2-22-5207/28

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022 a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-5207 Tsiviilasi Õ R hagiavaldus M R vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Õ R, isikukood XXX, elukoht XXX Kostja M R, isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX; viibimiskoht XXX Kostja seaduslik esindaja: Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu (eestkostja), registrikood 75012802 Kohtuistungi toimumise aeg
2. august
3. a RESOLUTSIOON
4. Rahuldada hagi.
5. Lahutada Õ R (isikukood XXX) ja M R (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud xxx.a. XXX Maavalitsuses ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.
6. Jätta rahuldamata Õ R taotlus perekonnanime YYY taastamiseks.
7. Kohtuotsuse ärakiri saata hagejale ja kostjale.
8. Jõustunud kohtuotsus saata Haapsalu Linnavalitsusele perekonnaseisutoimingute tegemiseks. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
10. Hageja kantud menetluskulu summas 100 eurot, s.o hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1 Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 31.03.
11. a esitas Õ R Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse M R vastu abielu lahutamise nõudes. Avalduse asjaolude kohaselt 3 aastat tagasi (28.01.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-15591) seati hageja abikaasa M Ri üle eestkoste, võeti M Rilt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime ja määrati M Rile eestkostjaks 5 aastaks Haapsalu linn Haapsalu Linnavalitsuse kaudu. Hageja leiab, et sellest ajast on tema abielu kostjaga muutunud olematuks, abielu on rikutud ja läbi. Hageja palub abielu lahutada ja anda temale tagasi varasem perekonnanimi YYY. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja nõue poolte abielu lahutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on poolte abielu sõlmitud xxx.a XXX maavalitsuses, mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx /tl 43/. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 65 lg 2 järgi abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on kohtule selgitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ajast, mil kostja üle seati eestkoste. Pooled koos ei ela. Eestkoste kostja üle on seatud alates 28.01.2020.a. /tl 15/. Kostja on ära kuulatud Viljandi kohtumaja kohtuniku poolt 12.07.2022.a. Kostja ei olnud võimeline aru saama menetluse esemest ega oma tahet avaldama. Kuna abikaasad koos ei ela ning hageja soovib abielu lahutada, siis rahuldab kohus hagi. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja soovib kanda pärast lahutust perekonnanime YYY /tl 2/. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on Õ. R perekonnanimed olnud ZZZ ja YYY. Õ R oli abielus A Sga 11.09.1992 kuni 08.12.1997.a. ja M Riga 15.05.1998 kuni 17.04.2001 /tl 48-49/. Seega on enne lahutatava abielu eel kantud perekonnanimi R, mida hageja ka käesoleval ajal kannab. Nimeseaduse § 11 kohaselt ei ole võimalik taastada Õ. R perekonnanime YYY. Taastatav perekonnanimi saab olla vaid ZZZ, kuid seda nime hageja taotlenud ei ole. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja taotluse perekonnanime muutmiseks rahuldamata. Vastavalt TsMS § 173 lõikele 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. 2 TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud sätte alusel jäävad kulud poolte endi kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsuses. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 100 eurot, mis jääb hageja kanda. Asja materjalide kohaselt kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 3