lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras) Prokurör Anna-Maria Rahamägi Süüdistatav RENEE KIRS, isikukood: 37204040256; elukoht: xxx; xxx kodanik; xxx; emakeel: xxx keel; xxx; 6 kehtivat kriminaalkaristust, viimati Harju Maakohtu 18.02.2022 otsusega nr 1-218956 lühimenetluses KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi vangistusega 6 kuud, karistuse kandmise aeg 17.11.2021-10.05.2022; 14 kehtivat väärteokaristust. Tõkend – ei ole kohaldatud KrMS § 217 korras kinni peetud 16.06.2022 kell 22:10 Kaitsja ei soovinud RESOLUTSIOON juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1, lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 2565 lg 1 p 2 ja lg 2; § 311 ja § 313 kohus otsustas Süüdi tunnistada Renee Kirs KarS §
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu ja 10 päeva. KrMS § 130 lg 41 alusel valida tõkendiks Renee Kirsile vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni ja võtta Renee Kirs vahi alla kohtusaalist ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o. 16.06.2022.a. Menetluskulud Välja mõista Renee Kirsilt sundraha 490,50 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulu 490,50 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 40, 87 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks antakse koheselt kätte või edastatakse süüdistatavale eposti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend CD videosalvestisega asub kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Asjaolud Renee Kirsi (Kirs) süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu 18.02.2022 otsusega nr 1-218956 (teod 03.05.2021, 18.08.2021, 29.09.2021, 07.11.2021 ning 17.11.2021) ning vabanedes karistuse kandmiselt 10.05.2022, uuesti ehk süstemaatiliselt 16.06.2022 kella 21:17 paiku Tallinnas aadressil xxx asuvas xxx kaupluses alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, võõra vara hõivamist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning võttis xxx AS-ile kuuluvat kaupa kogusummas 12,98 eurot ja nimelt ühe pudeli likööri Vana Tallinn maksumusega 9,99 eurot ja ühe paki Saaremaa linnuliha sülti maksumusega 2,99 eurot, millega möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna Renee Kirs peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega pani oma tahtliku tegevusega Renee Kirs toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS §
2 Kohtuistungil süüdistatav Renee Kirs selgitas, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: xxx AS avaldust ja õigusvastase teo toimepanemise akti, milles palutakse vastutusele võtta isik, kes 16.06.2022.a. kella 21.17 ajal üritas varastada xxx kauplusest likööri Vana Tallinn ja Saaremaa linnuliha sülti kogumaksumusega 12,98 eurot, kaup tagastatud rikkumata kujul kauplusele, varguse katse toime pannud isik anti üle kell 22:10 politseile. Tunnistaja S N ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja andis ütlusi, et olles tööl 16.06.2022.a. xxx aadressil xxx märkas tumesinises jopes, sinistes teksapükstes ja halli nokamütsiga meest, kes lonkas vasakut jalga, võttis kella 21:06 paiku kange alkoholi riiulist toote, mille pani endale kella 21:07 paiku piimaleti juures jope paremasse taskusse, edasi võttis isik külmkapist toote kella 21:16 paiku ja pani selle endale tasku ning seejärel läbis kassad ja möödus kassarivist kauba eest tasumata. Ta pidas isiku kinni kahe välisukse vahel ning turvaruumis avastas tema jope taskutest likööri Vana Tallinn maksumusega 9,99 eurot ja Saaremaa linnuliha süldi maksumusega 2,99 eurot. Kaup tagastatud rikkumata kujul kauplusele. Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, mille vaadeldavaks objektiks on videosalvestis, millelt nähtub kuidas süüdistatav sisenes kauplusesse, võtab korvi ja liigub vitriinide vahel ringi, võtab ühe pudeli paneb korvi. Seejärel liigub kaupluses ringi ja paneb pudeli parempoolsesse jope taskusse, peale mida võtab ühest vitriinist toote, mille pani jope vasakusse taskusse. Seejärel lahkus mees kauplusest. Isikusamasuse tuvastamise protokolli, milles 16.06.2022.a. kell 22:05 tuvastati Renee Kirs isik. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, millest nähtub, et Renee Kirs peeti 16.06.2022.a. kell 22:10 xxx aadressil xxx kahtlustatavana kinni KarS §
Kinnipidamisel oli kahtlustataval Renee Kirsil seljas tumesinist värvi pluus, jalas tumedad teksapüksid ning musta värvi tossud. Kahtlustatava Renee Kirsi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetseb tehtut. Renee Kirs andis ütlusi, et tal on alkoholisõltuvus ja on alates vabanemisest alkoholi tarvitanud. Tal varastati eile asjad koos rahaga ära, raha tal ei olnud, et alkoholi osta aga tung alkoholile oli suur. Ta läks xxx, kus varastas likööri Vana Tallinn ja kanasüldi ning läks iseteeninduskassast läbi kauba eest maksmata. Kui ta möödus kassast, siis tuli turvamees ja pidas teda kinni. Andis asjad turvamehele. Karistusregistri väljatrükki ja Harju Maakohtu otsust 18.02.2022.a. Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Süüdistatava Renee Kirsi süü 16.06.2022.a varguse katse episoodis on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Renee Kirs tunnistas kuriteo toimepanemist ja 3 kahetses oma tegu. Süüdistatava ütlusi kuriteo toimepanemise kohta kinnitavad ka S N ütlused, et olles tööl 16.06.2022.a xxx aadressil xxx märkas tumesinises jopes, sinistes teksapükstes ja halli nokamütsiga meest, kes lonkas vasakut jalga, võttis kella 21:06 paiku kange alkoholi riiulist toote, mille pani endale kella 21:07 paiku piimaleti juures jope paremasse taskusse, edasi võttis isik külmkapist toote kella 21:16 paiku ja pani selle endale tasku ning seejärel läbis kassad ja möödus kassarivist kauba eest tasumata. Ta pidas isiku kinni kahe välisukse vahel ning turvaruumis avastas tema jope taskutest likööri Vana Tallinn maksumusega 9,99 eurot ja Saaremaa linnuliha süldi maksumusega 2,99 eurot. Kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti on süüdistatava ning tunnistaja ütlused kooskõlas asitõendi vaatlusprotokolliga, milles nähtub süüdistatava tegevus 16.06.2022.a kella 21.17 ajal varguse toimepanemisel xxx. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud Rene Kirs poolt võõra vallasasjade äravõtmise katse. Rene Kirsi objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest – võttes kaupa, möödus kassadest kauba eest tasumata – nähtub, et isik tegutses varguse toimepanemise eesmärgil, kuid kuritegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumata põhjusel, sest ta peeti turvatöötaja poolt kinni, seega on kuritegu toime pandud kavatsetult. Kohtueelses menetluses on süüdistatava Renee Kirsi käitumine kvalifitseeritud KarS §
Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Kohtule on esitatud Harju Maakohtu 18.02.2022.a otsus nr 1-21-8956, millega Renee Kirs tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mille kandmiselt ta vabanes 10.05.2022.a. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja sellele järgnevaid uusi vargusi, teeb kohus järelduse, et süüdistatava jaoks on varguste toimepanemine põhiliseks elatusallikaks ja väljakujunenud elulaadiks, mistõttu peab kohus taolist käitumist varguste toimepanemiseks süstemaatiliselt KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Kuivõrd turvatöötaja pidas süüdistatava kinni ja temalt võeti kaup ära, jäi süütegu katse staadiumisse. Eeltoodust tulenevalt on Renee Kirsi tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS §
lg 2 järgi, kui süstemaatiliselt võõraste vallasasjade äravõtmise katse nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus võtab arvesse, et süüdistatav Renee Kirs pani toime teise astme kuriteo, mis jäi katsestaadiumisse. Isik pani antud kuriteo toime kavatsetult. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistuse eesmärke arvestades peab kohus antud juhul vajalikuks kohaldada 4 süüdistatava Rene Kirsi suhtes karistusena vangistust. Samas lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-2407). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna ta on jätkanud eelmistest karistustest (sealhulgas reaalsetest vangistustest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei oleks praegusel juhul, isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Süüdistatav ei tööta, tal puudub sissetulek. Renee Kirsi on kuuel korral karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning samuti on isikul kehtivad väärteokaristused. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata. Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Renee Kirs suudaks rahalist karistust täita, kuna isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused. Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid ning isiku puhtsüdamlikku kahetsust, leiab kohus, et on põhjendatud kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt madalamal määral. Arvestades isiku süü suurust, varastatu väärtust ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumisse, peab kohus põhistatuks karistada Renee Kirsi vangistusega 2 kuud, millest tuleb tulenevalt KrMS § 238 lgst 2 maha arvata üks kolmandik, seega on Renee Kirsile mõistetavaks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva vangistust. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades, et isik, olles varasemalt kuuel korral karistatud kriminaalkorras varavastaste kuritegude toimepanemise eest, pani toime uue samaliigilise kuriteo. Kohtu hinnangul iseloomustab antud asjaolu ilmekalt Renee Kirsi üldist suhtumist õiguskorda, millest tulenevalt saab järeldada, et Renee Kirsi poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Seega leiab kohus, et Renee Kirsi väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Käesoleval juhul leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik tingimisi karistuse kandmisest vabastada ega ka vangistust asendada üldkasuliku tööga KarS § 69 sätete järgi, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises). Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei ole saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse tingimusliku vabastamise või vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus märkis eelnevalt, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene 5 vahistamine kohtuotsuse täitmise tagamiseks oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kui Renee Kirs peeti kinni 16.06.2022.a. ning toimetati 17.06.2022.a. kiirmenetluse korras kohtuistungile, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Renee Kirsi suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Rene Kirsi kinnipidamisest, s.o alates 16.06.2022.a. Menetluskulud Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuulub nimetatud menetluskulu süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2022.a. on selle suuruseks 981 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 490,50 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kuivõrd isik asub kandma vabadusekaotuslikku karistust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 1 CD plaat, mis asub kriminaalasja juures – peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.