1-16-5780/31

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5780 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid V.V´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu V.V, isikukood XXX, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.08.2016 kohtuotsusega KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; § 68 alusel liitkaristusega 7 kuud 28 päeva tingimisi vangistust katseajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 25.01.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 23.01.2017 ja lõpp 20.09.
2. Kinnipidamisasutuses V.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. V.V kavatseb elama asuda elukaaslase I.V.juurde aadressile xxx, kes lubas isikut enda juurde elama tulla ning garanteerib temale ka ülalpidamise. Viimase kuriteo episoodid pani toime elukaaslase suhtes, kelle juurde vabanemise järgselt läheb elama, millest tuleneb ohtlikkus ja risk seoses elukohaga. Kinnipeetaval on põhiharidus ja xxx kutse. Riigikeelt ei valda. 1 Sissetulekuna võimalik saada töövõimetuspensioni. 2016.a lõpus V.V-le pikendati pensioni maksmise tähtaega kuni 2021.aastani; töövõimetus on 80 protsenti. Enne pensioni määramist on teinud peamiselt juhutöid ja materiaalse kasu saamise eesmärgil on toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ametlikult töötanud ei ole. Lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, 2 õde ja elukaaslane. Elukaaslane on valmis talle andma viimase võimaluse õigete järelduste tegemiseks. Kui vabanemise järgselt V.V uuesti asub tarvitama alkoholi ja/või muutub vägivaldseks, lõpetab I. V. kooselu temaga. Enesekontrolli kaotab just alkoholi tarvitanuna. Probleemide lahendamise oskus on puudulik, kuna probleemide lahendamiseks kasutab vägivalda; tegude tagajärgedele ei mõtle ega tunne empaatiat kannatanu suhtes. Lähedasi sõpru V.V sõnul ei ole. Riskiv ja hoolimatu elustiil seotud kuritegeliku käitumisega. Töövõimetuspensionile saadavale tulule eelistab raha teenida varguste teel. Töövõimetus on kuritegeliku käitumise otsene tagajärg, kui püüdis varastada sidekaablit - seega ei hooli tegude tagajärgedest, kui oma tahtmise saamiseks võib teha äärmiselt riskantseid otsuseid. Kuritegude toimepanemise peamiseks põhjuseks on olnud alkoholi kuritarvitamine; varasemad kuriteod pani toime eesmärgiga saada raha alkoholi ostmiseks; alkoholi tarvitamine suurendab uue kuriteo toimepanemise riski ja isiku ohtlikkust; käitumiskontrollile allutatuse ajal korduvalt rikkus alkoholi tarvitamise keeldu; ei teadvusta alkoholi kuritarvitamist kui probleemi, mistõttu hoidis kõrvale sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimisest alkoholi tarvitamisega seonduvate riskide maandamiseks; alkoholi tarvitamise keelu eiramine viitab ka motivatsiooni puudumisele loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Korduvad kuriteod viitavad motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest; oma senise eluviisiga on näidanud, et ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ega näe mõtet oma käitumise piiramiseks. Korduvalt rikkus kriminaalhoolduse nõudeid, mistõttu karistusena mõistetud vangistus pööratigi täitmisele; kriminaalhoolduse ebaõnnestumine seab kahtluse alla võimekuse ja motiveerituse tingimusteta alluda karmile korrale vabanemise järgselt. Kinnipeetav on karistatud 12 korda, millest 9 on kehtivad. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 41%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 49%. kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Viru Vangla ei toeta V.V tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt V.V soovis elama asuda elukaaslase juurde aadressile xxx. V.V on kasutanud elukaaslase suhtes vägivalda. Elukaalasne on nõus andma V.V-le viimase võimaluse enda käititumise parandamiseks, kui ta hakkab taas alkoholi tarvitama või muutub vägivaldseks, lõpetab ta emaga kooselu. Vabanemisjärgselt on tal võimalus taastada töövõimetuspensioni saamine. Kriminaalkorras korduvalt karistatud nii tingimisi kui ka reaalselt. Isik kuritarvitas vabaduses alkoholi. See on ka uue kuriteo toimepanemise soodusteguriks. Kuna rikkus viimasel kriminaalhoolduse ajal kriminaalhoolduse nõudeid, ning karistus pöörati täitmisele. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. V.V soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse 2 läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.V on kriminaalkorras karistatud 12 korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et V.V ´il on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Käesoleval ajal kannab karistust nimetatud elukaaslase suhtes vägivalla tarvitamise eest. Garanteeritud töökoht puudub, võimalus taastas töövõimetuspensioni saamine. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 12 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades V.V kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole V.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. 3 Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.V vabastamisega temale Viru Maakohtu 25.01.2017 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko / / 4