KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-17-395 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid G.L ´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 27.06.2017 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu G.L, isikukood: XXX, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta G.L talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 01.06.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.L-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. G.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.03.2017 kohtuotsusega KarS § 274 lg 1; § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1 alusel 1 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 22.09.2016 ja lõpp 22.09.
- G.L andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 16). 1
(4)Kinnipidamisasutusest G.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused, kuid tema suhtes on algatatud kriminaalasi KarS § 274 lg 1 alusel vanglaametniku ähvardamise eest, samuti on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama aadressile xxx, kus elavad abikaasa ja alaealine poeg. Korter on võlgade kattseks arestitud. Korter vastab elektroonilise valve seadme paigaldamise tingimustele. Abikaasa andis oma nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks korterisse. Isikul on rahvastikuregistri andmetel põhiharidus. Väidab, et on omandanud xxx ja xxx eriala. Riigikeelt ei valda, õpib seda vanglas iseseisvalt. Töötanud xxx xxx keevitajana, väidab, et on ka maalri tööoskused. Töötanud ka xxx-s, kuhu saab tööd ka peale vabanemist. Maksmata nõuded umbes 6539€. Tema lähivõrgustiku moodustavad abikaasa, poeg, vanemad ja kriminaalkorras karistatud vennad. Isikul on kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid see pole seotud tema enda kriminaalse käitumisega. K uriteod on toime pandud alkoholijoobes, sõltuvust diagnoositud pole. Väidab, et alkohol iseenesest ei tekita agressiivset käitumist kuid kui tekib mingi "olukord", siis võib küll kasutada vägivalda. On rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi kriminaalhooldusel olles. Ei näe alkoholis mingit probleemi, ka abikaasa ei näe probleemi alkoholiga seoses. Kuna isik ise ei tunnista probleemi ja ei näe seost alkoholi tarvitamisel ja kuritegevusel, siis puudub ka motivatsioon alkoholist vabaneda. Korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. On proovinud narkootikume, juhuslik tarvitamine, viimati karistatud NPALS järgi 2006. aastal. On korduvalt kasutanud vägivalda oma elukaaslase suhtes ja korra ka oma lapse suhtes. Agressiivne käitumine ilmneb nii kainena (vanglas ametniku ja kaaskinnipeetava suhtes) kui ka joobes vabaduses. Tunnistab, et temaga juhtuvad vihapursked ja tihti lahendab probleeme vägivallaga. Probleemide lahendamise oskus kesine ning ta ei mõista alati teiste inimeste seisukohti, leides, et tema seisukohad on need õiged, mistõttu satub kiiresti konfliktsituatsiooni. Kriminaalhooldusel olnud 5 korda, kuid need pole mõju avaldanud.viimane katseaeg lõppes karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalkorras karistatud 9 korda (5 kehtivat karistust), vangistuses viibib viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 55%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 65%. Tegu on avalikkusele kõrgohtliku isikuga. Vangla ei toeta G.L-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema apikaasa ja poeg. Korter vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Abikaasa on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kriminaalhooldusel on olnud 5 korda, ühel korral pöörati karistus täitmisele. G.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et G.L tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele 2
(4)kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on 5 kehtivat kriminaalkaristust. Distsiplinaakaristusi pole, kuid tema suhtes on vanglas alustatud kriminaalmenetlus KarS § 274 lg 1 tunnustel, samuti on tema suhtes rakendatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Isikul on vabanemisel olemas elukoht, töökoht puudub. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). See tingimus pole täidetud, kuna isiku suhtes on vanglas algatuatud uus kriminaalasi. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Ennetähtaegse vabanemise korral asub süüdimõistetu elama abikaasa juurde aadressile xxx. Tema abikaasa andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Isiku lähivõrgustik koosneb tema abikaasast, pojast ja vendadest, kes on kriminaalkorras karistatud. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, mis on ka soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Ise alkoholis probleemi ei näe. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud vägivallakuriteo eest, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Samuti ei toeta tema tingimisi enne tähtaega vabastamist ei vangla ega ka prokuratuur. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 22.09.2017, ärakandmiseks on veel ligi 3 kuud vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise 3
(4)korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu G.L-i temale Viru Maakohtu 27.03.2017 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. / Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)