1-15-6101/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6101 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2017 määrus D.T (ik XXX) vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu D.T, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 14.10.2015 otsusta mõisteti D.T KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi süüdi ja KarS § 68 lg 1, § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva. KarS § 69 lg 1, § 5 lg 2 alusel asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 512 tundi, täitmise tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustati teda üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ettenähtud kohustust. Viru Maakohtu 07.10.2016 määrusega pöörati D.T-le mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 11 kuud ja 15 päeva vangistust täitmisele. Kinnipetava karistusaeg algas 07.10.2016 ja lõpeb 22.09.
5. 1
6. Viru Vangla esitas 10.02.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.T vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 06.03.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Süüdimõistetul on põhiharidus, mille omandas Narva Õhtukoolist. Murru Vanglas on omandanud keevitaja ja lukksepa eriala. Enamasti töötanud mitteametlikult. Tööoskused on ehituse valdkonnas. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht ettevõttes DI-Pluss ehitaja ametikohal. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud omavolilise sissetungi eest ja kehalise väärkohtlemise eest. Viimane karistus on mõistetud samuti kehalise väärkohtlemise eest.
8. Maakohus leidis, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. D.T on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Maakohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.
9. Maakohus peab positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht ning toetav lähivõrgustik, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole maakohtu hinnangul D.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Maakohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Vähetähtis pole seegi, et isiku eelmine katseaeg ebaõnnestus ning karistus pöörati täitmisele. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leidis maakohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Tähtsust omab seegi, et isikul on võlanõudeid umbes 12 415 euro ulatuses, mis mõjutavad tema majanduslikku toimetulekut ning võivad omakorda mõjutada uue kuriteo toimepanemise riski.
10. Maakohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Maakohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Maakohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab maakohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme.
11. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.09.2017, ärakandmiseni on enam kui 5 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Maakohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. 2
12. Maakohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elukoht ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Määruskaebus
13. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse D.T, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. D.T leiab, et maakohtu määrus ei ole õiglane ning palub asja ümbervaatamist. Ringkonnakohtu järeldused
14. Ringkonnakohus, tutvudes kohtutoimiku materjalide ja esitatud määruskaebusega, ei vabasta D.T vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.
15. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et D.T on vabaduses olemas kindel elu- ja töökoht, toetav lähivõrgustik, distsiplinaarkaristuste puudumine ja asjaolu, et süüdimõistetu võtab kinnipidamiskohas osas riigikeele kursustest. Samuti hindab kohus D.T soovi alustada positiivsete muudatustega oma elus. Eeltoodud asjaolud ei tähenda aga, et kinnipeetav tuleks tingimata ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Kohus peab alati hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning praegusel juhul ei toeta kinnipeetava varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. Ka enne kinnipidamiskohta sattumist oli D.T olemas kindel elukoht ning toetav perekond, kuid see ei hoidnud ära D.T poolt kuritegude toimepanemist.
16. D.T on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning süüdimõistetul on kolm kehtivat karistust. Käesoleval hetkel kannab D.T teist reaalset vanglakaristust. D.T poolt toime pandud kuritegude dünaamika on ajas läinud raskemaks. Nimelt kui varasemalt pani süüdimõistetu toime varavastaseid kuritegusid, siis viimase kohtuotsuse alusel karistati D.T kehalise väärkohtlemise eest lähi- või sõltuvussuhtes, korduvalt, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ettenähtud kuriteo. Muuhulgas on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholitarvitamine, kuna kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes.
17. Samuti räägib D.T kahjuks asjaolu, et isik on varasemalt kriminaalhooldusel viibinud kolmel korral. Temale viimati tingimisi määratud karistus pöörati täitmisele, kuna D.T rikkus katseaja tingimusi, suhtudes üldkasuliku töö kohustuse täitmisesse kergemeelselt ja ei suutnud kinni pidada üldkasuliku töö sooritamise ajakavast. Seega ei olnud varasem karistus ja käitumiskontrolli reeglid piisavad, et suunata D.T õiguskuulekale teele. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et D.T suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. D.T 3 ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude toimepanemise risk olema minimaalne, kuid see tingimus ei ole täidetud. Kuna uute kuritegude toimepanemise oht on endiselt väga suur, siis ei ole mõistetud karistuse eesmärgid veel täidetud. Järelejäänud vangistuse jooksul saab D.T kinnistada temas tekkinud positiivseid muudatusi ning näidata, et ta on ka edaspidi suuteline õiguskuulekalt käituma.
18. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 06.03.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Aarne Sarjas 4