lg 3 p 2 määrata J.I elektroonilise valve pikkuseks 5 (viis) kuud.
lg 5, § 78 p 2 määrata J.I-le katseaeg alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni 14.08.2019, millest esimeseks 24 (kahekümne neljaks) kuuks allutada J.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada J.I katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 -6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö - või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohustada J.I katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p-des 4, 7, 8 sätestatud järgmisi lisakohustusi: 1) asuma tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul alates vabanemisest; 2) mitte suhtlema isikule teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased, selleks kriminaalhooldusametnikult eelnevalt luba saamata; 3) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis aitab isikul edukamalt sotsialiseerida ühiskonda ning parandada tema väärtushinnanguid. Määrata J.I kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada J.I karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, J.I-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.I elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 1 Tartu Maakohtu 05.11.2013 otsusega tunnistati J.I süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 1 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka isiku eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 14.05.2013. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistung Kinnipeetav soovib vabaneda enne tähtaega elektroonilise valve alla. On vanglas oleku jooksul lugenud psühholoogilisi raamatuid ning seadnud endale eesmärgid, mida soovib vanglast vabanedes täita, sh minna tööle ja ausalt teenida raha, maksta oma võlad ning aidata oma peret. Soovib lõpetada ka kooli, et kõrgharidus kätte saada. Kindel töökoht on olemas xxxx, palk kuskil xxxx eurot. Kaitsja on seisukohal, et kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist takistavad asjaolud puuduvad. J.I sattus kuritegelikku keskkonda juhuslikult, antud kuriteo puhul on tegemist üksikepisoodiga ning varem ei ole ta kuritegusid toime pannud. Tema s enine elukäik oli laitmatu. Lisaks tunnistas isik oma süüd ja puhtsüdamlikuilt kahetses tegu, samuti aitas kaasa kuriteo täielikule avastamisele ning tegi koostööd uurimisasutuse ja prokuratuuriga. Vanglas viibimise ajal tal puuduvad rikkumised, ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid ning omandanud xxxx eriala. Samuti on tal võimalus kohe asuda tööle, mis soodustab nii riigi ees oleva võlgnevuse kiiremat likvideerimist, kui ka annab isikule kindla sissetulekuallika, vältimaks kokkupuuteid kuritegeliku tegevusega. Lisaks märgib kaitsja, et J.I allutatakse teatud ajaks elektroonilise järelevalve alla, mis on käsitletav tema laitmatu käitumise lisagarantiina. Samuti on ta valmis täitma kõiki vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise tingimusi. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas toetab prokurör isiku ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve alla, kuna leiab, et tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Tema vanglas käitumise positiivsed asjaolud – kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, majandustöödel üldkasutatavate ruumide koristajana töötamine, riigikeele kursuste B1 tasemel edukas läbimine, sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, kutseharidussüsteemis keevitaja kursustel ning kunstiringis osalemine jm – viitavad sellele, et kinnipeetav on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Kuriteo raskusastme ja tehiolude arvestamine on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel väga oluline, kuid see ei tohi võtta temale kategooriliselt võimalust töötamisega ja enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetav käitunud igati nõuetekohaselt ja üksnes kuriteo raskus ei välista tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Ühtlasi annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine käitumiskontrolli ja elektroonilise valve kohaldamisega süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut s eaduskuulekale käitumisele vabaduses. Prokurör teeb ettepaneku määrata elektroonilise valve tähtajaks viis kuud päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge, allutada süüdimõistetu käitumiskontrollile kahekümne neljaks kuuks. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et isik kannab karistust raske esimese astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest. Kinnipeetav kannab vanglakaristust esimest korda, mistõttu võib vangistuse mõju isiku edaspidisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetava käitumisele vangistuse jooksul ei saa midagi ette heita. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on osalenud vangla majandustöödel, omandanud riigikeele A2-, B1- ja B2-taseme, läbinud sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning käesoleval ajal osaleb kunstiringis ja kutseharidussüsteemis keevitaja kursustel. Kohtu hinnangul saab eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht oma emale kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab isiku isa, samuti vastab korter elektroonilise valve kohaldamise tingimistele. Kuigi kinnipeetaval on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 4000 eurot, siis vabanemisel on talle garanteeritud töökoht xxxx xxxx ametikohal, millest tulenevalt ka kindel igakuine sissetulek majandusliku toimetuleku soodustamiseks. Kinnipeetava suhted lähedastega on head ja toetavad, käiakse kokkusaamistel. Suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega enda sõnul enam ei suhtle. Kuritegu toime pandud grupis, seega võib olla mõjutatav. Vangla hinnangul on uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 9%, mille puhul on tegemist madala riskiga. Kohtu hinnangul on uue kuriteo niigi madalat riski võimalik maandada isikule kriminaalhoolduse teostamise ajaks erinevate lisakohustuste määramisega ning elektroonilise valve kohaldamisega. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus isik viibib. Kohtu arvates piirab vabanemine elektroonilise järelevalvega teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks anda isikule võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt allutades ta elektroonilisele valvele ja määrates ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda uuesti ühiskonda sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uute seadusrikkumiste toimepanekust. Samas jälgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada, on vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades isiku varasemat elukäiku ja käitumist karistuse kandmise ajal, vabastab J.I tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.