1-13-9630/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-5780 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja
2. jaanuari 2017 määrus süüdimõistetu N.T karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu N.T (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu
5. jaanuari 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus 09.08.2016 otsusega tunnistas N.T süüdi ja karistas teda KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi KarS § 64 lg-t 1 kohaldades 8 kuu pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 alusel eelvangistuse mahaarvamisel jäi järele 7 kuud 28 päeva vangistust. Kohus jättis KarS § 74 lg-te 1, 3 järgi mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata, määras katseaja pikkuseks
7. aasta ning kohustas N.T täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 toodud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
8. 20.10.2016 registreeris Viru Maakohus kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande, milles ta taotledes N.T katseaja pikendamist
9. kuu võrra ning talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendava kohustusena sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ osalemise määramist. Ettekande esitamise tingis see, et süüdimõistetu ei allunud kohustusele mitte tarvitada alkoholi ega ilmunud kahel korral kriminaalhooldusosakonda registreerimistele.
10. Viru Maakohus 21.10.2016 määrusega hooldusametniku taotluse täielikult ka rahuldas.
11. 12.01.2016 registreeris Viru Maakohus aga kriminaalhooldusametniku juba teise erakorralise ettekande. Seekord taotles ametnik N.T karistuse täitmisele pööramist, kuivõrd süüdimõistetu oli korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja jätnud mõjuva põhjuseta ilmumata ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening.“ Maakohtu määrus
12. Viru Maakohus koostas 25.01.2017 määruse, millega rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse ja pööras N.T-le Viru Maakohtu 09.08.2016 otsusega mõistetud 7 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse täitmisele. 5.1 Kohus tuvastas, et N.T ei ole täitnud registreerimiskohustust 15.11.2016, 22.12.2016, 27.12.2016 ja 05.01.
13. 05.12.2016 antud kirjalikus seletuses põhjendas ta 15.11.2016 registreerimisele mitteilmumist selja paigast tõmbamisega. Arstitõendit ta ei esitanud. Ülejäänud kordade osas selgitus puudub. Lisaks jättis N.T täitmata kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ 15.11.2016 ja 22.11.2016, mistõttu ta arvati programmist välja. Ka selles osas ei ole süüdimõistetu esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mille alusel oleks rikkumisi võimalik lugeda vabandatavateks. 5.2 Kohus leidis, et N.T osas on kriminaalhooldus ebaõnnestunud, kuivõrd ta ei suuda talle pandud sotsiaalprogrammis osalemise ja registreerimise kohustusi täita ning on oma järjepideva käitumisega näidanud suutmatust tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Puudub veendumus ka selles, et ta suudaks neid kohustusi edaspidi täita korrektselt. Kriminaalhoolduse edasine läbiviimine ei ole seega põhjendatud. Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas edasikaebuse N.T ise, taotledes lahendi tühistamist. Ta märgib, et oli haige ja teavitas sellest kriminaalhooldusametnikku. Kui ta läks arsti juurde, siis palavikku tal ei olnud ja tõendit talle välja ei kirjutatud. Ta ehmus ja registreerimisele enam minna ei julgenud. Seetõttu ta rikkuski registreerimiskohustust. Veel märgib N.T, et ta on psühhiaatri juures arvel seoses
15. aastal saadud elektrilöögiga, mis põhjustas tal peaaju trauma (peaaju rakkude hävimine) ning mille järgselt tekkisid tal mälukaotused. Ta tunnistab oma viga ja palub võimalust end parandada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
16. KarS § 74 lg 4, mis sätestab süüdimõistetu poolt katseajal käitumiskontrolli tingimuste rikkumise õiguslikud tagajärjed, näeb võimalike õigusjärelmitena ette kriminaalhooldusametniku õiguse teda kirjalikult hoiatada või kohtu pädevuse määrata temale täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Seejuures tuleb silmas pidada, et rangeima tagajärje, s.o karistuse täitmisele pööramise, toob kontrollkohustuse täitmata jätmine kaasa üksnes siis, kui nõuet/nõudeid eiras isik mõjuva põhjuseta. 7.1 Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaidlust selles, et N.T on katseaja jooksul korduvalt eiranud registreerimiskohustust ja jätnud kohale ilmumata ka sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening,“ kaotades seeläbi oma koha nimetatud programmis. Ehk siis kolleegium peab praeguses määruskaebemenetluses seisukoha võtma üksnes küsimuses, kas süüdimõistetu rikkumised olid temale vältimatud või vähemalt vabandatavad või näitavad need tema tahet hoida kohtulahendiga temale määratud kohustuste täitmisest kõrvale. 7.2 Tutvunud nimetatud küsimusele vastuse andmiseks maakohtu määruse, N.T kaebuse ja kohtutoimiku materjalidega, ringkonnakohus mingitki vabandust süüdimõistetu korduvatele rikkumistele ei leia. Nimelt on N.T põhjuse, s.o selja vigastamise, välja toonud vaid 2 2 15.11.2016 registreerimisele ja sotsiaalprogrammi tulemata jätmiste kohta (tõsi, seda väidet kinnitav arstitõend puudub siingi). Ülejäänud neljal korral registreerimiskohustuse ja veel ühel korral talle määratud programmi „Eluviisitreening“ eiramisi N.T põhjendanud aga ei ole. Edasikaebuses on ta vaid üldsõnaliselt märkinud, et kartis esimese rikkumise järgselt kriminaalhooldusametniku juurde minna ning lisanud, et peatrauma tagajärjel esinevad tal mälukaotused ja ta on arvel ka psühhiaatri juures. Kuidas nimetatud asjaolud N.T konkreetsetel kuupäevadel oma kohustuste täitmist takistasid, ta selgitanud aga ei ole. 7.3 Eeltoodud asjaoludel asubki ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga seisukohale, et arvestades N.T rikkumiste korduvust ning asjaolu, et neid ei vabanda mõjuvad põhjused, on sobilikuks õigusjärelmiks just süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramine. 7.4 Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Tiit Lõhmus