1-17-11193/16

1-17-11193 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25.02.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-17-11193 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Zemfira Lampmann Kaitsja Leelo Viil (määratud) Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid J.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.T (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 18.02.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada J.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 10.07.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada J.T katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada J.T suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbid a alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
7. J.T-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. J.T vabastada määruse jõustumisel.
9. KrMS § 180 alusel mõista J.T-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest (kaitsjatasu) summas 60 € (kuuskümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse J.T-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esindusele, J.T-le ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 11.01.
10. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Viru Maakohtu 12.12.
11. a kohtuotsusega tunnistati J.T süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 KarS 424 lg 1) järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 12.07.
12. a ja lõpp on 10.07.
13. a. J.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Korduvalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest, ühel korral ka raskete kehavigastuste tekitamise eest joobes juhtimisel tekkinud avarii tagajärjel. Lisaks varavastased kuriteod ja ühel korral prostitutsioonile kaasa aitamine. Kuritegusid sooritab impulsiivselt, soodusteguriks riskiv, hoolimatu ja teisi ära kasutav elustiil, alkoholi kuritarvitamine, impulsiivsus, puudulik probleemide lahendamise oskus. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning temaga on läbi viidud struktureeritud vestlus. Alates 01.08.2018 paigutati isik ümber Tallinna Vangla avavanglasse ning alates 01.09.2018 töötab ta ettevõttes S AS. Kinnipeetava käitumine on olnud hea, mida näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Tegemist on XXX, kus hetkel kedagi püsivalt ei ela. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanedes võimalik jätkata tööd ettevõttes S AS, kus ta ka käesoleval hetkel töötab väljaspool avavanglat. J.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha J.T vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Isik on korduvalt karistatud, kuid need ei ole olnud rasked kuriteod. Ta saab aru, et tal on vaja lahendada enda alkoholiprobleem ja ta on selleks ka motiveeritud. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isik enne vangistust töötas ning töötab ka praegu, seega materiaalset probleemi vabaduses ei teki. Kaitsja toetab vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et J.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahet pöörduda alkoholisõltuvuse tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on J.T olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.T, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/