Obsah (6)

§ 204§ 120§ 123§ 87§ 29§ 132

4-22-2127 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2022. a Kuressaare kohtumaja Väärteoasja number 4-22-2127 Kohtunik Piia Jaaksoo Väärteoasi Kaspar

§ 204

lg 2 alusel loetakse rahatrahv nõuetekohaselt täidetuks, kui Kaspar Bockhard tasub rahatrahvi kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Vastasel korral saadab vastavalt

§-le 202 lg 3 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta, lisandub täituritasu.

1. Edastada kohtuotsus Kaspar Bockhardile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul kirjalikult Riigikohtule alates kohtuotsuse kättesaamisest. KAEVATAV OTSUS PPA Lääne prefektuuri Kuressaare PJ 27.05.2022 otsusega /väärteotoimik, edaspidi VTT tl 1-3/ väärteoasjas nr 2740,22,000350 karistati Kaspar Bockhardi järgmise rikkumise eest – 31.03.2022 kell 13.38 Saaremaa vald Saare maakond Kuressaare-Sääre 11.km, juhtis 1 4-22-2127 mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h võrra, sõites 118+/- 8 km/h (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul 70 km/h). Rikkus LS § 50 lg 5 p
2. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg
3. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Kaspar Bockhardi LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. KAEBUS 19.06.2022 saabus Pärnu Maakohtusse K.Bockhard kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT tl 25/. Kaebuse esitaja taotleb tühistada väärteootsus täies ulatuses. KOHTUVÄLISE MENTLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja leidis /KT tl 12-15/, et K.Bockhard pool toime pandud rikkumine LS § 227 lg 2 järgi on aset leidnud, see on tõendatud. Määratud karistus tuleneb seadusest, vastab rikkumise raskusele ning selle tühistamiseks ei ole põhjust. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kaebuse saab

§ 120

lg 1 tulenevalt lahendada kirjalikus menetluses, menetlusosalised on selleks nõusoleku andnud /KT tl 15, 25-26/.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 87

sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /VTT tl 5/ ja väärteootsuses /VTT tl 1-3/ olev teokirjeldus kattub. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kohus uurib, kas Kapar Bockhard on toime pannud teo, mille eest kohtuväline menetleja teda karistas. Kohus uuris väärteotoimikus ja kohtutoimikus olevaid tõendeid. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll 31.03.

1. a /VTT tl 9/ ja tunnistaja M.L ülekuulamise protokoll 31.03.2022.a /VTT tl 7/. Kohus leiab, et tunnistaja ütlused ja protokolli kinnitavad, et K.Bockhard juhtis 31.03.2022 kell 13.38 Saare maakonnas Kuressaare-Sääre tee 11.km mootorsõidukit BMW, sõitis Salme suunas ja kiirusmõõtur näitas tema poolt juhitud sõiduki kiiruseks 118 km/h, lõplik mõõtetulemus 110 km/h. Protokollis on K.Bockhard kirjutanud, et nägi seadme näitu. K.Bockhard ei ole vaidlustanud mõõtetulemust, küll aga leidis kaebuses, et kiirust ei mõõdetud 70-alas, vaid seal oli lubatud sõidukiiruseks 90 km/h. K.Bockhard on kaebusele lisanud kaardi väljavõtte, tõendamaks, et ta oli jõudnud 70-alast välja. Skeemil on kirjas – eeldatav ala, kus politsei patrullauto mõõtis kiirust. Seega ei ole K.Bockhard esitanud tõendit, kus kohas politsei tema sõiduki kiirust mõõtis. Tunnistaja M.L on avaldanud, et K.Bockhardi poolt juhitud sõiduk peatati koheselt peale kiiruse mõõtmist ja peatus politseisõiduki juures enda teepeenral. KT tl 20 olev väljavõte näitab, et politseisõiduk peatus Kuressaare-Sääre mnt 11.kilomeetril 31.03.2022 kell 13.
2. Politsei on kohtule esitanud kaardi Kuressaare-Sääre maantee 11.kilomeetril olevatest kiiruspiirangute mõjualadest /KT tl 16/ ja sõidukite asukohtadest, foto nr 1 /KT tl 17/ - näha teeviit Mändjala puhketallu, foto nr 2 – näha on 70 kiiruspiirangu algus K.Bockhardi liikumissuunas. 2 4-22-2127 Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt esitatud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et K.Bockhard juhtis väärteootsuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit asulavälisel teel alas, kus lubatud suurim sõidukiirus liikluskorraldusvahendiga oli 70 km/h kiirusega 110 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Eelnevaga K.Bockhard rikkus LS § 50 lg 5 p 3, mis sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kohus leiab, et K.Bockhardi poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 2 sätestatud teokoosseisu, tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et K.Bockhard pani talle süüks arvatud väärteo toime tahtlikult. K.Bockhard on kirjeldanud, et tegi möödasõitu veoautost, kes sõitis alla piirkiirust, kui veoauto kõrval olles märkas vastutulevat autot ja kiirendas, et vältida liiklusohtlikku olukorda ja potensiaalset avariid. Samal ajal tuli vastu politseisõiduk, kes mõõtis kiirust. Leiab, et tegevus ei olnud tahtlik vaid tekkinud liiklusolukorrast tingitud. Kohus märgib, et ka möödasõidul kehtivad liiklusreeglid, liiklusseadus ei näe ette, et möödasõidu lõpetamiseks võib piirkiirust ületada. Kui möödasõitu ei ole võimalik ohutult teha, tuleb möödasõit pooleli jätta ja reastuda tagasi oma sõiduritta. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et eelkirjeldatud olukorda reguleerib selgesõnaliselt LS § 51 lg 4 – kohe kui ilmneb takistus või liiklusoht, tuleb möödasõit katkestada. Kohus leiab, et K.Bockhard ületas kiirust tahtlikult, sest sai aru, et möödasõitu ei ole võimalik lubatud piirkiirusega liikudes ohutult lõpetada. Seega K.Bockhard teadis, et möödasõitu lõpetades ületab lubatud piirkiirust, see oli tema teadlik valik. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS
3. peatüki
4. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Kaspar Bockhard on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Kaspar Bockhard poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud

§ 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Menetlusnormid K.Bockhard avaldab kaebuses, et kohapeal asuti väärteoprotokolli koostama, temal ei võimaldatud esitada põhjendusi kiiruse ületamise kohta ega avaldada kahetsust. Lubati, et uurija võtab ühendust, kes märgib üles tema vastuväited ja seletused. Keegi temaga ühendust ei võtnud, tehti väärtoeotsus. Väärteoprotokollis lahtrisse ütlused on K.Bockhard kirjutanud vaid oma allkirja ja kuupäeva, mis näitab, et ta ei ole ise kasutanud võimalust kohapeal omakäelist selgitust kirjutada Tunnistaja M.L on avaldanud, et K.Bockhard kohapeal käitus väga bravuurikalt, keeldus andmast seletusi kiiruseületamise kohta, ei näidanud välja mingit kahetsust. Algul keeldus väärteoprotokolli allkirjastamast õiguste ja kohutuste kohta, hiljem muutis enda meelt. Tunnistaja viimast väidet kinnitab väärteoprotokoll /VTT tl 5/, kuhu on Menetlusaluse isiku 3 4-22-2127 õiguste ja kohustuste kohta kirjutatud, et K.Bockhard ei soovi allkirjastada ja selle all on K.Bockhard allkiri. Väärteoprotokollis on kirjas menetluse käiku selgitav tekst kui ka menetlusaluse isiku õigused ja kohustused. K.Bockhard on need allkirjastanud. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kui isik allkirjastab õigused ja kohustused, kinnitab ta sellega, et need on talle arusaadavad. Kohus leiab, et asjaolu, et K.Bockhard ei süvenenud teksti, millele ta allkirja andis, ei ole rikkunud tema menetlusõigusi, sest ta on saanud oma seisukohad esitada kaebemenetluses kohtule. Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Karistamise alus on isiku süü – K.Bockhard pani väärteo toime tahtlikult. K.Bockhard ületas lubatud piirkiirust LS § 227 lg 2 sätestatud maksimummääras. K.Bockhardile heidetakse ette ühe liiklusnõude rikkumist. Kohus leiab, et K.Bockhardi süü on keskmisest suurem. Kohus leiab, et kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda seda, et K.Bockhard on kaebuses oma süüd tunnistanud. K.Bockhardi selgitustest nähtub, et ta ei saa oma rikkumisest aru, vaid leiab, et kiiruse ületamise puhul oli tegemist hädavajaliku meetmega. Kuna K.Bockhard ei ole oma rikkumisest aru saanud, siis leiab kohus, et kahetsust toimepandu osas ei esine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on K.Bockhardit karistanud LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks, lähtudes karistuse eripreventiivsest eesmärgist. Kohtuväline menetleja on otsuses leidnud, et kuna K.Bockhardil oli käesoleva teo toimepanemise ajal kaks kehtivat karistust LS § 227 lg 2 kvalifitseeritava väärteo eest, ei ole määratud rahatrahvid täitnud oma eesmärki. VTT tl 12 on karistusregistri teatis, mis näitab ühte kehtivat väärteokaristust, mille kohaselt on K.Bockhardi karistatud rahatrahviga. Karistus on täidetud 31.07.2021. KarRegS § 5 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. KarRegS § 24 lg 1 p 1 kohaselt karistusandmed kustutakse registrist ja kanntakse üle arhiivi, kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödunud 1 aasta. Levinud kohtupraktika kohaselt saab isiku varasemaid karistusi arvestada ainult siis kui need on kehtivad ka karistuse kohaldamise ajal (RKKK 1-17-5883/77 p 19). Riigikohus on otsuse 3-1-1-70-16 punktis 10 avaldanud: „Seega ei saa registrist kustutatud karistusandmed olla aluseks isikule mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta süüdistatava vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb KarS § 56 lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest.“. Käesoleval ajal on K.Bockhard karistamata. K.Bockhardile karistuse mõistmisel omab tähtsust ka karistuse üldpreventiivne eesmärk. Lubatud sõidukiiruse ületamist esineb hoolimata politsei järjepidevast teavitustööst väga sageli. See näitab, et taaskord tuleb anda selge signaal, et mootorsõidukit juhtides tuleb piirkiirusest kinni pidada, sest piirkiirus on kehtestatud nii sõidukijuhi enda kui ka kaasliiklejate turvalisuse tagamiseks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel arvestatud karistuse eripreventiivne eesmärk ei ole käesoleval ajal enam aktuaalne. Kohus leiab, et kuigi K.Bockhardi süü on keskmisest suurem, tegu on toime pandud tahtlikult, on K.Bockhard on rikkunud ühte normi, karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. 4 4-22-2127 Kohtupraktika on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine teenib eelkõige eripreventiivseid eesmärke ja see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei tingi karistuse eripreventiivne eesmärk K.Bockhardilt karistusena juhtimisõiguse äravõtmist – K.Bockhardil ei ole kehtivaid karistusi, seega ei ole tegemist nn süstemaatilise rikkujaga, rikutud on ühte liiklusseaduse normi, K.Bockhard tunnistab oma süüd. Kokkuvõtvalt – K.Bockhardi süü on keskmisest suurem, ta tunnistas ennast toime pandud teos süüdi, tal ei ole kehtivaid karistusi, ta rikkus ühte liiklusseaduse normi. Arvestades eelkirjeldatud asjaolusid leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus tuleb tühistada. Kohus teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda K.Bockhardi olukorda. Kohus karistab K.Bockhardi rahatrahviga. Kuna kohus vastavalt

§ 132

p 2 ei tohi uut otsust tehes raskendada K.Bockhardi olukorda, arvestab kohus trahvi mõistmisel kohtuvälise menetleja poolt K.Bockhardile määratud juhtimisõiguse määra. LS § 227 lg 2 lubab juhtimisõiguse ära võtta põhikaristusena kuni 6 kuuks, kohtuväline menetleja võttis K.Bockhardilt juhtimisõiguse ära 1 kuuks, mis on 16% karistuse maksimaalsest määrast. LS § 227 lg 2 näeb ette karistamist kuni 100 trahviühikuga, millest 16% on 16 trahviühikut, mis on 64 eurot. Lähtudes eeltoodust karistab kohus K.Bockhardi LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 16 trahviühikut, s.o 64 eurot. Kuna kohus tühistas K.Bockhardi karistamise juhtimisõiguse äravõtmisega, siis ei ole vaja lahendada ka küsimust, kas kohtuvälise menetleja poolt väärteootsuses märgitud karistuse täitmise kord on täidetav. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 132

p 2 rahuldab kohus Kaspar Bockhardi kaebuse osaliselt, tühistab PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna 27.05.2022. a otsuse väärteoasjas nr 2740,22,000350 määratud karistuse osas ja teeb selles osas uue otsuse. Otsuse tegemisel juhindub kohus LS § 227 lg 2, § 50 lg 5 p 3, KarS § 56 lg 1,

§ 120lg 1, § 132 p 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5