Obsah (6)
§ 238§ 326§ 175§ 180§ 337§ 1851-17-5021 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-5021 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Pavel Gontšarov Apel
§ 238
lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. Vangistuse kandmise alguseks on süüdimõistetu kinnipidamise aeg
- mail
- P.D tunnistati süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna uuesti püüdis
- mail 2017 Tallinnas Tammsaare teel asuvast Säästumarketi kauplusest varastada ühe pudeli limonaadi Valge klaar 0,97 euro väärtuses. Kuritegu jäi lõpule viimata, sest kaupluse turvatöötaja pidas ta pärast kassadest möödumist kinni.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja advokaat Merike Allikmäe, kes vaidlustab kohtuotsust P.D-le mõistetud karistuse osas, sest see ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. P.D karistamisel on võimalik piirduda ühekuulise vangistusega ning jätta see tingimuslikult kohaldamata. P.D on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud. Varguse pani ta toime seetõttu, et tahtis juua. Varastatu väärtus on väike ja kuritegu jäi katse staadiumi. Tsiviilkahju puudub. Ta soovib edaspidi elada seadusekuulekalt. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et varasemad karistused ei ole P.D käitumisele mõju avaldanud. Tegelikult on hoopis vastupidi, sest kolm viimast kuritegu jäid katse staadiumi. Seega ei ole P.D poolt toime pandud kuriteod raskemaks muutunud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu
§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.
Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine nimetatud küsimuse lahendamisel, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Seda seisukohta on korranud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma hiljutises 20. märtsi 2017. a otsuse nr 3-1-1-6-17 punktis 7. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses sellised eksimusi ei esine. 2
(3)KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui paragrahvi sanktsioon võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Praeguses asjas on maakohus seda nõuet järginud. Maakohus mõistis P.D-le vangistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, sest kuritegu jäi katse staadiumi, varastatu väärtus oli väike ja varaline kahju puudub. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et P.D näol on tegemist isikuga, kes kohe pärast vanglast vabanemist on hakanud toime panema uusi vargusi. Asjaolu, et isikul on janu, ei õigusta varguse toimepanemist. Maakohtu otsuses märgitakse õigesti, et juua oleks võinud P.D hankida ükskõik millisest tasuta joogiautomaadist, kaupluse tualetist või sotsiaalmajast, kus ta väidetavalt elas. Seetõttu on mõistnud maakohus talle põhjendatult vangistuse suuremas määras kui oli eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumi, ei olenenud P.D käitumisest, vaid turvatöötaja tähelepanelikkusest. Kuna P.D paneb järjepidevalt toime vargusi ja avaldas ka maakohtu istungil, et ta ei soovi oma elustiili muuta, siis ei pidanud maakohus võimalikuks teda mõistetud vangistuse kandmiselt tingimuslikult vabastada. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga. Seega on kaitsja M. Allikmäe apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes
§ 326lg-st 3 läbi vaatamata.
5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.
§ 175
lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ 180
lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kaitsja advokaat M. Allikmäe esitas koos apellatsiooniga taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga kokku 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemisele kulunud aeg põhjendatud. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lgst 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb
§ 337
lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu
§ 185lg 2 kohaselt P.D-lt riigi kasuks välja mõista. 3
(3)