Obsah (10)

§ 271§ 76§ 8§ 101§ 108§ 158§ 9§ 16§ 20§ 1132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. august 2022.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-1139

§ 271mõttes.

Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala. 10.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 8lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab

§ 101

, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

§ 108

.

§ 158

lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema. 11. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (

§ 9lg 1).

Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (

§ 16lg 1).

Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 32-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel (dtl 24-26). Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 07.11.2019 Telliskivi 62,64, Tallinn parklas ja 07.10.2021 Meriton Tallinn parklas parkimisel

1. Riigikohus on 26.01.2017.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema kostja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine hageja kui auto 3 vastutava kasutaja kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda kostjat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta lähemalt Riigikohtu
2. jaanuari
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja pole esitanud asjaolusid, et keegi teine oleks sõidukit parkinud, ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Samuti Telliskivi 62,64, Tallinn (dtl 25) ja Meriton Tallinn (dtl 26) parkimisalade tingimuste p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki juhi vahel. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 19 järgi on juht eelkõige isik, kes juhib sõidukit. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
4. Kohus saatis pooltele 07.07.2022 selgituskirja vaidlusaluste ja täiendavalt tõendamist vajavate asjaolude kohta (dtl 90). Kohus tegi muu hulgas kostjale ettepaneku tõendada, kes muu isik vaidlusalustel päevadel (07.11.2019 ja 07.10.2021) kasutas autot ja parkis selle hagis nimetatud parklasse. Kostja ei ole tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
5. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (

§ 158lg 1).

Kohus tuvastas, et kõikides parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi. 15. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt kooskõlas

§ 1132lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 10 eurot.

Sissenõudmiskuludesse (10 eurot) on hageja käesoleval juhul arvestanud liiklusregistrisse (Transpordiametile) saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks ning tähitud kirja saatmiseks Omniva vahendusel. 16.

§ 1132

lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

1. Hageja toob välja, et ta saatis kohtueelselt 23.01.2021 tähitud kirja teel kostjale meeldetuletuskirja paludes kohustus täita hiljemalt 08.05.
2. Lisaks saatis hageja kostjale 19.11.2021 veel ühe meeldetuletuse e-kirja teel. Kostja ei ole meeldetuletuskirju kätte saanud. 4
3. Käesolevas asjas ei ole kohtutoimikus dokumente, millest võiks järeldada, et hageja on meeldetuletuskirjad kostjale nii tähitud kirjaga kui elektrooniliselt kätte toimetanud või et kostja oleks kinnitanud kättesaamist. Kostja kinnitab vastupidiselt hagejale 27.04.2022 saadetud e-kirjas: „Europark ei ole varem nende nõuetega minu poole pöördunud vaatamata sellele et neil minu kontaktandmed olemas on“. Kuigi hageja viitab sellele, et ta saatis meeldetuletuskirjad nii tähitud kirjaga kui e-kirjaga kostjale, ei saa seda pidada kättetoimetamiseks kostjale. Kohus tutvudes toimiku materjalidega, leiab, et hageja ei ole kostjale kätte toimetanud 23.01.2021 ja 19.11.2021 meeldetuletuskirju, et kostja oleks üldse saanud neile vastata. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et hageja saatis meeldetuletuskirja tähitud kirjaga (PostiS § 4 lg 7 p 1 mõttes). PostiS § 29 jj alusel loetakse postisaadetis kättetoimetatuks, kui postisaadetis on saajale üle antud postkontoris, väljastatud isiklikult või postkasti kaudu. Hageja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. PostiS § 30 lg 3 kohaselt postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral tagastatakse postisaadetis saatjale. Puuduvad tõendid, et hageja on saatnud tähitud kirja kostjale, mida kostjale ei ole õnnestunud kätte toimetada ega kostja ei ole läinud sellele postkontorisse järele. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta on meeldetuletuskirja kostjale kätte toimetanud e-kirja teel. 19.11.2021 meeldetuletuskirjal (dtl 60) puudub isegi kostja e-posti aadress, et oleks võimalik kontrollida, kuhu hageja väidetava e-kirja saatis. Kui tahteavalduse tegija soovib olla kindel oma tahteavalduse kohalejõudmises, peab ta valima sellise saatmise viisi, mis võimaldab tal avalduse kohalejõudmist tõendada. Hageja 27.04.2022 e-kirjaga saadetud teavitust ei saa käsitleda kui sisulist meeldetuletust (dtl 62). Kuna kostja ei saanud 23.01.2021 ja 19.11.2021 meeldetuletuskirju kätte ehk hageja jättis need kirjad kostjale kätte toimetamata, siis ei saa selle dokumendi alusel kostjale rikkumisi üldse ette heita.
4. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
5. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
6. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulud
7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
8. Kostja nõustus 12.07.2022 kohtu pakutud kompromissi ettepanekuga (dtl 92, 91), et tasub hagejale võlgnevuse 30 eurot (10 eurot on sissenõudmiskulu + 20 eurot maksekäsu menetluskulu). Hagejat selline kompromiss ei rahuldanud. Kohus kutsus hagejat üles paindlikkusele ja kaaluda asja lõpetamist kompromissi kokkuleppega (dtl 91). Ühtlasi kohus hoiatas hagejat, et tulenevalt TsMS § 163 lg 2, kui üks pool ei nõustu pakutud kompromissiga olukorras kus teine pool on sellega nõus, võib kohus jätta kõik menetluskulud selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustu. Kohtu määratud tähtajaks kokkuleppele ei jõutud. 5
9. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Toimiku materjalide kohaselt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Fred Fisker Kohtunik 6