xxx, soovides kannatanult osta paberitooteid Daisy Smart A'8 ja Daisy Family A'
Kannatanu YYY OÜ (registrikood: xxxxxxxx) poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks on arestitud järgnev vara: - 05.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes
lg-st 1, § 142 lgtest 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti Ale (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX, Swedbank AS-i limiidikontol XXXXXXXXXX ja väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxx; SEB Eesti AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX; LHV Pank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX ning Luminor Bank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et kogu pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot. 09.04.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määruse nr xxx alusel tühistati Harju Maakohtu määrus osaliselt ning juhindudes
lg-st 1, § 142 lg-test 1, 2, 21, 4 ja 5 määras Ringkonnakohus arestida kannatanu YYY OÜ (registrikood: xxxxxxxx) poolt esitatud tsiviilhagi tagamiseks Ale (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et kogu pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 74 005,52 eurot. - 06.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes
lg-st 1, § 142 lgtest 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti Ble (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank AS arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX, limiidikontol nr XXXXXXXXXX ja väärtpaberikontol nr xxxxxxxxxx; LHV Pank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et kogu pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot. - 06.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes
lg-st 1, § 142 lgtest 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti Cle (isikukood: xxxxxxxxxxx) kuuluvatel kontodel, s.o Swedbank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX ning limiidikontol XXXXXXXXXX; LHV Pank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX; Luminor Bank AS-i arvelduskontodel nr XXXXXXXXXX, XXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et kogu pangakontodel arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot. - 06.03.2020 Harju Maakohtu määruse nr xxx alusel juhindudes
lg-st 1, § 142 lgtest 1, 2, 21, 4 ja 5 arestiti XXX OÜ-le (registrikood: xxxxxxxx) kuuluval Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid ja sinna edaspidiselt laekuvad rahalised vahendid selliselt, et pangakontol arestitud rahaliste vahendite summa ei ületa 102 395,60 eurot. Prokurör leiab oma taotluses kokkuvõtvalt, et KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kriminaalmenetluses kogutud materjalide pinnalt on võimalik hinnata, et kahtlustatavate süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas puudub, mistõttu leiab prokurör taotluses toodud põhjendustel, et A, B ja C ja 10 XXX OÜ suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada
alusel, määrates, et kahtlustatavad kohustuvad lisaks solidaarsele tsiviilhagi hüvitamisele summas 102 395,60 eurot (seda vähemalt osaliselt ka arestitud vara arvelt) tasuma täiendavalt 1000 (tuhat) eurot riigituludesse. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja kriminaalasja materjalidega leiab, et prokuratuuri taotlus kriminaalasjas menetluse lõpetamiseks A, B ja C ning XXX OÜ suhtes
S § 201 lg 2 p 2, 4 järgi ning XXX OÜle KarS § 201 lg 3 - § 22 lg 3 järgi. Tegemist on II astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb füüsilisele isikule karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse.
sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud aluste korral võib juhindudes
lg 1 prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu esindajad esitanud kohtueelse menetluse ajal Riigi peaprokurörile ja menetlust juhtivale prokurörile oma vastuväited kriminaalmenetluse lõpetamise osas leides, et antud asjas menetluse lõpetamine riivaks tõsiselt ühiskonna õiglustunnet, õõnestaks õiguskaitseasutuste autoriteeti majanduskuritegude menetlemiseel ning kahjustaks tervikuna majanduskeskkonda. Tegemist oli teadlikult ja eesmärgipäraselt välja töötatud kuritegeliku skeemiga, mille abil grupp isikuid omastas pika aja jooksul kannatanu vara. Samuti leidsid kannatanute esindajad, et menetluse jätkamiseks esineb avalik huvi ning kriminaalmenetluse lõpetamine läheb vastuollu Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-12/22/1 punktiga 3.3.7, mille kohaselt esineb avalik menetlushuvi
S §-s 201 sätestatud süüteoga ning tekitatud kahju ületab olulise kahju määra (4000 eurot). Samasisulised (peaaegu identsed) vastuväited esitasid kannatanu esindajad ka Harju Maakohtule. Kohtu hinnangul on prokurör oma taotluses igati põhjendatult jõudnud järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas ei ole kahtlustatavate süü suur ning puudub ka avalik menetlushuvi. Prokurör on taotluses oma seisukohti ka väga üksikasjalikult põhjendanud ning ka kohtueelse menetluse ajal enne lõpetamise taotluse esitamist vastanud kannatanu esindajate poolt esitatud vastuväidetele. Nagu kohus eelnevalt märkis, on kannatanute esindajad oma vastuväites nii prokuratuurile kui ka kohtule viidanud ka vastuolule Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktiga 3.3.7. Siinkohal peab kohus oluliseks märkida, et tegemist on siiski prokuratuuri sisemise juhisega, milles on paika pandud põhimõtted tagamaks võimalik isikute võrdne kohtlemine ja avaliku menetlushuvi järgimine oportuniteediprintsiibi kohaldamisel. Prokurör 11 on oma taotluses põhjendatult selgitanud seoses nimetatud juhisega ka seda, et juhisega vastuolus olevatel juhtudel tuleb kriminaalmenetluse lõpetamisel koostada põhistatud määrus, kus muuhulgas tuleb põhistada juhisega vastuolus olevat asjaolu, mis aga ei tähenda, et kriminaalasjas ei saaks ega tohiks kohaldada
Seega ei näe ei kriminaalmenetluse seadustik ega ka peaprokuröri juhis ette, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks peaksid esinema veel lisaks mingid erandlikud asjaolud, vaid lõpetamise määrus sellistes asjades peab sisaldama lisaks põhjendust, miks võib KarS § 201 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, millega on põhjustatud olulist kahju ületav kahju, lõpetada kriminaalmenetluse
Ammugi ei keela peaprokuröri juhis prokuratuuril esitada kriminaalmenetluse lõpetamise taotlus
Kohtu hinnangul esinevad käesolevas asjas
Süü suurus Esmalt on selge, et tegemist on II astme kuriteoga. Kohus nõustub prokuratuuriga selles, et väiksemale süüle viitab ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär. KarS § 201 lg 2 p 2 ja 4, milles käesolevas kriminaalasjas isikutele kahtlustus on esitatud, näeb ühe karistusliigina ette ka rahalise karistuse. Nimetatu tähendab, et ka seadusandja poolt kahtlustatavatele süüks pandav tegu on hinnatud madalamaks kui esimese astme kuritegu ning omastamise toimepanemine ka raskendavatel asjaoludel (suures ulatuses ning grupi poolt) võimaldab isikuid süüdimõistmisel karistada rahalise karistusega. Arvestades eeltoodut, kuriteo toimepanemise vahemikku, milleks oli ca 6 kuud ning toimepanemise asjaolusid, saab öelda, et kahtlustatavate süü antud asjas ei ole suur. Kuriteoga tekitatud kahju heastamine Kannatanu on käesolevas kriminaalasjas esitanud tsiviilhagi summas 102 395,60 eurot. Kriminaalasja materjalidest ja prokuröri taotlusest nähtuvalt on kahtlustatavad A, C, B ja XXX OÜ edastanud prokuratuurile 07.02.2022.a taotluse sooviga hüvitada solidaarselt tsiviilhagi summas 102 395,60 eurot. Seda vähemalt osaliselt ka arestitud vara arvelt. Eelnimetatud isikud on andnud teada, et neil on vahendeid tsiviilhagi tasumiseks ning nad on valmis kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma kohustuseks tasuda antud tsiviilhagi esimesel võimalusel. Seega nähtub, et isikud on nõus hüvitama lisaks omastamisega tekitatud kahjule summas 74 005,52 eurot ka kannatanul saamata jäänud tulu summas 28 390,08 eurot. Kuigi
sõnastuse kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada, kui isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, siis kohtupraktikas on ka kahju hüvitamise soovi ja valmisolekut arvestatud kui kahju heastamisele asumist. Antud olukorras on see kohtu hinnangul väga oluline, kuivõrd kahtlustatavate pangakontod on arestitud, mistõttu ei ole olnud neil ka võimalust reaalselt asuda tekitatud kahju heastama, vaid nad on seda valmis tegema arestitud varade arvelt. Kahtlustatavate kontodel on kriminaalasja materjalide kohaselt arestitud rahalisi vahendeid vähemalt 101 430 eurot. Kahtlustatavad on andnud digitaalselt allkirjastatud nõusoleku kahjude heastamiseks arestitud varade arvelt kogusummas 100 524 eurot. Seega on kuriteoga tekitatud kahju 74 005, 52 eurot täies ulatuses kontodel olevate rahaliste vahenditega tagatud ning peaaegu ka kannatanu saamata jäänud tulu. Just põhjusel, et kahtlustatavate kontod 12 on arestitud, ei ole kahtlustatavatel olnud võimalik kuidagi ka saadud kuritegelikku tulu nautida ning kannatanul on omalt poolt lõpetamise korral võimalik väga kiiresti saada kahju hüvitatud. Just kannatanu õiguste kaitse tagamist on
alusel lõpetamisel peetud üheks oluliseks asjaoluks, kuivõrd see tagab kannatanule kiire ja täieliku hüvitise pakkumise. Varavastase kuriteo puhul saab riive tõhusaimaks hüvitamiseks pidada just kahju hüvitamist. Tekitatud kahju täies mahus hüvitamine väga lühikese ajavahemiku jooksul säästab kannatanut oma nõude kaitsmise kohustusest ning kriminaalmenetluse jätkamine ei tagaks võimalike varaliste kohustuste täitmist kuidagi paremini. Avalik menetlushuvi Sarnaselt prokuratuuriga leiab kohus, et käesolevas asjas puudub ka avalik menetlushuvi, kuna isikutele etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning kahtlustatavate õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teod, milles isikuid kahtlustatakse, on toime pandud ajavahemikul 12.06.2018.a – 19.12.2018.a., kriminaalmenetlus on kuriteokaebuse alusel alustatud 09.05.2019.a. Seega oli kohtueelne menetlus prokuratuuri taotluse koostamise hetkeks kestnud 3 aastat. Kahtlustatavatele kuuluvad pangakontod on arestitud juba alates 05.03.2020 ja 06.03.
alusel lõpetamine eeldab üksnes kahtlustatava nõusolekut ja valmisolekut kohustuste täitmiseks ning prokuratuuri nõusolekut. Kannatanult nõusolekut seadus siinkohal ei nõua. Kriminaalmenetluse lõpetamisel
At, Bi ja Ct ning XXX OÜ-d ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Samuti ei ole nende suhtes pooleliolevaid kriminaalmenetlusi. Seega on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset ehk 2018.a järgset käitumist hinnates alust asuda seisukohale, et kahtlustatavate puhul ei ole kuritegude toimepanemine nende eluviisiks ning KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikuid kriminaalvastutusele võtmata. Kohtu 13 nägemusel ei ole kahtlustatavate puhul tegemist isikutega, kellel on hoiak toime panna kuritegusid, mistõttu ei ole nende edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks kriminaalkorras karistamine hädavajalik ning toime pandud tegu on antud juhul kõige paremini võimalik heastada ilma kriminaalmenetlust jätkamata kannatanule tekitatud kahju hüvitades. Menetluskulud Kui kohtueelses menetluses on tekkinud menetluskulud, siis vastavalt
§-le 202 tuleb need kahtlustataval tasuda.
lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks muu hulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Prokurör on põhjendatult kohtule esitatud taotluses märkinud, et tasu mõistlikkuse hindamiseks tuleb lähtuda nendest kaitsja toimingutest, mille eest kaitsjatasu maksti. Tasu mõistlikkuse hindamine allub menetleja kaalutlusõigusele. Seejuures on menetlejal kaalutlusruum, hindamaks tehtud toimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada esindajatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud esindustoimingutega. Menetleja poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata. Seega valitud esindaja teenuste kasutamisel ei saa kannatanu eeldada, et talle absoluutselt kõik esindaja esitatud arved täies ulatuses hüvitatakse.
lg 1 p 1 kohaselt seega seadustatakse õigusabi saaja omavastutus valitud õigusabiteenuse kasutamisel. Seadusest ei tulene, et hüvitada tuleb täielikult kogu makstud tasu – vastupidine saaks olla kohaldatav vaid siis, kui see oleks seadusandja poolt otsesõnu sätestatud. Isikul on õigus valida endale võimaluse ja soovi korral esindaja, kuid sealjuures tuleb tal arvestada eelnimetatud normis sätestatuga, mille kohaselt hüvitatakse talle kulutused vaid mõistlikus ulatuses ning menetluskulude hulka ei arvestata ülemääraselt tehtud kulutusi. Samuti ei saa menetluskuluna
Kannatanu esindajad Advokaadibüroo Sorainen AS vandeadvokaadid esitasid 11.04.2022 prokuratuurile taotluse kannatanul tekkinud õigusabikulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt esitati kannatanu menetluskulude nimekiri, mis sisaldas kõiki kannatanu seniseid menetluskulusid kohtueelses menetluses. Kannatanule on kohtueelses menetluses osutatud õigusabi 230,5 tunni ulatuses kokku summas 38 196,48 eurot (ilma käibemaksuta). Teenust osutasid kohtueelses menetluses järgmised Advokaadibüroo Sorainen AS advokaadid (sh advokaadid Merika Nimmo ja Kelli Eilart üksnes menetluse algfaasis, kusjuures korraga oli kannatanul kuni kolm lepingulist esindajat). Täpsemalt on õigusabikulud kajastatud lisas 1 esitatud menetluskulude nimekirjas. Lisaks on kannatanu kandnud kulusid (transport, registritasud, tõlkearved, andmete taastamise kulu) kokku summas 474,56 eurot. Taotluse kohaselt tõendab kannatanule tekkinud õigusabikulusid taotlusele lisatud menetluskulude nimekiri ja arved. Kuivõrd taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitati prokuratuurile, oli ka prokuratuur menetleja, kelle kohustus oli välja selgitada kannatanu esindajatele välja makstav mõistliku suurusega tasu. Oma taotluses on prokurör õigustatult jõudnud järeldusele, millises osas ja miks ei ole kannatanute esindajate taotlus menetluskulude hüvitamiseks põhjendatud. Prokurör on põhjendatult jätnud menetluskulude hulgast välja toimingud, mis on õigusabi kulude nimekirjas kajastatud suhtlusena prokuratuuriga, kuid millest ei nähtu, et selle juures 14 oleks rakendatud õiguslikke teadmisi või see oleks aidanud kaasa kannatanu positsiooni kaitsmisele. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu ei esitanud kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud avalduste ja taotluste esitamise tähtajaks taotlust menetluskulude kohta ja esitas selle alles temale seatud lisatähtaja andmise peale. Taotlusest nähtuvalt kulus ainuüksi menetluskulude nimekirja koostamisele 5,5 tundi, mida ei saa pidada mõistlikuks ja mille juures ei rakendata ka oluliselt õiguslikke teadmisi. Muuhulgas ei ole nimetatud kulude osas kannatanu esitanud ka arvet. Menetluskulude nimekirjas arvel nr 1221/22EE märgitud toimingud ajavahemikul 22.02.2022-05.04.2022 olid seotud peamiselt prokuratuurile avalduse koostamisega, suhtluse ja kohtumistega peaprokuröriga, mis ei ole aga põhjendatud, kuivõrd menetlust juhtis Põhja Ringkonnaprokuratuur ning peaprokuröriga kohtumine oli üksnes kannatanute esindajate enda initsiatiiv, möödudes seejuures nii menetlust juhtivast prokurörist kui ka Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurörist. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kannatanu esindajad esitanud oma vastuväited Riigi peaprokurörile ja ka Põhja Ringkonnaprokuratuurile 29.03.2022, mis koosneb sisuliselt kahest A4 leheküljest, kuid samas on selle koostamisele kulunud umbes 7 tundi, mis ei ole kaugeltki mõistlik ega kuidagi põhjendatud ajakulu. Samuti ei olnud selleks ajaks kriminaalasjas koostatud mingit vaidlustatavat määrust või toimingut, mis oleks andnud kannatanu esindajatele põhjuse otse riigi peaprokuröri vastuvõtule minna. Avalduste ja kaebuste tähtaeg oli samuti möödunud, mistõttu on prokurör õigesti leidnud, et neid toiminguid ei saa pidada kehtivast õigusest lähtuvate toimingutena, mille hüvitamist saaks taotleda. Samuti on kannatanu menetluskulude nimekirjas välja toonud arved, mille alusel tehtud õigusabikulude hüvitamist taotleb, kuid mida ei ole menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud – nr 1044/19EE, 1418/19EE, 1419/19EE, 1420/19EE, 1748/20EE, 2185/20EE, 2393/20EE, 2198/21EE, 2440/21EE. Ka selles osas on prokurör põhjendatult kahandanud kannatanu esindajate menetluskulusid. Sõidukulud, tõlkearved jm kulud on kannatanu taotluses märkinud kokku summas 474,56 EUR. Esitatud arvete kohaselt kajastuvad need ainult arves nr 3618/19EE (Taxi summas 6,85 EUR), arves 3475/20EE (Taxi summas 6,72 EUR) ja arves nr 4244/20EE (Translation summas 78 EUR). Seega on transpordikulud ja tõlkearved arvete alusel kokku summas 91,57 EUR. Nimetatud kulu võib lugeda
lg 1 p 1 alusel menetlusosalise muuks vajalikuks kuluks, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega ning mis on põhjendatud. Seega on arveid, mille kohta on koostatud ka kulude spetsifikatsioonid kokku summas 22 270,54 eurot sisaldades endas ka transpordi ja tõlkekulu 91,57 eurot. Seega on prokurör põhjendatult jõudnud seisukohale, et kulusid tõendavate arvete kohta esitatud spetsifikatsioonide põhjal on kannatanul tekkinud põhjendatud ja mõistlikud kulud kokku summas 22 270,54 EUR. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kahtlustatavad nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel
alusel võtma kohustuse kannatanule nimetatud ulatuses kulude tasumise lõpetamise määruses näidatud tähtajaks. Nimetatud menetluskulud taotleb prokurör jaotada kahtlustatavate A, B ja C vahel võrdsetes osades, pannes igale ühele kohustuse tasuda kannatanule menetluskulu summas 7423,51 eurot kohtu poolt määratud osas. Kuna XXX OÜ tegutses nimetatud kahtlustatavate kuriteoplaani teostamiseks, siis taotleb prokurör jätta menetluskulud A, B ja C kanda. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel 15 kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (nt RKL nr 3-1-1-23-15, p 76 koos seal viidatud kohtupraktikaga). Kannatanu esindajate poolt koostatud menetluskulude hüvitamise taotluse kohaselt on kannatanu käibemaksukohuslane, millest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta.
lg 2 kohaselt, kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Sama põhimõtte kehtib menetluskulude jaotamisel ka kriminaalmenetluse lõpetamisel. Arvestades, et A, B ja C vastutuse ulatus on kriminaalasja materjalide kohaselt võrdne ning XXX OÜ-d kasutati eelnimetatud isikute poolt oma kuriteoplaani teostamiseks, on põhjendatud menetluskulud jagada võrdselt A, B ja C vahel, määrates igaühe osaks 7423,51 eurot. Seoses kannatanu viivise nõudega VÕS § 113 lg 1 alusel märgib kohus, et ka selles osas tuleb kohtul vaieldamatult nõustuda prokuratuuri põhjendustega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kannatanu esindajad on taotlenud viivise kohaldamist alates tsiviilhagi esitamisest ehk alates 15.08.2019. Kohus leiab, et kriminaalmenetluses saab kohustuse sissenõutavaks muutumist VÕS § 113 lg 1 tähenduses arvestada hetkest, mil prokuratuur on edastanud süüdistusakti koos esitatud tsiviilhagidega kohtusse ning süüdistatavale ja tema kaitsjale ning nad on need kätte saanud. Nimetatud lähenemist toetab ka TsMS § 362, mille kohaselt loetakse hagi esitamise ajaks hagi kohtusse jõudmise aega. Samas on prokurör õigustatult leidnud, et
järgi kohustuse panemisega tekitatud kahjude hüvitamiseks ei rahuldata kannatanu tsiviilhagi ning kannatanul ei teki seega ka täitedokumenti, millega pöörduda kohtutäituri poole.
lõpetamisel on kahjude hüvitamise kohustus seega tingimuslik ning tsiviilhagi jääb kuni kohustuse kohase täitmiseni menetlusse, mistõttu ei saa tekkida ka viivisnõuet. Oluline on seegi, et kriminaalasja materjalide kohaselt on kannatanu eiranud korduvalt prokuröri palvet esitada konto number ja menetluskulude summa. Kannatanute esindajad said kriminaalmenetluse lõpetamise soovist teada juba 16.02.2022, kuid menetluskulud ja kontonumbri esitasid kannatanu esindajad peale korduvaid prokuratuuri poolseid palveid alles 11.04.2022, mistõttu on põhjust kannatanule ette heita ka teatud viivitust kahjude kohaseks hüvitamiseks. Lõpetuseks märgib kohus sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik on ette näinud võimaluse II astme kuritegudes kriminaalmenetlus lõpetada kas prokuratuuril endal või taotleda seda kohtult, kui isikute karistamine ei ole üld- ega eripreventiivsetel eesmärkidel tingimata vajalik. Prokuratuur on käesolevas asjas nii kahtlustatavate isikut, kriminaalasja tehiolusid ning nende valmisolekut heastada kuriteoga tekitatud kahju ning hüvitada menetluskulud jõudnud põhjendatult järeldusele, et A, B ja C ja XXX OÜ suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus
Kriminaalmenetluse lõpetamise puhul
alusel on tegemist menetleja diskretsiooniotsusega, kus kannatanu ei saa nõuda isikute kohtulikku karistamist, vaid süüdistuse esitamise otsustab prokuratuur kui riikliku süüdistuse funktsiooni kandja. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse lõpetamine
Kahtlustatavad on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule tekitatud kahju ja seda 16 suuresti arestitud kontodel olevate rahaliste vahendite arvelt kogusummas 100 524 eurot. Lisaks on kahtlustatavad A, C ja B võtnud endale kohustuse hüvitada kannatanule mõistliku suurusega tasu, mille kohaselt kuuluvad menetluskulud igal ühel tasumisele summas 7423,51 eurot. Samuti on A, C ja B ja XXX OÜ nõus tasuma riigituludesse kindla summa, s.o. iga isik 1000 eurot. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus kriminaalmenetluse A, C ja B ning XXX OÜ suhtes
Mairi Heinsalu Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 17
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.