← Eesti

4-21-1235/27

Obsah (8)§ 190§ 17§ 125§ 126§ 123§ 85§ 89§ 147

4-21-1235 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1235 Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Har

) §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. A.J esitas 16.03.2021 Harju Maakohtule kaebuse Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 01.03.
  2. a otsusele väärteoasjas nr 2317,20,
  3. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 400 euro suuruse rahatrahviga. Kaebaja palus tühistada kohtuvälise menetleja otsus, kuna tegemist ei ole selgelt ja üheselt määratletava väärteona Eesti Vabariigis kehtivate seaduste põhjal.
  4. Maakohus määras 18.03.
  5. a määrusega väärteoasja arutamisele avalikul kohtuistungil 13.04.2021 kell 10.00, kohustades A.J-ile edastatud kohtukutses menetlusalust isikut Ivo 1

(4)4-21-1235 A.J istungile ilmuma. Kaebuse esitajale edastati kohtukutse e-posti aadressile XXX. Antud kohtukutse on kaebaja kätte saanud.
  1. 04.04.2021 esitas A.J taotluse lükata istung edasi seoses tema viibimisega välismaal, põhjendades seda haigestumisega. Kuivõrd A.J 13.04.
  2. a kohtuistungile ei ilmunud ning oli esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks, lükkas maakohus istungi edasi ja määras uueks istungiajaks 26.05.2021 kell 10.
  3. A.J-ile edastatud kohtukutses kohustati menetlusalust isikut A.J istungile ilmuma. Kohtukutse edastati e-posti aadressile XXX.
  4. 26.05.
  5. a Harju Maakohtu kohtuistungile kaebuse esitaja kohale ei ilmunud ega teatanud ka kohtule oma mitteilmumise põhjuseid. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles kohtuistungil kaebuse esitaja mitteilmumise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmist.
  6. Harju Maakohus jättis 26.05.
  7. a määrusega A.J kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.03.
  8. a otsusele läbi vaatamata. Maakohus selgitas, et

§ 125

lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel maakohtunik

§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamiseks edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Kaebuse arutamise edasilükkamise piirang seadusandja poolt on ilmselt seatud eesmärgiga välistada menetluse venitamine, arvestades seda, et väärteo aegumise tähtaeg on 2 aastat teo toimepanemisest. Kui kaebuse arutelu on juba kord edasi lükatud, aeg ja koht on teada ning kaebaja ei ilmu istungile, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kaebuse esitaja, olles teadlik kohtuistungist ning istungile ilmumise kohustuslikkusest, ei teavitanud kohut mõjuvatest põhjustest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtule ei esitatud ka

§ 125lg 1 kohast taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

Kaebuse esitaja osavõtt kohtuistungist oli vajalik, kohus pidas seda vajalikuks juba kaebuse kuulamisele määramisel ning tulenevalt isikule kätte toimetatud kutsest oli ta teadlik mitteilmumise tagajärgedest. Eeltoodu põhjal asus maakohus seisukohale, et

§ 126lg 2 kohaldamine on põhjendatud ning esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

  1. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse menetlusalune isik A.J , kes selgitas, et temal ei olnud võimalik ilmuda 29.05.
  2. a kohtuistungile, kuna viibis välismaal. Samas soovib ta vaidlustada kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna kõik argumendid ning vastuväited nimetatud väärteoasja kohta esitas ta oma 16.03.
  3. a kaebuses antud väärteoasja kohta. Kaebuse esitaja palub kohtul arvestada esitatud argumentidega ning tema kaebus läbi vaadata. Ta on nüüd tagasi Eesti Vabariigis ning saab ka vajaduse korral kohtusse ilmuda.
  4. Ringkonnakohtu määratud tähtaja jooksul esitas A.J seisukoha, milles esitas vastuväited Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 01.03.
  5. a otsusele ning palus tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas nr 2317,20,012374 tühistada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus märgib esmalt, et suure osa A.J esitatud kaebusest ja seisukohast moodustavad vastuväited, mis puudutavad A.J-ile etteheidetavat väärtegu. M aakohus jättis vaidlustatud määrusega aga A.J kaebuse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmine tähendab, et maakohus ei lahendanud küsimust, kas kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud. Ka ringkonnakohus ei või selles menetluses otsustada küsimuse üle, kas kohtuvälise menetleja otsus 2

(4)4-21-1235 on põhjendatud, vaid saab esitatud kaebuse alusel kontrollida vaid seda, kas maakohus jättis põhjendatult väärteootsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata.
  1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse, seisukoha ja väärteotoimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  2. Maakohus jättis A.J kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et A.J ei ilmunud kohtuistungile, kuigi kohus oli selle talle kohustuslikuks teinud. Väärteoasja materjalidest nähtub, et A.J-ile oli kohtuistungi aeg teatavaks tehtud enam kui kuu aega enne kohtuistungi toimumist. 13.04.2021 A.J e-postile edastatud kohtukutses selgitati, et ta on kohustatud ilmuma kohtukutses märgitud ajal ning vastavalt

§ 126

lg-le 2, kui kaebuse esitanud isik, kellele on kohus teinud kohustuseks osaleda kaebuse kohtulikul arutamisel ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud, ei ilmu kaebuse arutamisele, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. A.J ei teatanud maakohtule istungile mitteilmumisest ega esitanud maakohtule ka tõendeid, mis kinnitaksid, et tal oli maakohtu istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus.

  1. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses märgib A.J üldsõnaliselt, et tal ei olnud võimalik ilmuda kohtuistungile, kuna viibis välismaal. Esmalt ei ole A.J esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et ta tõepoolest viibis 26.05.2021 välismaal (nt Eestist lahkumise ja saabumise aega tõendavad lennupiletid vms). Samas selgitab ringkonnakohus, et ainuüksi välismaal viibimine ei ole ka mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Ka määruskaebuses ega kirjalikus seisukohas ei ole es itatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et A.J tegi kõik endast oleneva, et kohtuistungile ilmuda, kuid ilmumine oli takistatud temast mitteolenevatel põhjustel.
  2. Kaebaja väide, et tema kõik argumendid ning vastuväited nimetatud väärteoasja kohta esitas ta oma 16.03.
  3. a kaebuses antud väärteoasja kohta, on ainetu, kuivõrd

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab, et maakohus peab kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades

§-s 133 loetletud küsimused. Asja arutamine täies ulatuses algusest peale eeldab

§ 85

p 3 kohaselt ka seda, et kohus teeks (asja kohtulikku arutamist ette valmistades) kindlaks, milliseid tõendeid tuleb kohtulikul arutamisel uurida, ja võtaks tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil. Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebus vaadatakse läbi kohtuistungil, saab maakohus tulenevalt

§-st 2 ja KrMS § 15 lg-st 1 tugineda otsuses vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud (RKKKo nr 4-17-5471, p 11).

§ 89

lg 2 sätestab, et maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. Seega tulenevalt asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus väärteomenetluse huvides kohustada menetlusalust isikut osa võtta kaebuse kohtulikust arutamisest. 13.

§ 126

lg 2 sätestab üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt

§-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Seega sellises olukorras ei ole kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsiooniotsustus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Seetõttu tuligi maakohtul, 3

(4)4-21-1235 kes oli teinud kohtuistungile ilmumise A.J-ile vastavalt

§ 126

lg-le 1 kohustuslikuks, jätta A.J kaebus

§ 126lg 2 alusel läbi vaatamata.

14. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 26.05.2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.