1-13-9630/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-9630 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan Kohtuasi Erakorraline ettekanne kriminaalhooldusaluse R.Z-i kohta Süüdimõistetu R.Z , isikukood XXX, elukoht xxxx Asja läbivaatamise kuupäev 22.08.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Kaja Krivani erakorraline ettekanne rahuldada. Pöörata täitmisele R.Z-ile (R.Z, isikukood XXX) Pärnu Maakohtu 15.11.2013 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud ja 10 (kümme) päeva vangistust. R.Z-i karistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest 12.07.
2. Tõkend vahistamine tühistada kohtumääruse jõustumisel. Kohtumääruse väljatrükk kriminaalhooldusametnikule. toimetada kätte R.Z-ile ja saata Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Pärnu Maakohtu 15.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9630 tunnistati R.Z süüdi KarS § 422 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ning katseajaks määrati 36 kuud. Katseajaks allutati R.Z kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati järgima KarS 1 § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati R.Z-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu 20.11.2015 määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel R.Z-ile Pärnu Maakohtu 15.11.2013 otsusega mõistetud karistus 2 aastat vangistust täitmisele. Kohus luges vangistuse kandmise alguseks R.Z-i vanglasse saabumise aja. R.Z asus karistust kandma 15.02.
3. Harju Maakohtu 17.11.2016 määrusega vabastati R.Z karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.02.2018, millest esimeseks 3 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. R.Z allutati katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustati R.Z-i käitumiskontrolli ajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21 , 4, 7, 8 ja 9 sätestatud kohustusi. 07.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata täitmisele R.Z-ile mõistetud kandmata karistuse osa. Kriminaalhooldusametnik esitas erakorralise ettekande põhjusel, et R.Z on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi ning ei ole motiveeritud täitma kohtu poolt määratud kohustusi. Tallinna Vangla andis 12.04.2017 Viru Maakohtule teada, et R.Z vabanes vanglast 05.12.2016 ning 05.12.2016 seisuga on R.Z-i kandmata jäänud karistus 1 aasta 2 kuud 10 päeva vangistust. Viru Maakohtu 13.04.2017 määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldamata ning R.Z-ile määrati KarS § 75 lg 2 p 8 ja lg 3 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis tähtajaga kuni 17.11.
4. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan esitas 25.05.2017 Viru Maakohtule uue erakorralise ettekande põhjusel, et R.Z juhtis 06.05.2017 kell 13.18 Kohtla vallas Ida-Virumaal Kohtla-Järve-Kukruse-Tammiku tee
5. km-l mootorsõidukit juhile keelatud seisndis. Indikaatorvahendi kasutamine protokollist nähtub, et xxxx J S tuvastas indikaatorvahendiga Alcoquant 6020 nr A124711, mille järgmise kontrollimise kuupäev on 14.06.2017, R.Z alkoholijoobe 1,12 mg/l. Kriminaalhooldusalune R.Z andis 18.05.2017 kirjaliku seletuse, millest nähtub, et R.Z alustas alkoholi tarvitamist reedel (05.05.2017) ning hommikul ta arvas, et on kaineks saanud ja istus autorooli. Ta sõitis koos sõpradega Kohtla-Järvele, kus politsei ta kinni pidas. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt toimus esmakohtumine kriminaalhooldusalusega 06.12.2016 kriminaalhooldusosakonnas, kus R.Z-ile selgitati põhjalikult kohtumääruse sisu, elektroonilise valve eesmärki ning tingimusi ja kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. R.Z andis allkirja selle kohta, et talle on kriminaalhoolduse õigused ja kohustused arusaadavad. Kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume korrati ka esmase hoolduskava tutvustamisel ja allkirjastamisel 12.01.
6. R.Z oli allutatud elektroonilise järelevalve alla kolmeks kuuks perioodil 06.12.2016 kuni 06.03.
7. Varasemalt on R.Z-i suhtes kohtule esitatud erakorraline ettekanne 07.04.2017, sest kriminaalhooldusalune rikkus elektroonilise valve nõudeid ja registreerimiskohustust, tarvitas narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta ning tal tuvastati kahel korral alkoholijoove (0,93 mg/l ja 0,64 mg/l). Viru Maakohtu 13.04.2017 määrusega jäeti 07.04.2017 esitatud erakorraline ettekanne ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata, võimaldades R.Z jätkata kriminaalhooldusega, läbides katseajal sotsiaalprogrammi. Kohus andis R.Z-ile 2 võimaluse oma kohustuste korrektseks täitmiseks. 18.05.2017 esitas R.Z kriminaalhooldusametnikule töölepingu, mis on sõlmitud xxxx alates 10.04.
8. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on R.Z-i katseajal väärteokorras karistatud kahel korral: 06.03.2017 NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 100 eurot, mis oli erakorralise ettekande esitamise ajaks tasumata ning 29.04.2017 LS § 238 alusel rahatrahviga 80 eurot, mis oli erakorralise ettekande esitamise ajaks tasumata. Kriminaalhooldusametnik järeldab R.Z-i käitumise põhjal, et kriminaalhooldusalune hoidub jätkuvalt kõrvale 17.11.2016 kohtumääruse täitmisest, jätkates talle seatud kohustuse – mitte tarvitada alkoholi – rikkumist. R.Z ei täida temale pandud kohustust ning ei ole kasutanud kohtu poolt antud võimalust karistuse õiguskuulekaks täitmiseks vabaduses. R.Z jätkab kohustuste rikkumist ning ei võta õppust varasemast kogemusest, seades oma käitumisega ohtu enda ja kaasliiklejate turvalisuse. Kriminaalhooldusametnik on juhindudes KarS § 76 lg 7 ja KrHS § 31 lg 1 teinud erakorralises ettekandes kohtule ettepaneku pöörata R.Z-ile mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes asjaolust, et kriminaalhooldusalune on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi ning ta ei ole motiveeritud täitma temale kohtu poolt määratud kohustusi. R.Z ei ole võtnud õppust temale kohtu poolt antud võimalusest, sest ta jätkas alkoholi tarvitamist ja istus alkoholijoobes autorooli. Kriminaalhooldusametnik lisas, et juhul, kui R.Z ei ilmu mõjuva põhjuseta kohtusse erakorralise ettekande läbivaatamisele, siis taotleb kriminaalhooldusametnik vastavalt KrMS § 429 lg 1 R.Z-i vahi alla võtmist. 16.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Kaja Krivan kohtule täiendava informatsiooni erakorralise ettekande juurde. Politsei- ja Piirivalveamet on esitanud 05.06.2017 Viru Vanglale teate kohtu poolt määratud kohustuse rikkumise kohta. Teatest nähtub, et politseisse saabus 04.06.2017 kella 16.45 paiku väljakutse selle kohta, et aadressil xxxx ja xxxx majade vahel seisab sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, juht on joobes ja magab. Kohale saabunud politseipatrull avastas sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx, mille rooli taga istus ebaadekvaatne R.Z. Kuivõrd R.Z oli kontaktvõimetu, kutsuti kohale kiirabi. R.Z läbis alkotesti indikaatorvahendiga passiivsel režiimil, mille tulemusel oli isiku väljahingatavas õhus alkohol. Eeltoodu kohta koostati indikaatorvahendi kasutamise protokoll. R.Z-ilt võeti 06.06.2017 registreerimise käigus kirjalik seletus. R.Z selgitas, et ta ostis 04.06.2017 viina ning jõi seda ja minestas. Kriminaalhooldusametnik lisas, et R.Z jätkab käitumiskontrolli ajal sõltuvusainete tarvitamist ning ei täida temale kohtu poolt määratud kohustusi. R.Z on oma käitumisega näidanud, et ta on ohtlik endale ja ühiskonnale, seades ohtu ühiskonna turvalisuse. 16.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule ka taotluse R.Z-i vahistamiseks. Taotlusest nähtub, et kuivõrd kriminaalhooldusalune jätkab sõltuvusainete süstemaatilist tarvitamist, on olus arvata, et R.Z asub taas mootorsõidukit juhtima ja liikluses osalema sõltuvusainete mõju all (katseajal on sarnased olukorrad kordunud 06.03.2017, 07.03.2017, 06.05.2017, 04.06.2017). Eeltoodust tulenevalt taotleb kriminaalhooldusametnik ühiskonna turvalisuse tagamiseks R.Z-i vahistamist. 22.06.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule täiendava informatsiooni erakorralise ettekande juurde. R.Z ei ilmunud 21.06.2017 planeeritud registreerimisele kriminaalhooldusosakonda. R.Z helistas kriminaalhooldusametnikule 16.06.2017 ja palus luba muuta registreerimise aega, kuna tal oli 3 plaan sõita xxxx oma talusse. Kriminaalhooldusametnik nõusolekut ei andnud. 21.06.2017 helistas R.Z ja teavitas, et ei saa registreerimisele tulla, kuna viibib xxxx. Ta läks sinna, kuna xxxx on halb elada. Ta väidab, et on alustanud tööd xxxx ning tal on leping olemas. Kriminaalhooldusalusele on selgitatud, et tegemist on registreerimiskohustuse rikkumisega, millest ametnik teavitab ka kohut. Vestlusest kriminaalhooldusametnikuga ilmneb, et R.Z on teadlik kohtuistungi toimumisest 29.06.2017 ja ta lubas kohtusse kohale tulla. R.Z-ile saadeti kutse 22.06.2017 ning kriminaalhoolduses on planeeritud registreerimine 29.06.2017 kell 16.
9. 29.06.2017 toimunud kohtuistungile R.Z ei ilmunud ning mitteilmumise põhjus oli kohtule teadmata. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et R.Z lubas 21.06.2017 toimunud telefonivestluses, et ta tuleb kohtuistungile. Kriminaalhooldusametnik ei tea, miks kriminaalhooldusalune ei tulnud. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtuistungil ettepaneku kuulutada R.Z tagaotsitavaks ning võtta ta vahi alla. Viru Maakohtu 30.06.2017 määrusega kuulutati R.Z tagaotsitavaks ning kohus määras ta tabamisel vahistada. Kinnipidamisprotokollist nähtuvalt peeti R.Z 12.07.2017 kinni ning toimetati Haapsalu arestimajja vahistamise eesmärgil. 21.08.2017 esitas kriminaalhooldusametnik täiendava informatsiooni erakorralise ettekande juurde, millest nähtub, et 28.06.2017 kella 18.45 ajal Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla mnt 51 km-l on mootorsõidukit juhtinud R.Z , kellel tuvastati alkoholijoove 1,48 mg/l kohta väljahingatavas õhus, mille kohta politsei on alustanud kriminaalmenetlust. Eeltooduga on kriminaalhooldusalune järjekordselt rikkunud temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on Politsei- ja Piirivalveamet alustanud R.Z-i suhtes 12.07.2017 väärteomenetlust KarS § 218 lg 1 alusel (otsuse kuupäev 13.07.2017, mis jõustus 27.07.2017). 22.08.2017 toimunud kohtuistungil R.Z tunnistas korduvaid alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi ja alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimist, selgitas, et abielulahutuse tõttu on hakanud sageli alkoholi tarvitama. Registreerimiskohustuse rikkumisi põhjendas töökoha leidmisega ja haigestumisega, arstitõendeid esitanud pole. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Kaja Krivani erakorraline ettekanne R.Z-ile mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest süüdimõistetu R.Z on korduvalt rikkunud temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ühtlasi ei saa tähelepanuta jätta asjaolu, et kriminaalhooldusaluse kohta on ka varasemalt esitatud kohtule erakorraline ettekanne põhjusel, et isik rikkus temale kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus andis 13.04.2017 R.Z-ile võimaluse oma kohustuste korrektseks täitmiseks ning jättis kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Eeltoodu ei avaldanud kriminaalhooldusalusele vajalikku mõju, ta on jätkanud alkoholi tarvitamist ja pannud toime mitmeid süütegusid. R.Z on lubamatu 4 ükskõiksusega suhtunud süüdimõistva kohtuotsuse täitmisse ega ole osanud hinnata talle kohtu poolt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Kohus ei leidnud kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet läbi vaadates ühtegi objektiivset asjaolu, mis kuidagi võiks isiku käitumist õigustada. Kohtu hinnangul pole R.Z-i puhul karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik. Maakohus juhindus KarS § 76 lg 7; KrMS § 387, 427, 432 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5