2-19-139514/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2021. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-139514 Tsiviilasi Osaühingu NTK BALT hagi OÜ IMB Cargo vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 100 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing NTK BALT (registrikood 10516851; esindajad aadress A.

Puškini 5, 20309 Narva; e-post alekspk@hotmail.com), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed AG ja AG II Kostja OÜ IMB Cargo (registrikood 12838814; aadress Jugapuu tee 5, Randvere küla, Viimsi vald, 74016 Harju maakond; e-post cargo@imbcargo.ee; info@imbcargo.ee), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed IB ja MB Asja läbivaatamine lihtmenetlus, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Osaühingu NTK BALT hagi OÜ IMB Cargo vastu jätta rahuldamata.

2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

3.Jätta OÜ IMB CARGO 31.05.2021 esitatud vastuse täiendus ja tõendid arvesse võtmata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 405 lg 10).

Asjaolud 1. Osaühing NTK BALT esitas 23.12.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 25.03.2020 hagi OÜ IMB Cargo vastu võla nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja 100 eurot. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt osutas hageja kostjale kaubaveoteenust.

Hageja esitas teenuse osutamise eest kostjale arve summas 756 eurot. Kostja tasus teenuse eest 100 eurot vähem, kuna tasaarvestas 100 eurot enda nõudega hageja vastu. Hageja ei ole nõus tasaarvestusega ning ei ole nõus kostja arvega, mille alusel tasaarvestus toimus.

2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leiab, et arve on tasutud täies ulatuses ning 100 eurot on tasaarvestatud kostja nõudega hageja vastu.

Kohtuotsuse põhjendused 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hagihind on 100 eurot ning kohus menetleb hagi lihtmenetluses ilma kohtuistungita (TsMS § 405 lg 2 p 7). TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

4.Hageja ja kostja sõlmisid kaubaveolepingu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).

5.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et OÜ IMB Cargo tellis Osaühingult NTK BALT kaubaveo. Selle kohta vormistati 13.09.2019 kaubaveo tellimus nr 762RS ning rahvusvaheline kaubaveo saateleht (dtl 29-30). Vaidlus puudub ka teenuse hinnas 756 eurot (sh käibemaks 126 eurot), mille tasumiseks väljastas hageja 30.09.2019 arve nr NT36-09 maksetähtajaga 14.11.2019 (dtl 31). Kostja tasus arve alusel 656 eurot 19.11.2019 (dtl 32).

6.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja sai tasaarvestada enda nõude hageja vastu. Kostja esitas tasaarvestatava nõude tõendamiseks hagejale koostatud 14.11.2019 arve nr 1342 summas 100 eurot (dtl 47) ning tasaarvestuse kande (dtl 49). Arvel on teenuse kirjelduses märgitud: Tellimuse mittetäitmise korral Tellija süül – Venemaa-Eesti tellimus 2110-3, 21/10/2019. Tasaarvestuse kandest nähtub, et kostja tasaarvestas arvest nr 1342 nõude 100 eurot ostuarvest nr NT36-09 tuleneva nõudega 100 eurot. Hageja esitas tõendina sama kostja arve (dtl 33), millest selgub, et hageja oli arvest teadlik. Hageja ei nõustu nõude ega tasaarvestusega. Hageja selgituste kohaselt tegemist oli poolte vahel sõlmitud teise lepinguga, mille raames jäi teenus hagejale osutamata.

7.VÕS 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. Tasaarvestuse vastuväite esitamisel peab kostja tõendama tasaarvestuse kehtivuse eelduseks olevaid asjaolusid. Kostja peab tõendama, et tal on hageja vastu samaliigiline vastastikune nõue, mille täitmist kostja võib nõuda (VÕS § 197 lg 1), ja ta on teinud hagejale tasaarvestuse avalduse (VÕS § 198).

Vaidlus tasaarvestuse avalduse tegemise osas puudub (hagiavalduse p 1). Tasaarvestuse avalduse tegemine on lubatud ka kohtuvaidluse käigus. Hageja ei aktsepteerinud kostja 2 arvet nr 1342. Tasaarvestusavalduse lahendamist ei takista see, et hageja on sellele vastu vaielnud. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, siis tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku (RKTKo 3-2-1-116-10, p 44). Sellises olukorras ei kuulu VÕS § 200 lg 4 kohaldamisele.

8.Poolte selgitustest ja tõenditest selgub, et nende vahel oli sõlmitud ka teine kaubaveoleping ning veoteenus jäi osutamata. Kostja esitatud arve selgitusest nähtub, et tellimus jäi täitmata tellija (hageja) süül. Hageja sisuliselt arvele vastu ei vaielnud. VÕS § 782 lg 1 kohaselt saatja võib veolepingu igal ajal üles öelda. Praegusel juhul võib kostja (vedaja) hagejalt (saatjalt) nõuda veotasu, seisuraha ja hüvitamisele kuuluvate kulude maksmist või selle asemel võib kostja nõuda kokkulepitud veotasust kolmandiku maksmist (VÕS § 782 lg-d 2 ja 3). Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kostja nõue oli õigustatud. Kohus rahuldab kostja tasaarvestuse vastuväite.

9.Kuna kohus on kostja nõude hageja nõudega tasaarvestanud, siis hageja nõue kostja vastu on lõppenud (VÕS 186 p 2). Tasaarvestuse tulemusena ei pea kostja hagejale midagi maksma.

10.Eeltoodust tulenvalt jätab kohus hagi rahuldamata.

11.Kohus jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, seega puudub vajadus kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks.

12.Kohus andis 26.04.2021 pooletele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks. Kostja pidi enda seisukoha esitama hiljemalt 20.05.2021. Kohus nimetas kohtuotsuse kuulutamise päevaks 31.05.2021 (dtl 58). Kostja esitas oma seisukoha ja tõendid 31.05.2021 kell 11.40.

TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist sellise tagajärje eest enne hoiatati (RKTKm 3-2-1-120-16, p 12). Kostja ei ole esile toonud, et ta oleks TsMS § 64 lg 1 alusel taotlenud kohtult menetlustähtaja pikendamist ning põhistanud, et selleks on mõjuv põhjus. Kohus ei võta kostja hilinenult esitatud seisukohta ega tõendeid arvesse. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 17.08.2022 otsusega nr 2-19139514.

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.