1-15-6101/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. detsember
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-9630 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. novembri
4. a määrus karistuse täitmisele pööramise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus I.M (ik XXX), RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
5. novembri
6. a määrus muutmata ja süüdimõistetu I.M-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Pärnu Maakohtu 15.11.
8. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9630 tunnistati I.M KarS § 422 lg 1 järgi süüdi ja karistati vangistusega 2 aastat tingimisi 36-kuulise katseajaga. Kohus määras I.M-i katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud tulenevaid kontrollnõudeid: 1) elada oma alalises elukohas XXX ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt määras kohus I.M-ile KarS § 75 lg 2 alusel lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 03.12.
9. a.
10. 06.01.
11. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles teatas I.M-i poolt alkoholi keelu rikkumisest ja taotles, et kohus määraks I.M-ile täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis.
12. Viru Maakohus otsustas 08.01.
13. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse rahuldada ja määras I.M-ile KarS § 75 lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.
14. 24.03.
15. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles I.M-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramist, põhjusel, et I.M rikub jätkuvalt temale katseajaks määratud alkoholi tarvitamise keeldu.
16. Viru Maakohus otsustas 02.04.
17. a määrusega jätta kriminaalhooldusametniku taotluse I.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Kohus otsustas kohaldada leebemat meedet ja pikendas KarS § 74 lg 4 alusel I.M-ile Pärnu Maakohtu 15.11.
18. a otsusega määratud katseaega kahe kuu võrra, s.o kuni 14.01.
19. a.
20. 03.11.
21. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku I.M-ile kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, põhjusel, et I.M on taas korduvalt rikkunud temale määratud alkoholi tarvitamise keeldu ning ka kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. MAAKOHTU MÄÄRUS
22. Viru Maakohus otsustas 20.11.
23. a määrusega pöörata I.M-ile Pärnu Maakohtu 15.11.
24. a otsusega mõistetud 2-aasta pikkuse vangistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune I.M rikkus kohtuotsusega temale katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. I.M-i enda ütlustega, 25.09.
25. a indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, lähisuhtevägivalla infolehega ning alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolliga on tõendatud, et 25.09.
26. a kell 20.25 sai politsei väljakutse aadressile Sillamäe linn XXX , seetõttu, et I.M tekitas kodus skandaali pereliikme suhtes, käitus agressiivselt ning tal tuvastati politseiosakonnas kell 22.01 alkomeetri abil alkoholijoove 1,07 mg/l kohta. Samuti on tõendatud, et 20.10.
27. a kell 08.16 registreerimise ajal Sillamäe esinduses tuvastati kriminaalhooldusalusel I.M alkoholijoove. Tõendatud on ka, et 19.08.
28. a ei ilmunud I.M määratud ajal ilma mõjuva põhjuseta registreerimisele. I.M-ile anti 02.04.
29. a määrusega võimalus näidata, et ta siiski soovib katseaja tingimusi korrektselt täita ning vajadusel läbida ka võõrutusravi. I.M aga võimalust ei kasutanud ja on jätkuvalt alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud. Arvestades kriminaalhooldaja hinnangut ja I.M-i seletusi, on kohus veendunud, et I.M tahtlikult ning regulaarselt rikub kohustust mitte tarvitada alkoholi ning mõjuvad põhjused selleks puuduvad. Arvestades, et tegemist on süstemaatiliste rikkumistega ei ole kohtu hinnangul kriminaalhoolduse edasine teostamine otstarbekas ning põhjendatud on KarS § 74 lg 4 alusel pöörata I.M-ile mõistetud vangistus täitmisele. MÄÄRUSKAEBUS I.M esitas Viru Maakohtu 20.11.
30. a määruse peale määruskaebuse, taotledes tema karistuse täitmisele pööramise asja uuesti läbivaatamist. I.M märgib, et tal on vaja elada kodus, sest peab oma tütart aitama. I.M-i väitel on ta teinud alkoholi tarvitamisega lõpu ja ei tarvita enam alkoholi. 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 20.11.
32. a määrus I.M-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on seaduslik ja põhjendatud ning ei esine alust määruse tühistamiseks ja muutmiseks. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et I.M on rikkunud temale Pärnu Maakohtu 15.11.
33. a otsusega katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on I.M rikkunud KarS § 75 lg 1 p-st 2 tulenevat kontrollnõuet ilmuda määratud ajal kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. KarS § 74 lg 4 kohaselt on kohtul olukorras, kus süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kolm alternatiivi: 1) määrata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, 2) pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või 3) pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalkolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arvestades I.M-i rikkumise asjaolusid ja tema varasemat käitumist, ei ole otstarbekas KarS § 74 lg-s 4 sätestatud leebemate meetmete kohaldamine ning põhjendatud on I.M-ile mõistetud vangistuse täitmisele pööramine. Esitatud asjaoludest nähtub, et kriminaalhooldusametnik on eelnevalt juba kahel korral esitanud kohtule erakorralise ettekande, põhjusel, et I.M on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. Kohus ei ole neil kordadel veel karistust täitmisele pööranud, andes süüdimõistetule täiendava võimaluse katseaja kontrollnõuete ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Esimesel korral määras kohus I.M-ile kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja teisel korral pikendas temale kohtuotsusega määratud katseaega kahe kuu võrra. Olenemata temale antud võimalusest, on I.M jätkuvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ja samuti registreerimiskohustust. Seega saab järeldada, et I.M-i suhtes varasemalt kohaldatud meetmed ei ole olnud piisavalt tõhusad, et tagada katseaja nõuete täitmist ja uute rikkumiste ärahoidmist. Kriminaalkolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja karistuse täitmisele pööramata jätmiseks. I.M-i väide selle kohta, et ta nüüd enam alkoholi ei tarvita, on paljasõnaline ning ei ole tema varasemat käitumist arvestades veenev. Samuti ei põhjenda karistuse täitmisele pööramata jätmist asjaolu, et süüdimõistetul on tütar keda tuleb aidata. Nimetatud perekondlik asjaolu ei oma karistuse kohaldamise seisukohalt tähtsust. Antud juhul on I.M oma tahtlike rikkumistega näidanud, et tema puhul ei ole karistuse eesmärke võimalik saavutada tingimisi vangistuse kohaldamisega. I.M on lisanud määruskaebusele koopia Sotsiaalkindlustusameti otsusest, millest nähtub, et tal on alates 31.08.
34. a tuvastatud liiklusõnnetuses saadud vigastuse järel tekkinud töövõime kaotus 80 % ulatuses. Kriminaalkolleegium märgib, et isiku osaline töövõimetus ei takista karistuse täitmisele pööramist. Vangistuses on kinnipeetavale vajadusel tagatud meditsiiniline abi. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja I.M-i määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau