← Eesti

1-21-29/61

Obsah (8)§ 184§ 68§ 832§ 83§ 121§ 16§ 56§ 84

Kriminaalasi nr 1-21-29 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2022.a Tallinnas Kriminaalasja number 1-21-29 (kohtueelses menetluses 20221000015) Kohtu

§ 184

lg 21 järgi üldmenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav TOOMAS KOPPEL, isikukood: 37507070279; elukoht: xxx; käesoleval ajal viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: xxx; kriminaalkorras kehtivaid karistusi ei ole. Tõkend: vahistamine alates 19.09.2020.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 17.09.–19.09.2020.a Kaitsja Andres Simson Kolmas isik OÜ Xxx, seaduslik esindaja T K Kolmanda isiku lepinguline esindaja Küllike Namm RESOLUTSIOON 1 1. Süüdi tunnistada Toomas Koppel

§ 184lg 21 järgi ja karistada teda vangistusega 18 (kaheksateist) aastat.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 17.09.2020.a karistusaja hulka ning lugeda Toomas Koppeli karistusaja alguseks 17.09.2020.a.

  1. Süüdistatava Toomas Koppeli suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.
  2. Arestitud vara suhtes kohaldatavad meetmed ja vara konfiskeerimine: a)

§ 832

lg 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Toomas Koppelilt sularaha summas 54 615 (viiskümmend neli tuhat kuussada viisteist) eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 24.09.2020.a määruse alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. b) Välja mõista Toomas Koppelilt

§ 832

lg 2 p 1, § 84 ja

§ 184

lg 5 p 2 alusel konfiskeerimise asendamise korras konfiskeeritava vara väärtusele vastava summana 132 583,06 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja kuus senti) eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99922700002507. c) Jätta konfiskeerimise asendamise tagamiseks kehtima kohtuasjas nr 1-20-7647 Harju Maakohtu 26.11.2020.a määrusega Toomas Koppelile kuuluvale kinnistule aadressil xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx) seatud kohtulik hüpoteek, määrates hüpoteegisummaks 132 583,06 (ükssada kolmkümmend kaks tuhat viissada kaheksakümmend kolm eurot ja kuus senti) eurot. d)

§ 832

lg 1, lg 2 p 1 ja § 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerida OÜ-lt Xxx (registrikood xxx) kohtuotsuse jõustumisel OÜ Xxx pangakontol nr xxx (AS Swedbank) olevad ning arestitud rahalised vahendid 18 659,55 (kaheksateistkümne tuhande kuuesaja viiekümne üheksa euro ja viiekümne viie sendi) ulatuses. e) Vabastada OÜ Xxx rahalised vahendid 12 570,45 euro osas aresti alt kohtuotsuse jõustumisel.

  1. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Toomas Koppelilt riigituludesse: - sundraha 1460 (ühe tuhande neljasaja kuuekümne) euro ulatuses; - narkootilise aine ekspertiisi kulu 672 (kuuesaja seitsmekümne kahe) euro ulatuses; - DNA-ekspertiiside kulud 2337 (kahe tuhande kolmesaja kolmkümne seitsme) euro ulatuses. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 4469 (neli tuhat nelisada kuuskümmend üheksa) eurot tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates 1 (ühe) kuu jooksul Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr 2 EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud: sundraha 175 (ühesaja seitsmekümne viie) euro ulatuses. DNA-ekspertiisi kulud 6897 (kuue tuhande kaheksasaja üheksakümne seitsme) euro ulatuses.
  4. Asitõendid ja salvestised: Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonnas hoiul olevad esemed: - narkootilisi aineid sisaldavad pulbrid ja taimeosad – konfiskeerida

§ 83

lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas (Tallinn, Rahumäe tee 6) asuvad esemed: - vaakumpakendid, kiled, kilekotid, sulgurribaga kilekotid; fooliumitükid, plasttops, prügikotid; 2 spordikotti, riidest kott, 4 paberkotti, digitaalkaal, 2 markerit, SIMkaartideta mobiiltelefon Nokia – konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - võltsimistunnustega lätikeelne puudega inimese parkimiskaart – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitseis (Tallinn, Tööstuse 52) asuvad esemed: - musta värvi korpusega mobiiltelefon Google Pixel mudel GO20F, milles SIM-kaart; hõbedase korpusega mobiiltelefon iPhone model A1633, milles SIM-kaart; musta värvi mobiiltelefon iPhone model A1660, milles SIM-kaart; mobiiltelefon Xiaomi mudel M1903C3GG – telefonid konfiskeerida

§ 832lg 1, § 184 lg 5 p 2 alusel, SIMkaardid hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo lubadegrupis hoiul olevad esemed: - püstol Glock 43 nr xxx koos kohvri, kahe salve, ühe salve kiirlaadija ja harjaga puhastusvardaga ning lisaks 100 padrunit – jätta hoiule Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo lubadegruppi kuni Toomas Koppelile relva valdamiseks ja kasutamiseks antud relvaloa kohta otsustuse tegemiseni. Kriminaaltoimikus asuvad: - 8 CD/DVD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBE KORD 3 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (alates 19.01.2022.a). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse vahistatud süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUSE SISU Toomas Koppelit süüdistatakse

§ 184

lg 21, st enam kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguses ehk suures koguses narkootiliste ainete marihuaana ja metamfetamiini ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil ehk eesmärgiga teenida vähemalt 40 000,00 euro suurust tulu grupis koos N Lga, ning nende ühine ja kooskõlastatud tegevus seisneb alljärgnevas: Toomas Koppel pöördus 2019.a suve lõpus täpselt tuvastamata kuupäeval enda pikaajalise tuttava N L poole ja uuris kas N L oleks nõus hoiustama enda xxx korteris Toomas Koppeli „asju“. Pärast seda kui N L oli nõusoleku andnud, tuli Toomas Koppel sama päeva õhtul N L korterisse ja tõi sinna koti, milles oli läbipaistvates ca 15x25 cm suurustes vaakumpakendites kokku pressitud täpselt tuvastamata kogus rohekat värvi puru, mis Toomas Koppeli sõnul oli narkootiline aine marihuaana. N L nõustus Toomas Koppeli poolt toodud narkootilist ainet enda korteris hoiustama. Seejärel paar-kolm päeva hiljem tuli Toomas Koppel uuesti N L juurde, pani kätte läbipaistvad kummikindad ja võttis eelnevalt toodud kotist mõned pakendid marihuaanaga ja lahkus. Seejärel paar-kolm päeva hiljem tuli Toomas Koppel uuesti N L korterisse ning võttis taas mõned pakendid marihuaanaga kaasa. Sel korral leppis Toomas Koppel N Lga ühtlasi kokku, et maksab talle iga N L korteris sel viisil hoiustatud narkootilist ainet sisaldava kilogrammise pakendi eest 100 eurot. Seejärel paar-kolm päeva hiljem tuli Toomas Koppel taas N L korterisse ning võttis kaasa ülejäänud eelnevalt korterisse hoiule toodud narkootilist ainet sisaldanud pakendid. Nädal aega hiljem tuli Toomas Koppel uuesti N L juurde ja tõi talle puutetundliku musta värvi punases vutlaris mobiiltelefoni Samsung, millesse oli eelnevalt Toomas Koppeli poolt paigaldatud Super kõnekaart ning installeeritud krüpteeritud suhtlust võimaldav programm Viber. Toomas Koppel selgitas N Lle, et edaspidi peavad nad hakkama omavahel suhtlema suhtlusprogrammi Viber kaudu, sest keegi ei saa sel juhul kontrollida, millest nad omavahel räägivad. Selle telefoni kaudu suhtlesid Toomas Koppel ja N L umbes kuu aega, misjärel tõi Toomas Koppel N Lle järgmise telefoni, millesse oli Toomas Koppel samuti paigaldanud Super kõnekaardi ning installeerinud krüpteeritud suhtlust võimaldava programmi, ent sel korral programmi Telegram, misjärel Toomas Koppel selgitas N Lle, et ta võib eelmise telefoni endale jätta, kuid edaspidi peab N L kasutama uut telefoni ja nad peavad omavahel suhtlema Telegram suhtlusprogrammi kaudu. Seda telefoni kasutas N L järgmised kuni pool aastat, misjärel võttis Toomas Koppel selle N L´lt ära ja tõi talle kasutamiseks kolmanda telefoni. 2019.a sügisel, umbes nädal aega pärast esimese mobiiltelefoni toomist ehk ca kaks nädalat pärast viimaseid narkootikume sisaldanud vaakumpakendite N L korterist ära viimist kirjutas Toomas Koppel suhtlusprogrammis Viber N Lle, et ta tuleb tema juurde ning sama päeva õhtul tuligi Toomas Koppel xxx N L elukohta ja tõi sinna musta värvi spordikoti, mis sisaldas umbes kümme ca 15x25 cm suurust pakendit narkootilise aine marihuaanaga, mille Toomas Koppel jättis N L elukohta hoiule. 4 Seejärel kaks päeva hiljem kirjutas Toomas Koppel suhtlusprogrammis Viber N Lle ning leppis kokku, et edaspidi peavad nad hakkama konspiratsiooni huvides kohtuma N L korterist eemal ja järgnevalt kirjutaski Toomas Koppel uuesti, et N L võtaks mõned pakendid marihuaanaga, kasutaks seejuures nende ümbertõstmiseks kummikindaid, ning tuleks nendega kohtumispaika, et need Toomas Koppelile ära tuua. Selliselt kohtusid nad ühel kuni kolmel korral nädalas ning Toomas Koppel andis neil kohtumisel ka N Lle narkootikumide hoiustamise eest sularahas tasu 50 kuni 500 eurot. Kui N L oli sel viisil Toomas Koppelile neil kohtumistel enda korterist Toomas Koppeli poolt eelnevalt hoiule toodud narkootikume sisaldanud pakendid ära toonud, siis tõi Toomas Koppel spordikoti või musta värvi prügikotiga järgmise partii N L juurde hoiule, mida N L seejärel üksikute pakkide kaupa hakkas taas vastavalt Toomas Koppelilt saadud juhistele talle kohtumistel ära tooma. Sel viisil toimisid nad kuni 2020.a kevadeni, mil seoses koroonaviiruse leviku ja eriolukorra väljakuulutamisega oli nende tegevuses lühike paus. Alates 2020 suve alguses hakkas Toomas Koppel taas pakke N L korterisse hoiule tooma, ent pärast kevadist koroonakriisi olid pakendid muutunud: need olid raskemad kui enne koroonakriisi hoiule toodud pakendid, aeg-ajalt olid need mustad otsekui need oleks maa seest välja kaevatud ning vaakumpakenditest paistis läbi, et neis on kokku pressitud valgest pulbrist briketid, mis meenutas narkootilist ainet amfetamiini, ent tegelikkuses oli narkootiline aine metamfetamiin. Pakendid olid pakendatud mitmekordsetesse vaakumkilekottidesse. Lisaks täpselt tuvastamata koguses narkootilist ainet metamfetamiini sisaldanud vaakumpakenditele tõi 2020 suve alguses Toomas Koppel N L korterisse ka digitaalkaalu, millega Toomas Koppel kaalus korteris enda toodud pakendeid ja veendus, et iga pakendi kaal oli ligikaudu üks kilo. Pärast kaalumist avas Toomas Koppel ühe enda toodud pakenditest lahti ja võttis noaotsaga väikese koguse valget pulbrit ning pani selle kaasa võetud väikesesse läbipaisvasse kilekotti. Täiendavalt andis Toomas Koppel N Lle korralduse hankida desinfitseerimiseks 80% viina, millise korralduse ka N L täitis, ning mida Toomas Koppel seejärel piserdas kaasa võetud pakenditele neil olevate võimalike bioloogiliste jälgede hävitamiseks peale. Seejärel müüs Toomas Koppel N L korterisse hoiule toodud metamfetamiini sisaldanud pakendid ca nädala jooksul maha sarnaselt varasemalt marihuaana müümisele, st Toomas Koppel saatis N Lle teate selle kohta mitut pakki ta vajab, misjärel toimetas N L vastava arvu narkootikume sisaldanud pakendeid Toomas Koppeli kätte kuni N L korterisse hoiule toodud narkootikumid olid kõik maha müüdud. Pärast seda kui Toomas Koppel oli esimese nö partii metamfetamiini maha müünud, oli ca kolme-nelja nädala pikkune vaheaeg, misjärel 2020 augusti lõpus tuli Toomas Koppel taas N L korterisse ja tõi sinna hoiule kaks suurt prügikotti, mis sisaldasid kokku 31 umbes ühe-kilost pakki valge pulbriga, s.o metamfetamiiniga. Sarnaselt eelmise korraga eemaldas Toomas Koppel seejärel N L korteris olles sinna toodud narkootilist ainet sisaldanud mitmekordsetelt pakenditelt täiendavad pakendid (mis sel korral olid musta värvi), pritsis kõikidele pakenditele desinfitseerimiseks 80% viina, kaalus seejärel pakendid ja kirjutas pakenditele musta viltpliiatsiga omakäeliselt peale kaalu viimased kaks numbrit (s.o kui narkootikumi sisaldav pakend kaalus 1078 grammi, siis kirjutas pakendile peale „78“, ning kui mõni pakend kaalus sama palju, siis nende eristamiseks markeeriti pakendid täiendavalt tähtedega „A“ või „AA“ jne) ja seejärel jagas Toomas Koppel kaalutud pakendid paberkottidesse ning tõstis N L korteris sektsioonkappi hoiule. 5 Metamfetamiini sisaldavate vaakumpakendite üleandmiseks oli Toomas Koppel eelnevalt hankinud kaks ühesugust musta värvi spordikotti Everlast, millest üks jäi Toomas Koppelile ning teine N Lle. Narkootilise aine üleandmisel sai Toomas Koppel N L käest spordikoti Everlast, kuhu N L oli vastavalt Toomas Koppelilt saadud juhistele pannud vajaliku koguse narkootilist ainet sisaldavad vaakumpakendid ning N L sai Toomas Koppelilt omakorda vastu tühja spordikoti Everlast, mida kasutada järgmisel korral narkootilist ainet sisaldavate pakendite üleandmiseks Toomas Koppelile. Seejärel paar-kolm päeva hiljem andiski N L Toomas Koppeli korraldusel neist 31 pakendist esimesed viis pakki Toomas Koppelile üle ning järgmised viis pakki andis ta üle 17.09.2020.a õhtul poole üheksa ajal. Nimelt saatis Toomas Koppel 17.09.2020.a kella 19.00 ajal N Lle varem kokkulepitud suhtlusrakenduse vahendusel sõnumi, milles andis teada, et N Ll tuleb enda elukohas xxx hoiul olevatest narkootilist ainet sisaldavate pakendite hulgast võtta järgmised viis pakki ja anda need sama päeva õhtul kella 20:30 paiku sõnumis märgitud kohas üle. Pärast Toomas Koppelilt saadud sõnumit võttiski N L vastavalt Toomas Koppelilt saadud korraldusele enda elukohas xxx Toomas Koppeli poolt sinna hoiule toodud narkootilise aine metamfetamiini pakendite hulgast viis vaakumpakendit ning pani need eelnevalt Toomas Koppeli poolt toodud Everlast spordikotti, misjärel võttis N L spordikoti enda elukohast lahkudes kaasa ning läks kokkulepitud kohta, eesmärgiga kaasa võetud narkootiline aine vastavalt Toomas Koppelilt saadud korraldustele talle üle anda. N L andiski seejärel 17.09.2020.a kell 20:24 xxx kortermaja lähistel olevate puude juures Toomas Koppelile üle spordikoti Everlast, millesse ta oli eelnevalt enda elukohaks olevas korteris pannud viis vaakumpakendit narkootilise aine metamfetamiiniga, ning Toomas Koppel andis N Lle kohtumisel üle tühja Everlast spordikoti. Pärast kohtumist peeti Toomas Koppel 17.09.2020.a kell 20:37 xxx maja juures kahtlustatavana kinni ning tema valdusest leiti ja võeti eelnevalt N L käest saadud spordikott Everlast, milles oli viis vaakumpakendit, mis sisaldasid kokku 4 433,1 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (kokku puhtal kujul narkootilist ainet metamfetamiini 1 896,00 grammi). Vahetult pärast Toomas Koppeli kahtlustatavana kinnipidamist peeti 17.09.2020.a kell 20:41 Tallinnas xxx teel suunaga xxx tee poole jäävas xxx bussipeatuses kahtlustatavana kinni N L, kelle valdusest leiti ja võeti ära tühi spordikott Everlast. Pärast N L kahtlustatavana kinnipidamist teostati samal päeval läbiotsimine tema elukohas aadressil xxx, mille alguses soovis N L politseile vabatahtlikult välja anda pakendid, mis sisaldas Toomas Koppel´i poolt tema korterisse hoiule toodud narkootilisi aineid. Läbiotsimisel leiti ja võetigi ära ülejäänud 21 vaakumpakendit, mille Toomas Koppel oli 2020.a augustikuu lõpus N L korterisse hoiule toonud, ning mis sisaldasid kokku 18 681,00 grammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul kokku 7 904,00 grammi narkootilist ainet metamfetamiini). Lisaks leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära 0,71 grammi narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 0,26 grammi narkootilist ainet amfetamiini), mida N L käitles ebaseaduslikult üksinda, ning digitaalne kaal Soehnle ja kaks musta värvi markerit Pentel Maxiflo ja BIC. Pärast Toomas Koppeli kahtlustatavana kinnipidamist teostati läbiotsimine tema kasutuses olnud sõidukis läbiotsimine Toomas Koppeli kasutuses olnud sõiduautos xxx (reg.nr xxx), millest leiti ja võeti ära sularaha summas 1 430,00 eurot, ning seejärel teostati läbiotsimine ka 6 Toomas Koppeli elukohas xxx, kust leiti ja võeti ära täiendavalt sularaha kokku summas 53 185,00 eurot ning 2,05 grammi narkootilist ainet marihuaanat ja 2,03 grammi narkootilist ainet hašišit, milliseid narkootilisi aineid käitles Toomas Koppel ebaseaduslikult üksinda. Toomas Koppel käitles isikute grupis ülal nimetatud viisil narkootilisi aineid marihuaanat ja metamfetamiini eesmärgiga teenida kokku vähemalt 69 342,30 eurot ehk suurt varalist kasu. Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Politseija Piirivalveameti kogutud andmetel on narkootilise aine marihuaana keskimine jaemüügihind Eestis 2020 aastal 20 eurot/gramm ning vähemalt ühe kilogrammi kaupa müües on ühe kilogrammi keskmine hulgimüügihind 6 000,00 kuni 9 000,00; narkootilise aine metamfetamiini keskmine jaemüügihind Eestis 2020 aastal oli 20-25 eurot/gramm ning vähemalt ühe kilogrammi kaupa müües on ühe kilogrammi metamfetamiini keskmine hulgimüügihind 3 500,00 kuni 5 000,00 eurot. Võttes arvesse üksnes kriminaalasjas leitud ja ära võetud narkootilise aine metamfetamiini koguse, siis tegutses Toomas Koppel eesmärgiga teenida kriminaaltulu vähemalt 69 342,30 eurot kuni 115 570,50 eurot ning jaemüügi korral (st müües metamfetamiini ühe grammi kaupa) oleks Toomas Koppel teeninud kriminaaltulu vähemalt 462 282.00 kuni 577 852.50 eurot. Nimetatud arvestus ei hõlma eneses Toomas Koppeli poolt müüdud tuvastamata kogust marihuaanat ja metamfetamiini, ning on kalkuleeritud arvestusega, et Toomas Koppel müüs tema ja N L poolt käideldud metamfetamiini soodsaima hulgimüügihinnaga. Samas on Toomas Koppel´ile esitatud süüdistus, et lisaks tema kahtlustatavana kinnipidamise järel tema ning N L valdusest leitud ja ära võetud kokku 23 114,10 grammile metamfetamiini sisaldanud pulbrile jõudis Toomas Koppel alates 2019 suvest kuni 2020 kevadel eriolukorra alguseni müüa maha täpselt tuvastamata koguse marihuaanat ja teenida selle pealt täpselt tuvastamata ulatuses kriminaaltulu, ning alates 2020 suvest kuni enda kahtlustatavana kinnipidamiseni 17.09.2020.al jõudis ta maha müüa täiendavalt ca 15 kilogrammi narkootilist ainet metamfetamiini sisaldanud pulbrit, mille pealt teenis ta täpselt tuvastamata ulatuses kriminaaltulu, ent selle suurusjärk ulatus hinnanguliselt vähemalt 52 500 eurost kuni 75 000 euroni (müües hulgihinnaga) või 300 000,00 eurost kuni 375 000,00 euroni (müües jaemüügihinnaga). Seega käitles Toomas Koppel ebaseaduslikult narkootilisi aineid marihuaanat ja metamfetamiini suures koguses eesmärgiga teenida kriminaaltulu suures ulatuses kuivõrd Karistusseadustiku § 12¹ p 2 kohaselt on süüteo suur ulatus, mis ületab 40 000,00 eurot. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin, amfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. 7 Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Metamfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkoojoobe tekitamiseks 0,3 grammist; hašiši puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1 grammist; kanepiõisikute (marihuaana) puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest; amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 grammist narkootilisest ainest. Seega pani Toomas Koppel toime

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk käitles ebaseaduslikult suure varalise kasu saamise eesmärgil isikute grupis koos N Lga suures koguses narkootilisi aineid. MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Toomas Koppeli süü on kohtus uuritud tõenditega kinnitust leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kesksed vaidlusküsimused on selles, kas T. Koppel ja N. L käitlesid narkootilisi aineid grupis, v.a hašiš ja marihuaana, mida T. Koppel käitles üksinda. Prokuröri hinnangul on käesolevast kriminaalasjast eraldatud süüdistatava N L ütlused usaldusväärsed ja riimuvad teiste tõenditega. T. Koppel ja N. L on käidelnud ühiselt ja kooskõlastatult märkimisväärselt suures koguses narkootilisi aineid. Samuti on tõendatud, et T. Koppel käitles suures koguses narkootilisi aineid suure varalise kasu eesmärgil. Prokuratuuri hinnangul ei ole kaitsja esitatud süüdistust ümber lükanud, ei T. Koppeli ütlustega (ta keeldus ütlusi andmast) ega ka omapoolsete tõenditega. Karistuse mõistmisel palub prokurör arvestada, et T. Koppel on käidelnud narkootilisi aineid ülisuures koguses, nendest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 2/3 Tallinna elanikele ainuüksi leitud ja äravõetud kogusest ning kogu käideldud kogusest terve Eesti elanikele. Käideldud ained olid metamfetamiin, marihuaana, hašiš. Käitlemine toimus pika aja vältel

  1. aastast kuni
  2. aastani, kui ta kinni peeti. Käitlemine on toime pandud isikute grupis ja sellega on teenitud või soovitud teenida ülisuures koguses rahalist kasu ja ebaseaduslikku tulu. Seega tuleb tähele panna, et esinevad kaks koosseisulist raskendavat asjaolu – kuriteo toimepanemine isikute grupis ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. Prokurör leidis, et esineb ka koosseisuväline raskendav asjaolu. Nimelt on olnud N. L T. Koppelist majanduslikus sõltuvuses, kuivõrd T. Koppel oli aidanud tal tasuda kommunaalmakseid. Seetõttu tundis N. L, et on viimasele võlgu. Kuigi T. Koppelil kehtivad karistused puuduvad, tuleb arvestada, et ta on pika aja vältel peamist tulu teeninud narkootiliste ainete müügist. Saadud ebaseadusliku tulu suurust kinnitab ka tema eluviis – elukoht ja kasutatud kallid sõidukid. Prokurör juhib tähelepanu, et igal aastal sureb narkootiliste ainete tarvitamise tagajärjel rohkem inimesi, kui liiklusõnnetuse tagajärjel, mistõttu riik peab reageerima otsustavalt. Prokurör palub kohaldada ka konfiskeerimist. Repliigi korras lisas prokurör, et praktikas ei müüda kunagi sajaprotsendilise sisaldusega ainet, mistõttu ei kajasta erinevalt kaitsja arvamusest, ka kohtule esitatud tõend sajaprotsendilise aine hindasid. Prokurör leidis, et Toomas Koppeli süü

§ 184lg 21 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Kaitsja leidis, et Toomas Koppeli süüdistusasjas on vaidlus kvalifikatsiooni, karistusmäära ja süüdistatavate rolli üle. Kaitsja rõhutab, et isik on võimalik süüdi mõista vaid konkreetsetes episoodides, milles leiti narkootilist ainet, sealjuures on aine ekspertiisis käinud, kaalutud ja olemas. Kaitsja leiab, et episoodid, milles ainet ei ole, tuleks nii süüdistusest kui kohtuotsusest välja jätta. Kaitsja leiab, et N L ütlused on kokkuvõtvalt ennastõigustavad, ebausaldusväärsed ja nende riimuvus teiste tõenditega ei kinnita nende usaldusväärust. Kaitsja leiab, et prokurör väljus süüdistuskõnes süüdistusakti piiridest ja see ei ole lubatud ning sellele ei peagi kaitsja 8 vastama. Suure varalise kasu eesmärk Toomas Koppeli tegevuses ja tahtluses on tõendamata. Toomas Koppeli kvalifikatsioon – isikute grupis kuriteo toimepanemine – tugineb üksnes N L ütlustele. Tähele tuleb panna, et N L eksis ristküsitluses korduvalt koroona aja hindamisel. Kaitsja leiab, et N L ütlused on vastutasu karistuskokkuleppe eest prokuratuuriga. Kaitsja juhib tähelepanu, et nii N L kui ka Toomas Koppelit süüdistatakse ühe ja sama narkootilise aine käitlemises, kuid neile on esitatud süüdistus erinevate kuriteokoosseisude järgi. Siinkohal on oluline, et N L enda sõnul sai ta just Toomas Koppelilt teada, ettegemist on narkootilise ainega. Kaitsja leiab, et DNA-ekspertiisi aktis antud ekspertarvamus, mille kohaselt Toomas Koppeli DNAd leiti N L valduses olevatelt esemetelt, on väär – kotisangadelt leitud DNA osas ei ole teostatud võrdlevat tõepärasusuhte arvutust, mistõttu tuleb kahtlus tõlgendada Toomas Koppeli kasuks. Kaitsjal on erinev arusaam, lähtudes samadest Riigikohtu lahenditest, suure varalise kasu eesmärgi osas prokurörist. Prokuratuur on suure varalise kasu etteheite summa 69342.30 euro määratlemisel lähtunud N L ja Toomas Koppeli valdusest leitud narkootilise aine kogusest. Lisaks märgib kaitsja, et alates suvest 2020 kuni 17.09.2020 jõudis Toomas Koppel süüdistuse kohaselt maha müüa täiendavalt ca 15 kg metamfetamiini sisaldanud pulbrit, mille pealt teenis täpselt tuvastamata summas, kuid vähemalt 52000 kuni 75000 eurot (hulgi) või 300000 kuni 375000 jaemüügi hinnaga. Prokuratuur on jätnud arvesse võtmata narkootilise aine soetamisega seonduvad kulud – narkootilisi aineid ei saa osta tasuta. Samuti ei ole arvesse võetud narkootilist ainet sisaldanud pulbris sisalduva puhta aine kontsentratsiooni. Politsei poolt edastatud tabelis on välja toodud puhta aine müügihinnad. Süüdistuse kohaselt käitles Toomas Koppel 42%-lise puhtusega ainet. Seega 38 kg pulbersegust oli puhast ainet 16 kg, siis oli kasu eesmärk 8000 eurot. Kaitsja leiab, et üldjuhul jääb ostuhind hulgihinnast 1/3 juurde ja müügihind 2/3 juurde. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et toimepanija teenib 33% ehk antud juhul 500 eurot kilogrammi kohta. Isegi lähtudes süüdistusest, teenisid sel juhul T. Koppel ja N. L ca 38 kg narkootilise aine käitlemisest, arvestusega 500 eurot kilogrammi kohta kasumiga, eeldusel, et käideldud oleks 100% puhast metamfetamiini, ca 19 000 eurot, mis ei ületa aga 40000 eurot. Siit tuleks aga maha arvata veel kulud ja kasum jagada kaheks, mistõttu on igal juhul T. Koppeli süüdistus

§ 184lg 21 järgi põhjendamatu.

Kaitsja hinnangul ei ole N. L T. Koppelist majanduslikult sõltuv isik. Samuti on kriminaaltulu etteheited tõendamata. Toomas Koppel on saanud seaduslikku tulu Venemaalt 69 500 eurot. Samuti on loogiline, et isikul võivad tekkida säästud. Ta on juhtinud ettevõtet Rootsis ja Eestis (xxx OÜ). Kohus peab vähendama kriminaaltulu summat sularaha osas, samuti ei ole alust xxx kinnistu arestimiseks. T. Koppeli N. Lst suurema rolli osas puuduvad andmed. Isik on varem karistamata. Samuti peaks karistus olema proportsionaalne N. L karistusega, ehk süüdimõistmise korral 5–6 aastat vangistust. Süüdistatav Toomas Koppel on ennast osaliselt süüdi tunnistanud. Ta nõustub äravõetud narkootilise aine kogusega, kuid ta ei nõustu, et tema tegevus on kvalifitseeritud

§ 184lg 21 järgi.

Ütluste andmisest süüdistatav keeldus. Süüdistatav avaldas viimases sõnas, et kahetseb toimepandut siiralt, sest tal on kodus laps ja naine, keda väga armastab, seoses naise raske haigusega soovib kiiremini koju saada, et perega koos olla. Loodab mitte suurele karistusele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke ja isikulisi tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Toomas Koppeli 9 tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü

§ 184

lg 21 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud.

§ 184

lg 21 järgi on kvalifitseeritav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metamfetamiin, amfetamiin ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

§ 121p 2 kohaselt on kahju või süüteo ulatus suur, kui see ületab 40 000 eurot.

Sellest tulenevalt on suur varaline kasu 40 000 eurot ületavas summas kasu. Kohtuasjast on 19.02.2021 eraldatud eraldi menetlusse kriminaalasi süüdistatava N L suhtes, kes oli käesolevas menetluses süüdistatavana üle kuulatud (I kd tl 55-59). Harju Maakohtu 17.10.2021 kohtuotsusega mõisteti N. L süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi (II kd tl 131-138).

T. Koppel tunnistas ennast kohtuistungil osaliselt süüdi, kuid ei nõustu

§ 184lg 21 kvalifikatsiooniga.

T. Koppel väljendas ka nõusolekut äravõetud narkootilise aine koguse üle. Samas ei ole süüdistatav T. Koppel kuriteo toimepanemise asjaolude osas ütlusi andnud, kasutades enda õigust keelduda ütluste andmisest (I kd tl 35pö). Sellest tulenevalt ei ole kohtul ka süüdistatava kaitseversiooni, mida kontrollida või ümber lükata ning kohus lähtub T. Koppeli süüküsimuse lahendamisel teistest kohtus vahetult uuritud tõenditest. Kohtu hinnangul on Toomas Koppeli poolt suures koguses ja isikute grupis narkootilise aine käitlemine tõendatud süüdistatava N. L ütluste ja kohtus vahetud uuritud kirjalike tõenditega. N. L ütluste kohaselt elas tema enne kinnipidamist xxx. Tema töötas koristusfirmas, teenides igakuiselt 380 kuni 430 eurot. Lisaks sellele hoiustas Toomas Koppel tema juures narkootikume, milliste hoidmise eest andis talle (N. Lle) 100 eurot ühe kilogrammi eest. Selline kokkulepe oli alates 2019 suve lõpust või septembri algusest. 2018 jaanuari ja veebruarikuu eest aitas Toomas Koppel temal tasuda korteri kommunaalmakseid, tasudes 150-160 eurot 10 igakuiselt, mingit kokkulepet tagasimaksmise osas ei olnud. Toomas Koppel tegi temale ettepaneku hoiustada kodus mingeid asju, esialgu ta ei teadnud, et narkootikume. Kuid, kui Toomas Koppel tõi asjad, siis ta nägi, et need on narkootikumid. Esimest korda tõi T. Koppel 2019 suve lõpus või sügise alguses, helistades alt fonoluku kaudu, misjärel tõi musta koti või kilekoti sees marihuaana. Pakendid olid kandilised, heledasse hermeetiliselt suletud kilesse pakendatud, kaaludes grammides umbes: 450, 480,

  1. Esialgu pidid pakendid tema juurde jääma ja T. Koppel lubas neile järgi tulla. Selle aine viis T. Koppel osade kaupa ära, esimesel korral oli umbes 10 pakki. T. Koppel tuli, võttis 1-2 pakki ja viis ära. Alguses tuli T. Koppel ette teatamata tema juurde. T. Koppel võttis kastist nii mitu pakki kui vaja, pani kotti ja läks minema. Tema hoidis narkootikume elutoa sektsioonkapi sahtlis. Kui T. Koppel pakke võttis, olid tal käes kummikindad. Vahest olid T. Koppelil endal kindad kaasas vahest andis tema. Ära minnes pani T. Koppel kindad tasku. Esimesel korral viis ta 1-2 nädala jooksul umbes 3-4 korraga toodud marihuaana ära. Järgmisel korral tõi T. Koppel uuesti umbes 10 pakki marihuaanat, mis olid pakendtaud 400-450 grammistes pakkidesse. T. Koppel jälle helistas fonolukust ja tõi aine. Sellest umbes 2-3 päeva pärast ütles, et tema (N.L) hakkaks ainet kokkulepitud kohta viima, sellise koguse nagu ta palub. T. Koppel tõi talle telefoni, millele kirjutas ja saatis teateid. Telefon oli Samsungi nutitelefon, sõnumeid vahetasid nad Viber rakenduse kaudu, milline oli telefonis juba olemas, samuti kõnekaart, Super. Telefon on sama, mis läbiotsimisel ära võeti. T. Koppel tõi talle 4-5 kuud hiljem teise telefoni, mida kasutati hiljem, ka see võeti läbiotsimisel ära. T. Koppeliga suhtles SMS teel, Telegram programmi kasutades. Peale teise telefoni toomist jäi esimene telefon ka temale ja seda kasutas ta isiklikult edasi, T. Koppeliga suhtles siis läbi teise telefoni. Esimest korda saatis T. Koppel telefonile sõnumi septembri lõpus, ütles koha, tema (N. L) maja läheduses, kuhu ja kui palju ainet tuua. Kokku saatis siis umbes 4 korda sõnumi, et too aine. Peale teise partii ära viimist oli umbes 2 nädalat vahet. Novembri lõpus oli uus partii, umbes 10 pakki marihuaanat. Kohad, kus aine üleandmiseks kohtuti, olid erinevad. Kolmanda partii viis ta ära umbes kahe nädala jooksul. Peale piiranguid tõi K. Koppel metamfetamiini, see võis olla märtsis. Amfetamiini võis olla 1012 pakendit ja igas pakendis oli 1 kg ainet. Pakendid olid hermeetiliselt suletud, sees valget värvi pulber. Kas tema või T. Koppel pani ained mustast kotist paberkottidesse, nii palju kui mahtus, nt 5 paki kaupa. Mõlemad kasutasid kindaid. Ümberpakendades võtsid nad ülemise kile ära, samuti puhastasid nad 80%lise viinaga pakendid T. Koppeli palvel. Äravõetud välimised kiled võttis T. Koppel kaasa. Vahest nad ka kaalusid pakendid. Viimane partii, millega koos nad kinni peeti, oli kaalutud ja markeriga olid numbrid peale märgitud. Peale olid märgitud viimased kaalu numbrid, nt kui kaalu järgi oli 1 kg ja 78 grammi, siis pakendile läks kirja 78, tema kirjutas peale. Siis saatis T. Koppel talle SMS-id, kus oli kirjas kui palju ja kuhu aine tuua ja tema viis. Sõnumites kellaaeg vastas reaalsele kellaajale ja mitu kilogrammi tuua oli kirjas arvuna, samuti koht kuhu viia, nt lasteaia kõrval. Tema (N.L) pani amfetamiini pakid nt Prisma kotti, viis T. Koppelile, kes need ümberpakendas endal kaasal olnud kotti. Esimese amfetamiini partii viis ta ära umbes 3 nädala jooksul. Metamfetamiini hoiustamise eest sai ta samuti 100 eurot 1 kg kohta. Mais oli marihuaana, 10-15 pakendit, kaaluga 430-450 grammi. T. Koppel jälle kirjutas kuhu tulla, selle viis ta ära 2-3 nädala jooksul. Kõik see oli
  2. 2020 juunis peale marihuaana mahamüümist umbes nädala pärast tõi T. Koppel 10-15 amfetamiini pakendit, mis olid läinud 2 nädala jooksul. Seejärel, kuskil augustis tõi T. Koppel viimase, 31 pakki amfetamiini. Neist esimesed 5 kg viis ta ära septembri alguses, aga teisega peeti ta (N. L) juba kinni. Ülejäänud pakendid olid tema kodus. T. Koppel saatis talle SMS teate, et 5 tk, kellaaeg ja mäele (koht). Need sõnumid programm 5 minuti jooksul kustutas. Sellele päeval ootas tema T. Koppelit bussipeatuses, T. Koppel tuli elektritõukerattaga kohale, pani 5 pakendit oma kotti ja läks. Kinnipidamine oli selliselt, et T. Koppel sõitis ära, tema istus bussipeatuses, kui politsei ta kinni pidas. Ülejäänud 21 pakendit jäid koju, need andis tema ise läbiotsimisel politseile välja. Teda kuulati politseis üle kokku kolmel korral ja ta andis tõepäraseid ütlusi. 11 Tema ei ole ise kokku arvutanud, kui palju ta selle aja eest T. Koppelilt raha sai. Temal endal võlgnevusi ei ole selle tegevusega seoses tekkinud, keegi ei ole temalt nõudnud hüvitist selle 21 paki eest. Vastuseks kaitsjale vastas N. L, et pandeemiast tingitud paus oli talvel

(2020)ja uuesti hakkasid (nad narkootikume) käitlema märtsis-aprillis. Selgitab, et kohtuistungil enam täpset aega ei mäleta, kuid mais olid kindlasti narkootikumid, juunis ka. Eeluurimisel mäletas aegu paremini. Täpselt mäletab viimast kogust, 31 ja
  1. Kui T. Koppel ise tema juures olles ainepakid võttis, siis ta täpselt ei näinud, kui palju ta võttis. Kui aga ise T. Koppelile viis, siis teab täpselt kogust öelda. Amfetamiini hoidmise ajal ta selle sisaldust ei tuvastanud. Vastuseks kohtule vastas, et pandeemiast tingitud olukord oli detsembrist 2019 kuni maini
  2. Raha sai T. Koppelilt sularahas, eurodes, kokkulepitud kohas peale narkootikumide üleandmist. Ta arvas, et peab T. Koppelit aitama, kuna viimane oli aidanud tal kommunaalmakseid tasuda. Ei oska öelda, miks siis raha narkootikumide hoidmise eest võttis. Ise leiab, et narkootikumid on tervisele ohtlikud, kuid ei mõelnud, kellele neid edasi müüakse. Narkootikumide tõttu suri tema tütar. Ta ei oska vastata, miks narkootikume käitles. T. Koppelilt saadud raha oli majanduslikus mõttes suureks abiks. Et tegemist on marihuaana ja amfetamiiniga sai teada T. Koppeli käest (I kd tl 36-41pö). Kohus leiab, et N. L ütlused on eluliselt usutavad ja riimuvad teiste kogutud tõenditega järgmistel põhjustel. Nimelt jälitustoimingu protokollist 07.12.2020 (I kd tl 73-87, koos kahe CD-R plaadiga) nähtub järgnev tõenduslik teave: 20.04.2020 sõitis T. Koppel kodust välja sõiduautoga xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx. Kell 15:19 sisenes T. Koppel liinibussi nr xxx ja sõitis xxx lõpu poole. Kell 15:22 väljus N L enda elukohast xxx trepikojast, kus asub ka korter xxx, käes täis xxx paberkott, kõndides xxx suunas. Kell 15:27 väljus T. Koppel xxx peatuses liinibussist. Kell 15:32 said T. Koppel ja N. L xxx ja xxx maja vahel kokku, N. L andis paberkoti T. Koppeli kätte (I kd tl 77), misjärel vestluse ajal T. Koppel hoiab parema kaenla all paberkotti. Kell 15:34 N. L lahkus, T. Koppel sisenes 15:39 bussi nr xxx, millest väljus 15:47 xxx peatuses. Seal istus edasi bussi nr xxx, väljudes 15:52 xxx peatuses, kus trepist üles minnes sai kokku S T ja andis xxx paberkoti S. T kätte. Kell 16:41 väljus N. L xxx trepikojast xxx paberkotiga ja hakkas kõndima xxx tee poole. Kell 16:49 said xxx juures kokku N. L ja T. Koppel, N. L andis paberkoti T. Koppeli kätte. Kell 16:51 kõndis N. L minema. Kell 17:15 kohtus T. Koppel kohtueelses menetluses tuvastatult K B (kohtumenetluses üle kuulamata) ning lahkudes oli T. Koppeli kaenla all tühi Selveri paberkott. 14.05.2020 kell 22:06 väljub T. Koppel xxx maja trepikojast (krt 109-144) paberkott käes ja jalutab xxx lõpu suunas. 15.05.2020 kell 18:57 jõudis T. Koppel xxx maja trepikoja juurde (krt 109-144) vajutas fonolukku, misjärel sisenes trepikotta. Kell 18:59 väljus trepikojast. 31.05.2020 kell 23:08 väljub N. L xxx maja trepikojast (krt 109-144) hoides paremas käes paberkotti ning liigub xxx maja eest xxx lõppu. Kell 23:23 naaseb ilma paberkotita samasse trepikotta. 17.09.2020 kell 20:05 väljus T. Koppel xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx kortermaja juurest, võttis pagasiruumist elektritõukeratta, kaasas tumedat värvi tühi spordikott, sõitis xxx tee poole. Kell 20:08 väljus N. L xxx oma kodust, üle õla suur tumedat värvi spordikott, kell 20:22 pani N. L spordikoti xxx asuva xxx staadioni piiratud aiaga väljaspool aeda lähistele ja xxx xxx kortermaja xxx tee poolsel küljel asunud puude alla maha ja jäi ootama. Kell 20:24 tuli T. Koppel, jalutas (elektritõukeratas käe kõrval) N. L juurde, vestlesid. Kell 20:30 suundus T. Koppel elektritõukerattaga xxx poole, üle õla suur spordikott. N. Ll oli nüüd spordikott tühi, jalutas xxx bussipeatusesse ootama. T. Koppel peeti koos spordikotiga kinni kell 20:
  3. N. L peeti kinni kell 20:
  4. Seega on jälitustoimingutega leidnud kinnitust N. L ütlused selle kohta, et T. Koppel käis tema elukohas, et tema viis ise paberkottides narkootilist ainet T. Koppelile ning et vahetult enne kinnipidamist viis tema kodust kaasa võetud 5 kg narkootilist ainet T. Koppelile, misjärel ta ise tühja kotiga kinni peeti. 12 N. L elukoha, xxx korteri läbiotsimise kohta koostatud protokollist, 17.09.2020 nähtuvalt tehti enne läbiotsimist N Lle ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. N. L andis vabatahtlikult välja temal kodus kapis oleva narkootilise aine, kirjeldades aine asukohta ja selgitades sinna juurde: „Selle aine tõi siia Toomas ja Toomasele andsin ma täna ühest paberkotist viis pakki narkoainet. Toomase sõnul on tegemist kanepiga…“ . N. L kirjeldatud kohast on leitud ja äravõetud neli paberkotti, millest kolm on kirjaga Prisma ja üks kirjaga Selver. Selveri paberkotis oli kaks vaakumkilesse pakendatud pakki, mille sees oli omakorda näha musta värvi pakkematerjali, mõlema paki peale oli musta värviga kirjutatud number, ühele „48“ ja teisele „71“. Esimene pakk kaalus 1046 grammi ja selles olnud pulber reageeris positiivselt amfetamiini kiirtestile. Teine pakk kaalus 1069 grammi. Prisma paberkotis oli kokku seitse eelnevate pakkidega sarnast pakki, millele oli peale kirjutatud numbrid „66“ (kaalus 1063 grammi), „76“ (kaalus 1075 grammi), „74“ (kaalus 1069 grammi), „59“ (kaalus 1059 grammi), „77“ (kaalus 1078 grammi), „63“ (kaalus 1065 grammi) ja „59“ (kaalus 1060 grammi). Seejärel vaadeldi järgmise Prisma paberkoti sisu, milles oli kokku kuus eelnevatega sarnast pakki, millele oli peale kirjutatud numbrid „68AA“ (kaalus 1067 grammi), „68“ (kaalus 1067 grammi), „71“ (kaalus 1070 grammi), „59A“ (kaalus 1050 grammi), „69A“ (kaalus 1067 grammi) ja „67AA“ (kaalus 1066 grammi). Viimaseks vaadeldi kapi ülemise osa ülemisel tasapinnal olevat järgmist Prisma paberkoti sisu, milles oli kokku samuti kuus eelnevatega sarnast pakki, millele oli peale kirjutatud numbrid „62“ (kaalus 1062 grammi), „72“ (kaalus 1072 grammi), „70“ (kaalus 1071 grammi), „62“ (kaalus 1065 grammi), „67“ (kaalus 1066 grammi) ja „65“ (kaalus 1065 grammi). Lisaks märgitule leiti ja võeti samast toast öökapilt ära digitaalne kaal Soehnle, samuti kaks musta värvi markerit ning lisaks leiti väike minigripp kilekott heledat värvi pulbrilise ainega, mille osas andis N L läbiotsimisel selgitusi, et see on amfetamiin, mille ta ostis V-nimeliselt isikult enda tarbeks, ning neli mobiiltelefoni – Nokia, Doogee, Huawei ning Samsung Duos (I kd tl 142-158). Seega on märgitud läbiotsimisel tuvastatud, et narkootiline aine oli peidetud N. L poolt kirjeldatud kohas ning pakid olid pakendatud ja markeeritud tema poolt ütluste andmisel kirjeldatud viisil ning koguses, mis omakorda kinnitab N. L ütluste usaldusväärsust. Asjaolu, et N. L andis T. Koppelile 17.09.2020 narkootilist ainet üle, on tõendatud ka T. Koppeli KrMS § 217 korras kinnipidamise protokolliga 17.09.2020 kell 20:37 xxx kinnistu kõrval kergliiklusteel. Eelnevalt analüüsitud jälitusprotokollist ja N. L ütlustest nähtuvalt, väljus N. L kodust narkootilise ainega, milline oli tumedas spordikotis ning andis aine 17.09.2021 T. Koppelile üle. T. Koppeli kinnipidamisel on temalt äravõetud musta värvi spordikott kirjega Everlast, mille suures lukuga suletavas sahtlis on musta värvi prügikott, mis on suletud ühekordse umbsõlmega, selles omakorda 5 vaakumpakendit: 1) vaakumpakend, kuhu on käsitsi kirjutatud 65, kaaluga 1066 grammi. Selle avamisel tuli nähtavale kõva tükiline aine, mis reageeris positiivselt amfetamiinile; 2) vaakumpakend kuhu käsitsi kirjutaud 73A, kaalub 1072 grammi; 3) vaakumpakend, kuhu käsitsi kirjuattud musta värviga 61, kaaluba 1059 grammi; 4) vaakumpakend, kuhu käsitsi kirjutatud musta värviga 66, kaalub 1066 grammi; 5) vaakumpakend kuhu käsitsi kirjutatud mustaga 74, kaaluga 1069 grammi (I kd tl 122-136). T. Koppeli selgitus kinnipidamisel: „ei tea, mis pakendis on, ei mäleta auto reg. märki, mille süütevõti leiti“. Nii nagu jälitusprotokollis kajastatud, siis N. L peeti kinni 17.09.2020 kell 20:41 Tallinnas, xxx bussipeatuses. Ära võetud musta värvi sangadega spordikott Everlast (I kd tl 137-144). Märgitud tõend kinnitab N. L ütlusi selles osas, et tema oli jõudnud kinnipidamise hetkeks T. Koppelile narkootilise aine üle anda. Asjaolu, et T. Koppel tegeles narkootiliste ainete käitlemisega, tuleneb ka tema elukohas teostatud läbiotsimisest. 18.09.2020 teostatud läbiotsimise protokollist Toomas Koppeli elukohas xxx, nähtuvalt leiti ja võeti läbiotsimisprotokolli kohaselt ära kilekott selles olevate 13 rohekate taimsete õitega, tumedat värvi plastiliini taoline ainetükk, sularaha kokku summas 53 185 eurot (sh 30 000 eurot oli peidetud pesukasti põhjakatte alla), erinevaid märkmeid ja andmekandjaid, viis SIM kaardi ümbrist, üks nano-SIM kaart, üks väljalülitatud ilma SIMkaartideta Nokia mobiiltelefon, üks välja lülitatud mobiiltelefon Samsung koos SIM-kaardiga, üks mobiiltelefon Evelatus Easy, kaks mobiiltelefoni Xiaomi Redmi 7A, üks välja lülitatud mobiiltelefon iPhone ja üks sisse lülitatud mobiiltelefon iPhone ning üks sisse lülitatud sinist värvi korpusega ilma SIM-kaardita mobiiltelefon, mis oli leidmise hetkel lülitatud lennurežiimile (I kd tl 206-217). 17.09.2020 teostatud läbiotsimise protokollist Tallinnas, xx maja juurde pargitud Toomas Koppeli kasutuses olnud maasturis xxx xxx, riikliku registreerimisnumbriga xxx nähtuvalt leiti sõiduki kindalaekast sisse lülitatuna mobiiltelefon iPhone, lisaks leiti kõrvalistuja istme tagant õlakotist sularaha kokku summas 1430 eurot, samuti kaks Megafon kõnekaardi SIM kaardi ümbrist koos SIM kaartidega, täiendavalt plastmassist kapsel milles neli SIM-kaarti ja viis tühja SIM kaardi ümbrist, ning lisaks erinevaid võtmeid ja märkmeid (I kd tl 197-205). Kohtu hinnangul viitavad äravõetud narkootiline aine, sellises hulgas sularaha leidmine, sellises mahus telefonide ja SIM-kaartide leidmine üheselt sellele, et T. Koppel tegeles narkootiliste ainete käitlemisega. Ühtegi eluliselt usutavat põhjust, miks inimesel, kellel puudub ametlik arvestatav sissetulek ja palgatöö, peaks olema peidetult sellises koguses sularaha ja erinevaid telefone ning SIM-kaarte, ei ole. Üldteadaolevalt peaks ettevõtlustulu ja ettevõttega seotud rahalised vahendid kajastuma ettevõtte raamatupidamises, kuid sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Samuti ei saa lugeda tavapäraseks nt ettevõttele kuuluva sularaha peitmist enda kodus. Sularaha ja erinevate sidevahendite olemasolu T. Koppelil läheb aga kokku M. L ütlustega selle kohta, et T. Koppel tõi talle narkootikumide hoiustamise eest 100 eurot iga hoitud 1 kg kohta sularahas, samuti tõi Koppel temale selle perioodi jooksul kokku 2 erinevat telefoni, milles olid juba sees SIM-kaardid. 04.12.2020 vaatlusprotokollis on vaadeldud N. L elukohast leitud ja äravõetud telefonid (I kd tl 159, 160). Üldteadaolevalt tasutakse ka narkootiliste ainete eest tavapäraselt justnimelt sularahas. Asjaolu, et T. Koppeli kinnipidamisel, N. L ja T. Koppeli elukohtade läbiotsimisel leitud ja äravõetud ained on narkootilised ained, on tõendatud narkootilise aine ekspertiisis tuvastatuga. Nimelt keskse tähtsusega antud asjas on narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 20E-AN1278, 30.10.2020.a antud eksperdiarvamus, millest nähtuvalt sisaldasid (kokkuvõtvalt) T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamisel tema valduses olnud spordikotist Everlast leitud viis pakki (TM § 217-1; TM § 217-2, TM § 217-3, TM § 217-4, TM § 217-5) 54-60% puhtuse astmega metamfetamiini, kokku 4433,10 grammi (881,4+892,2+883,5+882,6+893,4) metamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul oli narkootilist ainet 1896 grammi (385+383+366+399+363, arvamuse p 1-5). Ekspertarvamuse punktidest 11-14 nähtub, et N. L elukohast läbiotsimisel tema poolt vabatahtlikult välja antud pakendid sisaldasid narkootilist ainet metamfetamiini, puhtuse astmega 56-58%, kokku oli pakendites 18681 (1764+6243+5355+5319) grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhtal kujul oli narkootilist ainet kokku 7904 grammi (770+2633+2258+2243). Toomas Koppeli elukohast läbiotsimisel leitud ainete näol on eksperdiarvamuse kohaselt tegemist 2,05 grammi kanepiõisikutega (THC sisaldus 19%) ning 2,03 grammi hašišiga (THC sisaldus 6% ja 24%; p 6, 7, 9 ja 10). Märgitud ekspertiisi aktis antud ekspertarvamuses on tähelepanuväärne, et nii Toomas Koppeli kinnipidamisel kui ka N L valdusest leitud ja ära võetud metamfetamiini sisaldavad pulbrid sisaldavad sarnasel määral metamfetamiini puhtal kujul. Läbiotsimisprotokollidest, sarnaselt kinnipidamisprotokolliga nähtub ka, et ained on pakendatud ja markeeritud sarnasel viisil ning on kokkulangev N. L poolt ütluste andmisel kirjeldatud viisiga. 14 Puutuvalt suures koguses narkootilise aine käitlemisse, on samuti keskse tähtsusega EKEI kohtutoksikoloogiaekspert M Ti vastus. Nimelt M. Ti vastusest (13.10.2013) nähtub, et narkootilise aine metamfetamiini keskmine ühekordne joovet tekitav mõjukogus puhtal kujul on 30 milligrammi (I kd tl 192-195). Matemaatilise tehte tulemusena piisanuks Toomas Koppeli kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud metamfetamiinist (puhtal kujul metamfetamiini 1 896,00 grammi) narkojoobe tekitamiseks 63 200 inimesele ning N L elukohast läbiotsimisel leitud ja ära võetud metamfetamiinist (puhtal kujul 7 904,00 grammi) piisanuks narkojoobe tekitamiseks 263 466 inimesele. Kokku piisanuks nende poolt käideldud metamfetamiinist (äravõetud 23114.1 grammist oli puhta aine kujul kokku 9800 grammi) kokku narkojoobe tekitamiseks 326 666 inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaekspert M Ti vastusest nähtub, et narkootilise aine marihuaana keskmine ühekordne joovet tekitav mõjukogus on 750 milligrammi ja narkootilise aine hašiši keskmine ühekordne joovet tekitav mõjukogus on 100 milligrammi. Seega piisanuks Toomas Koppeli elukohast leitud ja ära võetud 2,05 grammist marihuaanast narkojoobe tekitamiseks natukene vähem kui kolmele inimesele ning 2,03 grammist hašišist piisanuks narkojoobe tekitamiseks kokku natukene enam kui 20 inimesele, st kokku leiti Toomas Koppeli elukohast läbiotsimisel erinevaid narkootilisi aineid 23 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Eeltoodu alusel on T. Koppel käidelnud koos N. Lga suures koguses narkootilist ainet metafmetamiin, ületades suure koguse ehk 10-le inimesele joove tekitamise ülisuures määras. Nimelt nende poolt käideldud ainest piisanuks 326 666 inimesele joobe tekitamiseks. Marihuaanat on T. Koppel samuti käidelnud suures koguses, ehk koguses, millest piisab joobe tekitamiseks rohkem kui 10-le inimesele, nimelt vähemalt 23-le inimesele ehk on ületanud suure koguse piirmäära väheses ulatuses. Kuivõrd kohus on tuvastanud uuritud tõenditega, et äravõetud ja eelnevalt käideldud aine oli narkootiline aine metafmetamiin, marihuaana ja hašiš ning T. Koppel käitles neid koguses, millest piisanuks enam kui 10-le inimesele joove tekitamiseks, on T. Koppel käidelnud (T. Koppel tõi narkootilise aine N.L juurde, kes hoidis seda enda elukohas, seal koos või eraldi aine kaaluti üle, pakendati, kirjutati pakenditele peale; N. L ja/või T. Koppel viis narkootilise aine ära) narkootilist ainet suures koguses. Kuigi kohus on ainuüksi leitud ja äravõetud narkootilise aine pinnalt tuvastanud narkootilise aine suures koguses käitlemise, on kohtu hinnangul tõendatud ka T. Koppelile etteheidetud kuriteoepisoodid, milles ei ole narkootilist ainet leitud ega ära võetud. Kohus, analüüsinud N. L ütlusi, kõrvutades neid teiste uuritud tõenditega, leiab, et N. L ütlused on olnud eluliselt usutavad ja usaldusväärsed. Nii langevad N. L ütlused selle kohta, et T. Koppel tarnis tema elukohta narkootilisi aineid, viibis ise tema elukohas neid tuues, (ümber)pakendades, kaaludes, ära viies; samuti selles, et tema pruunide paberkottidega (Selver, Prisma) toimetas (vedas) T. Koppeli öeldud asukohta küsitud koguse narkootilist ainet kui ka tema kohtumised ja narkootilise aine üleandmine T. Koppelile, kokku jälitustoimingu protokollis kajastatud teabega. Viimasest nähtub nagu eelnevalt kirjeldatud, et T. Koppel viibis N. L elukohas vähemalt kahel korral, T. Koppeli ja N. L kohtumised, sh N. L väljumised paberkottidega enda elukohast ja ilma nendeta naasmised, sh T. Koppelile paberkottide üleandmised, kuid viimaks ka N. L kodust T. Koppelile toimetatud 5 kg amfetamiini tabamine peale nende kohtumist T. Koppeli valdusest. Samuti kinnitab viimast T. Koppeli kinnipidamise protokoll. N. L ütluste usaldusväärsust kinnitab ka tema poolt kirjeldatud koguses ja kohas narkootilise aine väljaandmine enda elukohas. Siinkohal tuleb jaatada ka asjaolu, et N. L on esimesest toimingust alates süüd tunnistanud ja aidanud aktiivselt kaasa süüteo avastamisele (avaldades narkootilise aine asukoha enda kodus) ning andnud järjepidevalt samasisulisi ütlusi 15 kuriteo toimepanemise kohta. Kohus ei pea kuidagi süüdistatava ütluste usaldusväärsust mõjutavaks asjaoluks eksimust 2020 kuudes, eriolukorrast rääkides. On ilmne, et kuid võib olla raske meenutada, samas sisuliselt ütlused ei muutunud (tunnistaja seostas ütlused pandeemiaga). Samuti, kohtus ütlusi andes, vastas N. L küsimustele avatult, siiralt ning mõjus usaldusväärsena, seda ka T.Koppeli kaitsja poolt tõstatud vastuolude selgitamisel seoses pandeemia kontekstis aja määratlemistega. Asjaolu, et N. L on varasemalt narkootiliste ainetega seotud olnud, ei mõjuta käesoleval juhul tema ütluste usaldusväärust. Seda esiteks põhjusel, et ta on seotust ka ise tunnistanud, kuid eelkõige seetõttu, et tema ütlused on täielikult teiste kogutud tõenditega kokkulangevad ja eluliselt usutavad. Kaitsja etteheide N. L karistuskokkuleppe osas ja selle seostamine tema ütluste ebausaldusväärsusega on kohtu hinnangul põhjendamatu. Eelkõige tuleb märgata, et N. L andis käesolevas asjas ütlusi enne karistuskokkuleppe sõlmimist, seega ei saanud sõlmitud kokkulepe tema ütlusi mõjutada. Teiseks nagu öeldud, on tema ütlused kokkulangevad teiste tõenditega, mistõttu pole alust arvamiseks, et ta moonutaks oma ütlusi süüdistatavale ebasoodsamas suunas sooviga saada endale leebem karistuskokkuleppe, sh kvalifikatsioon. Kolmandaks on N. L kokkuleppe kinnitanud Harju Maakohtu teine kohtukoosseis, st et teine kohtukoosseis on leidnud, et N. L poolt toimepandud kuritegu on tõendatud, õigesti kvalifitseeritud ja kokkulepitud karistus vastab kuriteo tehioludele, süü suurusele ja kehtivale kohtupraktikale. Kaitsja etteheited seoses tegeliku sarnase rollijaotuse ja sellest tuleneva ebaõigusega karistuskokkuleppes N. Lga, millist kokkulepet aga ei soosutnud prokuratuur tegema T. Koppeli suhtes, mis omakorda mõjutab N. L ütluste usaldusväärsust negatiivselt, ei ole kohtu hinnangul tõsiselt võetav. Kohus on tuvastanud, et T. Koppeli ja N. L rollid olid erinevad, on sellel varasemalt peatunud ja peatub ka edaspidi. Kohus peab vajalikuks märkida, et olukorras, kus T. Koppel on ennast osaliselt süüdi tunnistanud, nimelt äravõetud aine koguses ja teo toimepanemises isikute grupi poolt (eitades suure varalise kasu eesmärgil teo sooritamist), kuid ei ole ise andnud ütlusi, sh ei ole ümber lükanud N. L ütlusi, siis jääb kaitsja seisukoht N. L ütluste ebausaldusväärsusest tagajärjetuks. Kuivõrd N. L on andnud eelnevalt usaldusväärseid ütlusi, kinnitust on leidnud ka asjaolu, et leitud ja äravõetud aine on narkootiline aine, arvestades, et N. L omas ka varasemat kokkupuudet narkootikumidega ning teo kirjeldus T. Koppeli tegevuse osas kattub käesoleval juhul tuvastatud tegevusega, peab kohus N. L ütlusi selles, et käideldi (T. Koppel tõi narkootilise aine tema juurde, tema hoidis seda enda elukohas, seal koos või eraldi aine kaaluti üle, pakendati, kirjutati pakenditele peale; tema ja/või T. Koppel viis narkootilise aine ära) just narkootilist ainet, marihuaanat ja metamfetamiini, kui ka aja, koguse ja viisi osas, usaldusväärseteks ka nende episoodide osas, millistes ainet ei ole leitud ja äravõetud. N. L kohtus antud ütlustest (I kd tl 36-41) nähtub, et ajavahemikus 2019 suve lõpust kuni 17.09.2020 on T. Koppel talle toonud narkootilisi aineid marihuaana ja metamfetamiin hoiustamiseks järgnevalt: 1) Esimesel korral tõi T. Koppel kuni 10 või vähem pakki marihuaanat. Sellest tulenevalt loeb kohus tõendatuks tuvastatava vähima koguse käitlemise. Kuivõrd korraga viis T. Koppel ära 1, 2 või 3 pakki kolmel või neljal korral, pidi neid pakendeid kolme korra kohta olema minimaalselt 6 (nt ühel korral 1, teisel korral 2, kolmandal 3). Kuivõrd N. L pakendite kaaluks ütles 450, 480 ja 500 grammi, kuid kohus ei saa täpselt tuvastada, kui palju igakordselt pakend kaalus, arvestab kohus T. Koppelile soodsaima variandi ehk 450 grammi pakendi kohta, seega kokku 6 x 450 ehk 2700 grammi marihuaanat. 2) Järgmisel korral tõi T. Koppel uuesti umbes 10 pakki või vähem marihuaanat, mis olid pakendatud minimaalselt 400 grammistesse pakkidesse. N. L märkis, et ise viis umbes neljal korral pakke ära, kuid ta ei mäleta konkreetseid pakkide arve. Samas, arvestades, et N. L ütluste kohaselt oli sellel korral marihuaana kogus täpselt sama nagu esimesel, ei saanud marihuaanat sisaldavaid pakke olla vähem kui 6, seega kokku 6 x 400 ehk 2400 grammi marihuaanat. 16 3) Novembri lõpus tõi T. Koppel umbes 10 pakki marihuaanat, ühes pakendi minimaalselt 400 grammi. Ka antud partii osas arvestab kohus, et neid pakke oli N. L ütluste kohaselt täpselt sama palju, kui esimesel kahel korral, seega tuleb tõendatuks lugeda vähemalt 6 paki marihuaana käitlemine, s.o 6 x 400 ehk 2400 grammi marihuaanat. 4) Pärast piiranguid tõi K. Koppel metamfetamiini umbes 10-12 pakendit ja igas pakendis oli 1 kg ainet. Seega arvestab kohus, et käideldi 10 kg metamfetamiini. 5) Mais tõi T. Koppel 10-15 pakendit marihuaanat, kaaluga minimaalselt 430 grammi pakendi kohta. Pakendid olid 430 kuni 500g. Seega arvestab kohus, et tõendatud on 10 x 430 ehk 4300 grammi marihuaana käitlemine. 6) 2020.a juunis tõi T. Koppel 10-15 metamfetamiini pakendit, umbes 1 kg pakendid, mistõttu kohus arvestab, et käideldi 10 kg metamfetamiini. 7) Augustis tõi T. Koppel viimase, 31 pakki metamfetamiini, umbes 1 kg pakendid, neist: - esimesed 5 kg metamfetamiini realiseeriti septembri alguses, mida ei ole kohtueelses menetluses kätte saadud; - teise, N. L sõnul umbes 5 kg metamfetamiiniga, peeti süüdistatav T. Koppel kahtlustatavana kinni ning narkootilise aine ekspertiisi kohaselt oli tegemist 4433,10 grammi metamfetamiiniga. - Ülejäänud pakendid olid N. L kodus, kust need leiti ja ära võeti (21 pakendit), vastavalt ekspertiisile oli tegemist kokku 18 681 grammi metamfetamiiniga. Jättes kõrvale leitud ja äravõetud aine kogused (s.o kinnipidamisel leitud ja läbiotsimisel leitud ained kokku 23 114,10 grammi, mida kohus käsitles eelnevalt), on N. L oma ütlustega tunnistanud minimaalselt (tehes süüdistatavale soodsama ehk väikseima võimaliku kogusega arvutustehte) kokku 11,8 kg [(6x450)+(6x400)+(6x400)+(10x430)] marihuaana käitlemist ja kokku 25 kg [(10x1)+ (10x1)+ (5x1)] metamfetamiini käitlemist. Arvestades, et leitud ja äravõetud metamfetamiini tegelik kogus (23 114,10 grammi) erines N. L väidetud kogusest ehk 26 kilogrammist, siis tuleb kohtul ka siinkohal teha arvestus süüdistatavale soodsaimas suunas, arvestades leitud ja äravõetud aine koguses sarnaselt narkootilise aine ekspertiisis tuvastatud väikseima pakendi kaalule. Seega leiab kohus, et tõendatud on 25 x 881,4 grammi (I kd lk 167) ehk 22 035 grammi metamfetamiini ja 11,8 kg marihuaana käitlemine T. Koppeli poolt. Kohus nõustub kaitsjaga, et üldjuhul on tarvilik narkootiliste ainete käitlemise inkrimineerimiseks aine, selle koguse ja massi tuvastamine, kuid leiab, et usaldusväärse kaassüüdistatava ütlused on samuti piisav tõendusmaterjal, kui puudub võimalus täiendavate tõendite kogumiseks. Ilmselgelt, kui aine on soetatud, hoiustatud ja kohtueelse menetluse ajaks realiseeritud, politsei ei ole saanud seda leida ega ära võtta, siis ei saa määrata sellele ainele ekspertiisi ehk koguda täiendavaid tõendeid aine ja selle sisalduse puhtuse ning koguse osas. Käesoleval juhul on aga kohtu arvates ka ilma narkootilise aine ekspertiisi määramata kõhklusteta selge, et kui käideldakse vähemalt 11.8 kilogrammi marihuaanat ja 22.035 kg metamfetamiini, siis on tegemist suurele kogusele vastava narkootilise aine kogusega. Tähele tuleb panna, et kohus on siinkohal igal võimalikul moel arvestanud nii pakkide arvu kui ka aine koguse T. Koppelile soodsaimas suunas, nii nt metamfetamiini arvestuse aluseks olev 881, 4 grammi on tegelikkuses ainuke sedavõrd väikese ainekogusega pakend olnud, teised pakendid on seda kogust kaalus ületanud. Arvestades, et iga kord tarnis aine N. L juurde T. Koppel, samuti ainete tarnimise väikseid ajavahemikke, leiab kohus, et kriminoloogilise kogemuse pinnalt saab väita, et T. Koppel tarnis aineid samast kohast ja sama partiina, mistõttu on eeldatav, et nende ainete puhta aine sisaldus protsentides ei kõikunud olulisel määral ega erinenud narkootilise aine ekspertiisis tuvastatuga (kättesaadud aine). Kuivõrd märgitud ainekogused on aga kilodes, kuid joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele piisab nii metamfetamiini kui marihuaana puhul grammidest, siis juba ainuüksi see annab 17 kriminoloogilise kogemuse pinnalt võimalikuks väita, et käideldud ainete kogustest piisanuks kordades enam kui vähemalt 10-le inimesele joobe tekitamiseks. Süüdistatav T. Koppel on seaduse järgi õigustatud ütluste andmisest keelduma, kuid selliselt ei ole ta esitanud ka konkureerivat versiooni, mida kohus saaks kontrollida ja/või arvestada, mistõttu saab teisiti asuda seisukohale, et ta ei ole ka N. L ütlusi ümber lükanud. Matemaatilise tehtena on T. Koppel selliselt käidelnud marihuaanat koguses (11,8 kg), millest piisanuks narkojoobe tekitamiseks 15 733 (11800/0,75) inimesele. Kuivõrd leitud ja äravõetud 23 114,10 grammist oli narkootilise aine ekspertiisis tuvastatuna puhta aine kujul kokku 9800 grammi, siis arvestab kohus vastavat tuvastatud aine protsentuaalset sisaldust mitte kätte saadud aine puhul. Seega minimaalselt 22,035 kg metamfetamiini puhul, on arvatavalt puhta aine kujul sellest 8959,87 (22 035 x 54% x 75.3% (I kd tl 168) grammi, mistõttu joobe tekitamiseks vähemalt piisab vähemalt 298 666 inimesele (8959,87 / 0,03). Seega ületavad märgitud kogused märkimisväärses koguses ka matemaatilise tõenäosusega suure aine kogused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on tõendatud ka N. L ütlustes kirjeldatud varasemad kuriteoepisoodid suures koguses narkootiliste ainete käitlemise osas (ülaltoodud loetelus) T. Koppeli poolt vähemalt 11,8 kg marihuaana ja 25 kg metamfetamiini osas. Seega on kokku T. Koppel käidelnud metamfetamiini kokku vähemalt 45,149 kilogrammi (23114, 22035), sealjuures koguses, millest piisanuks vähemalt 625 332 inimesele narkojoobe tekitamiseks ja marihuaanat 11,8 kg, ehk koguses, millest piisanuks vähemalt 15 733 inimesele narkojoobe tekitamiseks ning Toomas Koppeli süü on leidnud tõendamist kogu süüdistuse ulatuses suures koguses narkootilise aine käitlemises. Tuginedes eelnevalt analüüsitud tõenditele, leiab kohus ka seda, et Toomas Koppel on käesolevad teod toime pannud isikute grupis koos N Lga. Nii N. L antud ütlustest, kui jälitustoimingu protokollist kui ka kaudselt DNA-ekspertiisi aktis antud ekspertarvamusest nähtub üheselt, et Toomas Koppel ja N L tegutsesid koos. Nii nähtub N. L ütlustest, et ettepaneku narkootilisi aineid tema kodus hoida ja pakkida tegi T. Koppel, kes ained sinna ka ise toimetas. Samuti nähtub, et T. Koppel ise käis ainetel järgi kui ka see, et T. Koppeli poolt märgitud ajal ja kohas sai ta ained N. Llt, kes need oma kodust kohale toimetas ja T. Koppelile üle andis. Märgitud ütlusi tõendavad otseselt jälitustoimingu protokoll kui ka N. L ja T. Koppeli kinnipidamised peale nende kohtumist ja narkootilise aine leidmine T. Koppeli spordikotist kui ka N. L elukohast. DNA-ekspertiisi aktis nr 20E-GE1017 antud eksperdiarvamusest nähtub punktist 5, et N. L kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud spordikoti Everlast rihmadelt võetud proovist (A204512) ja tema elukohas läbiotsimisel leitud mobiiltelefoni nuppudelt võetud proovist (A204517) saadi DNA-analüüsil täisprofiilid, mille tulemuste alusel ei saa välistada lisaks N. Llt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ka T. Koppelilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis segaproovides. Eksperdiarvamuse punkti 8 kohaselt T. Koppeli kinnipidamisel tema valdusest leitud spordikotist leitud musta värvi prügikotilt võetud proovidest (A204504, A20505 ja A204507) ei saa välistada N. Llt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis proovides (I kd tl 181191). Kuivõrd kohtulikul uurimisel on tuvastatud nii N. L kui ka T. Koppeli seos narkootilise ainega, siis tõendite kogumis saab asuda seisukohale, et DNA-ekspertiisi aktis väljendatud arvamus vormis „ei saa välistada“ tõendab samuti asjaolu, et nende mõlema bioloogiline materjal esemetel on leitud. Kohus nõustub kaitsjaga, et juhul, kui märgitud DNA-ekspertiisi tulemus oleks ainuke tõend, siis tulnuks selles küsimuses määrata ekspertiisivormis tõepärasussuhte arvutus, kuid käesoleval juhul on tegemist ühe osaga tõendikogumist (ehk DNA-ekspertiisis sedastatu on kinnitust leidnud ka muude objektiivsete tõenditega), mistõttu 18 ei pea kohus seda vajalikuks. Sellist arvamust suurendab veelgi asjaolu, et kõnealuses episoodis on T. Koppel (küll mitte ütlusi andes) ennast kohtuistungil osaliselt süüdi tunnistanud, nimelt leitud ainete koguse ja nende grupis käitlemise osas. Tehniliselt tähendab see jaatamist ka asjaolule, et tema võttis üle esialgu N. L käes olnud spordikoti, mistõttu on ka eluliselt usutav, et sellel leidub nii tema kui N. L bioloogilist materjali. Samuti viitab kohus, et jättes teoorias ka DNA-ekspertiisi akti selles osas tõendiks lugemata, oleks eelnevalt märgitud teiste tõenditega igal juhul kuriteo toimepanemine isikute grupis tõendatud. Seega, on nii N. L kui T. Koppel ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud. Sealjuures on nad mõlemad eraldi võttes samuti valitsenud tegu – ehk narkootiliste ainete käitlemist ja süüteokoosseisu realiseerumine on sõltunud neist mõlemast. Kogutud tõenditest on ilmne, et narkootiliste ainete käitlemise initsiaator on olnud T. Koppel: tema tegi N. Lle ettepaneku narkootilist ainet hoida, pakendada ja vedada, samuti oli tema see, kes narkootilise aine soetas ja N. L juurde toimetas ning hiljem uuesti Llt väiksemate (kuid siiski koguseliselt suurte) koguste kaupa tagasi saades realiseeris. Märkimisväärne on ka T. Koppeli ettevaatlikus sealjuures, nt ühekordsete kasutatud kinnaste ja kilepakendite endaga kaasavõtmine, isiklikult telefonide koos SIM-kaartidega N Lga suhtlemiseks toimetamine (soetamine) ning lühikese aja jooksul sõnumeid kustutavate programmide kasutamine. Samuti narkootiliste ainete käitlemisel erinevate sõiduvahendite (isiklik auto eemale jäetud, mitme erineva bussi, elektritõukeratta) kasutamine. Tähelapanuta ei saa aga jätta N. L rolli ja nende ühist tegutsemist. Nii oli N. L teadlik, et tegemist on narkootiliste ainetega, mida ta enda elukohas hoidis, pakendas, kaalus, pakenditele peale kirjutas ja T. Koppelile uuesti väiksemates kogustes edastas, vajalikku kohta toimetas. Sealjuures asus narkootiline aine N. L juures ka väljaspool T. Koppeli mõjuala, st ilma T. Koppelita (millal oli N. L võim aine üle ainuisikuline ega sõltunud T. Koppelist) ning samamoodi teoplaani realiseerimiseks – edasiseks müügiks – pidi N. L ka ise narkootilist ainet T. Koppelile edastama ehk viimase poolt märgitud ajal ja kohta toimetama. Selliselt on nii T. Koppel (soetades, valdas, sh pakendas, kaalus jms, toimetades narkootilise aine N. L elukohta, toimetades narkootilise aine peale N. Llt tagasi saamist ostjatele) kui ka N. L (hoidis, valdas, sh pakendas, kaalus jms, toimetas narkootikume T. Koppelile kokkulepitud kohta) teopanus eraldi täitnud süüteokoosseisu. Ilmselgelt väljaspool N. L elukohta asus narkootiline aine otseselt T. Koppeli mõjualas. Samas tuleb tähele panna, et nende tegevused täiendasid teineteist selliselt, et tulemuseks oli ühtne tervik ühises huvis ehk narkootiliste ainete soetamine, hoidmine ning lõpptulemusena narkootiliste ainete realiseerimises suurtes kogustes. Enda panuse eest tasus T. Koppel N. Lle kokkuleppe kohaselt 100 eurot ühe kilogrammi kohta ja ülejäänud sissetulek jäi T. Koppelile (vastupidist ei ole tõendatud). Eeltoodu alusel leiab kohus, et Toomas Koppel ja N L on narkootilisi aineid käsitlenud ühiselt ja kooskõlastatult isikute grupis. Suure varalise kasu eesmärgil narkootiliste ainete käitlemine Kohtumenetluses on täielikult tõendatud ka T. Koppeli poolt kuritegude toimepanek suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Esmalt, nähtub T. Koppeli soov just suure varalise kasu teenimise eesmärgil narkootiliste ainete käitlemisel T. Koppeli enda tegelikust varalisest seisust ja elatustasemest. Kohus nõustub prokuröriga selles, et T. Koppeli tegelik elatustase erines märkimisväärselt tema seaduslike sissetulekute järgi võimaldatavast elatustasemest ja leiab, et see on kohtumenetluses tõendamist leidnud. Kohtule teadaolevalt kuuluvad T. Koppeli leibkonda tema elukaaslane ja lapse ema V. J ning alaealine laps P. K. Kuivõrd tegemist on ühe leibkonnaga, siis on põhjendatud arvestada osaliselt T. Koppeli tegeliku varalise seisundi hindamisel ka tema elukaaslase varalist seisundit, st tuvastatud legaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Teiseks nähtub tema sellekohane soov käideldud narkootiliste ainete kogusest, 19 sellest tulenevast müügihinnast ja korduvusest, mis väljendab tema teenitud kasumis ehk ebaseaduslikus sissetulekus. Kohus põhjendab enda seisukohti järgnevalt. Kohtumenetluses on tuvastatud T. Koppeli (ja tema elukaaslase) tegelik varaline seis alates 2017 kuni tema kinnipidamiseni 20.09.2020.a. Sellest tulenevalt nõustub kohus kaitsjaga, et T. Koppel omab puutuvust äriühingutega Xxx OÜ ja AB, millistega seoses on nähtavad rahalised ülekanded T. Koppeli pangakontodel ja kajastatud teistes alusdokumentides. T. Koppeli seos äriühingutega on pikemajalisem, alates 11.11.2014.a Xxx OÜ ja enne
  5. aastat Xxx AB-s kuni käesoleva ajani. Antud seost ei ole vaidlustanud ka prokuratuur. Samuti nähtub materjalidest, et T. Koppel on vaadeldud perioodil alates
  6. jaanuarist (varasemat perioodi ei ole vaadeldud) kuni
  7. aasta oktoobrini) saanud töötasu OÜ-lt Xxx, mistõttu puudub alus kahelda, et märgitud perioodil oli OÜ ja T. Koppeli vahel töösuhe ning T. Koppel sai äriühingult töötasu. Kohus möönab seega, et T. Koppelil on seaduslikke sissetulekuid. Puutuvalt kaitsja poolt esitatud 25.11.2017.a reisija tollideklaratsiooni, millest nähtuvalt tõi Toomas Koppel 25.11.2017.a Venemaa Föderatsioonist Eestisse kaasa 123 viiesajaeurost kupüüri, kokku 69 500 eurot, leiab kohus, et see ei ole eraldivõetuna asjakohane tõend, kinnitamaks T. Koppeli isiklikke legaalseid sissetulekuid. Seda eelkõige põhjusel, et tollideklaratsioonist (p 4) nähtuvalt on summa 69 500 eurot antud laenuks, mistõttu ei ole tegemist eraldivõetuna- jääva sissetulekuga. Samuti ei ole esitatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks selle summa jõudmist T. Koppeli isiklikku kasutusse. Tähele tuleb panna, et deklaratsioon hõlmab vaid T. Koppeli enda väiteid raha päritolu kohta, kuid ei võimalda tõendada seda, milleks kaitsja selle esitas ehk T. Koppelil isikliku legaalse tulu olemasolu. Kui tegu oleks näiteks laenulepingu alusel saaduga (p4), on eluliselt usutav, et taolise summa laenamisel on sõlmitud kirjalik laenuleping, millist aga kohtule esitatud ei ole. Samuti ei saa tähelepanuta jätta, et selle rahasumma osas ei ole Toomas Koppel või mõni teine isik ütlusi andnud ja sellele on antud kaitsja poolt hinnang, mille järgi „…on tõendatud tollideklaratsioonidega, et ta on saanud Venemaalt 69 500 eurot“ ja „…selle sularaha toomine enda valdusesse on piisav tõend selle kohta, et raha anti tema valdusesse.“ Kohus nõustub kaitsjaga, et tõepoolest saab tollideklaratsioon kinnitada vaid Toomas Koppeli poolt sularaha Venemaalt Eestisse toomist. Samal ajal ei ole T. Koppel või tema kaitsja esitanud ühtki selgitust, tõendit ega seisukohta, mis seostaks konkreetselt raha riiki toomise fakti ja T. Koppeli poolt selle (väidetava laenuks) saamise isiklike kulutuste tegemiseks. Teisisõnu ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaks lugeda seda rahasummat teadmata päritolu allikatest sissetuleku vähendamiseks. Samuti ei ole alust prokuröri väidetul, et see raha laenati Xxx OÜ majandustegevuse jaoks, sest selline asjaolu ei nähtu ei deklaratsioonidest ega ühestki teisest tõendist. Praeguses olukorras puudub seega mistahes võimalus oletuslikult seostada T. Koppeli poolt Venemaalt toodud rahasummat tema poolt tehtud rahaliste kulutustega. Sel põhjusel tuleb esitatud Venemaa tollideklaratsioon, selle tõlge ja eestikeelse deklaratsiooni väljatrükk tõendikogumist välja jätta. Kohus nõustub vaatlusprotokollides kajastatud arvutuskäikudega ning viitab kaitsjale, et nende kohaselt on kõik OÜ ja AB Xxxiga seotud tulud T. Koppeli arvelduskontodel loetud seaduslikuks tuluks. Tähelepanuta ei saa jätta, et legaalse tuluna on arvestatud kõiki T. Koppeli kontole teostatud sissemakseid, sh näiteks laenusid eraisikutelt, kuid ka Xxx OÜ-lt ja AB-lt. Seega on kohus arvestanud hinnangu andmisel, et T. Koppel omas ka seaduslikke sissetulekuid. Eraldi seisukoha toob kohus välja sularaha sissemaksete osas. T. Koppeli elukaaslane V. J töötas antud perioodil vaid
  8. aasta detsembrist kuni
  9. aasta lõpuni, teenides töötasu ja Haigekassa hüvitistena 4963,19 eurot (I kd tl 237). Eelnevalt oli ta töötu terve
  10. aasta ja
  11. detsembrist enam ei töötanud, saades töötutoetusi. Lisaks sellele on V. Jl olnud ka 20 sissetulekuid muudest allikatest, kui palgatööst, kuid ka need on olnud tagasihoidlikud ja seda just nendel aastatel, kui T. Koppel võttis endale suuri rahalisi kohustusi ja pidi neid kestvuslepinguid täitma. Kui
  12. aastal moodustasid kõik V. J sissetulekud (sh sularahas) kokku 49 850,94 eurot (millest enamik pärines tema vanematelt, Toomas Koppelilt ja ühelt eraisikult), siis edasiselt olid
  13. aastal 6954,91 eurot;
  14. aastal 12 199,34 eurot ja
  15. aastal (kuni 17.09.2021.a) 4843,39 eurot (I kd tl 243-243pö, V. J pangakonto väljavõtted). Sellest tulenevalt on tema sissetulekud olnud pigem tagasihoidlikud ega väljenda tema olulist või veel enam peamist vastutust pere rahaliste kohustuste ees. Viimane on aga motiiviks T. Koppelile kui pere peamisele sissetuleku teenijale (ja peamisele kulutuste tegijale) suurema tulu teenimiseks. Alljärgnevalt esitab kohus ülevaate ja analüüsi olulisematest Toomas Koppeli varalist seisu iseloomustavatest asjaoludest, sh kogu sissetulekust ning suurematest ja püsiva iseloomuga kohustustest. Puutuvalt T. Koppeli legaalsetesse sissetulekutesse on tuvastatud 22.09.2020 vaatlusprotokollides T. Koppeli varalise seisundi osas (I kd tl 234, 235-236, 239-245) järgnev. Toomas Koppeli sissetulekud töötasudest, Haigekassast, Töötukassast, Maksu- ja Tolliametist, laenudest ja eraisikutelt (kajastatud mh ka I kd tl 234-234pö, 241-241pö): Sissetulekuallikas 2017.a 2018.a 2019.a kuni 2020.a sept OÜ Xxx 11798,46 12550,37 Maksu- ja Tolliamet 272 95,66 42,46 Haigekassa 386,12 Töötukassa 471,62 2257,53 SEB pank intress 0,18 Luminor intress 4,41 Xxx AB 9000 Xxx OÜ 7000 3005 6045 SEB Pank 146000 eluasemelaen M O laen 5000 VJ 70 laekumised teistelt 141 1530 500 90 eraisikutelt laekumised teistelt 1184,20 42,51 163,34 371,40 juriidilistelt isikutelt (v.a MTA) KOKKU 13 781,78 181 218,54 4187,01 8833,93 (eluasemelaenuta 35 218,54) Kohtumenetluses tuvastatuna Toomas Koppeli sularahas tehtud maksed kinnistu ning sõidukite soetamiseks ning rentimiseks: Maksed 2017.a 2018.a 2019.a kuni 2020.a sept kinnistu 53 900 21 xxx xxx KOKKU 31 230 85 130 8500 8500 2500 2500 Eelnevast tulenevalt Toomas Koppeli suuremad ja regulaarsed kohustused eluasemelaenule ja sõiduki rentimisele: Kohustus 2017.a 2018.a 2019.a kuni 2020.a sept Eluasemelaenu 3325,55 6719,58 5040,36 igakuised maksed Eluasemelaenu 53 900 sissemakse xxx 31 230 sissemakse xxx 8500 2500 rendimaksed KOKKU 88 455,55 15 219,58 7 540,36 Eelnevast nähtub, et Toomas Koppelil olid kasvavad igakuised kohustused ja samal ajal puudus tal regulaarne palk vm ametlik sissetulek. Märgitud andmeid analüüsides tuleb meeles pidada, et eramu soetamiseks saadud laen (mis märkimisväärses ulatuses suurendab T. Koppeli tulu summaarselt) nähtub T. Koppeli tuluna, kuigi märgitud laen tegelikkuses rahalise vahendi mõttes ei jäänud T. Koppeli kontole, vaid kanti ostuhinna tasumiseks edasi müüjale ning T. Koppelile jäi laenu tagasimakse kohustus SEB Panga ees kokkulepitud tingimustel. Toomas Koppeli jooksvad kulutused kinnistu laenu teenindamiseks olid
  16. aasta oktoobrist alates umbes 560 eurot kuus (22.09.
  17. vaatlusprotokolli lisa konto nr xxx kohta). Samal ajal tuleb meeles pidada, et alates
  18. aasta novembrikuust T. Koppel enam palgatööl ei olnud ning kuni
  19. aasta novembrikuuni ei olnud ta ka Töötukassas toetuse saajana arvel (tl 234, 22.09.2020.a vaatlusprotokollide lisad 1–4). Kogu ametlik tulu
  20. aastal oli tal sh vaid 4187,01 eurot, kuigi ainuüksi korteriomandi laenukohustusele kulus tal 6719,58 eurot. Lisaks kulutas ta nt
  21. aastal veel 8500 eurot sõiduki xxx rendi sissemakseks ja jooksvateks rendimakseteks. Sama sõiduki rendikohustus jätkus ka
  22. aastal nii Toomas Koppeli, kui hiljem ka V. J nimele sõlmitud lepingute järgi. Seega ainuüksi
  23. ja 2020.a kui tema sissetulekud olid väga tagasihoidlikud, olid tal igakuiselt jooksvaid lepingulisi kohustusi laenuja rendimaksete tasumiseks kuus vähemalt 1060 euro eest, ajal mil tema kuu keskmiseks ametlikuks sissetulekuks
  24. aastal oli u 349 eurot ja
  25. aastal u 736 eurot. Arvestades, et need on vaid fragment T. Koppeli kriminaalasja raames tuvastatud kulutustest 2019.a ja
  26. aastal (vastavalt kokku 34 716,68 ja 24 383,62 eurot – I kd tl 243-244), on ilmne, et pikka aega vähest ametlikku sissetulekut omava isikuna pidi ta kindlustama selle, et lisasissetulek narkootiliste ainete suures koguses käitlemisest oleks piisav, et katta nii igakuised regulaarsed kohustused, kui jooksvad elamiskulud. Lisaks sellele olid T. Koppelil arvestatavad rahalised säästud temalt ära võetud teadmata päritolu sularaha näol, summas 54 615 eurot ja seda olukorras, kus alles
  27. aastal oli ta sularahana juba tasunud nt 31 230 eurot sõiduki sissemakseks ja 51 390 eurot kinnistu soetamise omafinantseeringuks. Kohtu hinnangul on T. Koppeli eluasemelaenu juures kõnekas ka tema kontoväljavõttest (22.09.
  28. vaatlusprotokolli lisa konto nr xxx kohta) välja joonistuv käitumismuster. Nimelt nähtub, et laenumakse tegemise või sellele lähedasel päeval on T. Koppel pannud oma kontole sisse sularaha määral, mis kataks jooksva kuu laenumakse summa. See avaldub kogu vaadeldud laenumaksete perioodil ehk
  29. aasta oktoobrist
  30. aasta septembrini. See võimaldab teha ka järelduse, et T. Koppeli ametlik sissetulek ei võimaldanudki tal sisuliselt laenukohust täita. 22 Seejuures on väga oluline silmas pidada, et sõlmitud eluasemelaen on pikaajaline kohustus, laenusummast (146 000) ja maksetest (ca 560 eurot) ja lisanduvast intressist tulenevalt umbes 30-aastaks sõlmitud rahaline kohustus. Ka need asjaolud viitavad T. Koppeli möödapääsmatule vajadusele ja eesmärgile teenida illegaalset tulu ning arvestades kohustuste summat kokku, siis kogumis suures ulatuses. Niisamuti jääb silma, et sularahamaksetest suurema osa on T. Koppel teinud selleks, et teha kulutusi, millede puhul ei ole praktikas sularahas tasumine tavapärane või võimalik, näiteks: sõiduki xxx liisingusse soetamiseks, pangalaenu saamiseks vajaliku omafinantseeringu tasumine. Samal ajal on aga tuvastatud, et paljusid jooksvaid igapäevakulutusi, mis võimaldasid kohapeal sularahas tasumist, maksiski ta valdavalt sularahas. Seda kinnitavad tema elukohast läbiotsimisel ära võetud kviitungid olmetehnika, mööbli, rõivaste (sh üldtuntud luksusbrändidelt Gucci, Ralph Lauren) ja autohoolduste eest tasumise kohta (I kd tl 238-238pö + vaadeldud tšekkide fotod andmekandjal). Kaitsja väited OÜ-st saadud piisava ja regulaarse tulu kohta ei kummuta eelnevat järeldust, sest Xxx AB-st ja Xxx OÜ-st aga ka OÜ-st Xxx aastate jooksul saadud tulu oli ebapiisav kõigi loetletud kulutuste tegemiseks. Kohus eelnevalt juba märkis, et arvestuste tegemisel on nendega juba arvestatud. T. Koppeli tegelik elatustase ja elustiil on kohtulikul uurimisel tõendatud lisaks eelnevale järgnevaga. Nimelt 22.09.2020.a koostatud dokumentide vaatlusprotokollist nähtub, et T. Koppel ostis 08.06.2018.a-l xxx asuva kinnistu hinnaga 199 900 eurot, millest 146 000 euro ulatuses finantseeriti ostu pangalaenuga ning 53 900 euro ulatuses oli enne notariaalse lepingu sõlmimist hoiustatud müügihind notarikontol (I kd tl 240). Vaatlusprotokolli tegemise seisuga, s.o 14.10.2020.a oli hüpoteegiga tagatud nõue kokku 139 160 eurot, st enne kahtlustatavana kinnipidamist oli süüdistatav Toomas Koppel jõudnud krediidiandjale tagasi maksta eluasemelaenu põhiosa summas 6 840 eurot, koos intressikuluga aga 15085,49 eurot (I kd tl 241pö). Asjaolu, et T. Koppel pärast eramu laenuga soetamist seal ka reaalselt elas, nähtub nii tema enda kui ka tunnistaja V. J ankeetandmetest, kuid ka läbiotsimise- ja jälitustegevuse protokollidest. Lisaks märgitud eramule soetas T. Koppel perioodil 2017 kuni 20.09.2020 ka luksusautod, seda järgnevalt. Tunnistaja V V ütlustest nähtuvalt (I kd tl 62pö-65) on tema ettevõtete xxx OÜ ja xxx (xxx firma) juhatuse liige. T. Koppel oli ettevõtte klient. Esimesena ostis T. Koppel nende kaudu xxx džiibi xxx-i. Prokuröri esitatud väljavõtte kohaselt (xxx linnakohtu äriregister xxx) oli rendile andja xxx, rentnik Xxx AB, esindaja T. Koppel. Tehingu objekt on sõiduk xxx. Selle juurde on kassa sissetulekuorder nr xxx summas 8550 eurot, 08.06.2017, ostumüügileping nr xxx, allkirjastatud 06.10.
  31. Lepingu müügiväärtus oli üle 100 000 euro. Selle lepingu tagatissumma oli 17 100 eurot, juuresolev kassaorder kinnitab, et see summa on tasutud sularahas. Tasumine toimus 21.12.2016 ja 08.06.
  32. Selle perioodi jooksul oligi tagatisraha 17 100 eurot, rendimakseid ei tasutud, auto vormistati ostuna, siis pank tasus 102 600 eurot, seejärel tagastati kliendile 17 100 eurot, kuivõrd klient finantseeris ostu pangast, st kasutas väljaostu võimalust. SEB pangaga on leping sõlmitud 02.02.
  33. Lisaks pangale on lepingupooled olnud xxx OÜ ja OÜ Xxx. Tunnistaja ütlusi kinnitavad juuresolevad lisad: sõiduki rendileping, eritingimused kahel lehel, kassa sissetulekuorder kahel lehel, ostumüügileping, xxx äriregistri väljatrükk kuuel lehel (I kd tl 99-121). Kohus peab ilmseks ebatäpsuseks tunnistaja eksimist panga nimetuses (nimetades SEB Panka LHV Panga asemel), müügileping on tegelikkuses sõlmitud LHV Pangaga (II kd tl 72), kuid tegu ei ole tõendamiseesemesse puutuva olulise asjaoluga. Tunnistaja kirjeldab ka teise xxx sõiduki rentimise asjaolusid. Sõiduki rendileping on sõlmitud 25.09.2019.a, rendileandja on xxx, rentnikuks Toomas Koppel. Sõiduki rendilepingust 15.06.2020 sama sõiduki osas nähtub, et 23 rendileandja on xxx, rentnikuks V J. Sõidukiga seoses on 9 kassa sissetulekuorderit, kus T. Koppelilt on laekunud erinevad summad selgitusega tagatisraha, millised on xxx kohta. Rendileping on väljaostuvõimalusega, pooled xxx ja T. Koppel. Leping sõlmitud 25.09.2019.a, tagatisraha on T. Koppel maksnud 7000 eurot sularahas, kassaorderite järgi toimunud igakuised rendimaksed. Esimene makse 24.10.2019.a 500 eurot tagatisraha. Maksja T. Koppel, 19.11.2019.a, 500 (eurot; tunnistaja sõnul on tegemist rendimaksega, kuigi kirjas kõigil, et tagatisraha). Edasi on T. Koppeli poolt tasutud 500 eurot järgmistel kuupäevadel sularahas: 17.12.2019, 20.01.2020, 27.02.2020, 16.03.2020, 13.04.2020, 12.05.2020, seega kokku 8 väljamakset summas 500 eurot (II kd tl 75-83). Sealt edasi on auto rendileping sõlmitud V. J nimele (II kd tl 84). Tunnistaja sõnul said nad auto politseist tagasi ja see on müüdud. Selgituseks kohtule vastas tunnistaja, et arveldamine toimus sularahas kliendi soovil. Kolmanda isiku OÜ Xxx seaduslik esindaja ja tunnistaja T K keeldus kohtus tunnistuste andmisest (I kd tl 62-62pö), kuivõrd tema ütlused võivad süüstada teda ennast. Prokurör avaldas KrMS 296 lg 3 alusel T. K kohtueelses menetluses antud ütlused. T. K on kohtueelses menetluses tunnistajana üle kuulatud 25.09.2020 (I kd tl 88-89) ning andnud ütlusi selle kohta, et tema on OÜ Xxx juhatuse liige alates selle loomisest
  34. T. Koppel oli vormistatud tema äriühingusse tööle umbes 3-4 aastat tagasi seoses firma toodangu müümisega Soome ja Rootsi. T. Koppeli tööülesanne oli otsida kliente Skandinaavias, et müüa konteinereid edasi. T. Koppel töötas Tallinnas. Töösuhe lõppes paar aastat tagasi. xxx (rn xxx) ostis OÜ Xxx ajal, kui T. Koppel veel ettevõttes töötas, tema palvel liisingusse. See jäi T. Koppeli kasutusse, ka pärast töösuhte lõppemist. Käesoleval hetkel OÜ Xxx ei ole enam selle sõidukiga seotud. Samuti, avaldatud 29.10.2020.a kolmanda isiku ülekuulamise protokollis ei vasta T. K esitatud küsimustele seoses sõidukiga xxx (I kd tl 98). Märgitud ütluste põhjal saab kohus asuda seisukohale, et T. Koppel oli seotud OÜ-ga Xxx, mis võttis tema tarbeks ja tegelikkuses T. Koppeli kasutusse liisingusse märgitud sõiduki. OÜ Xxx seost sõidukiga xxx xxx kinnitavad samuti järgnevad dokumentaalsed tõendid. 28.05.2020.a on OÜ Xxx ja xxx vahel koostatud sõiduki ostu-müügileping, milles on märgitud sõiduki üleandmise ajaks 17.09.2020.a. Leping on digitaalselt allkirjastatud 18.09.2020.a (I kd tl 90-91, 92). LHV Panga makseteatis nr xxx OÜ-le Xxx, liisingueseme xxx, xxx, kohta kinnitab seda, et sõiduki eest kuulus 03.09.2020.a tasumisele veel tasumata põhiosa maksete, intressi ja lepingu lõpetamise tasu eest kokku 46 340,45 eurot (I kd tl 93). T. Koppeli elukaaslase tunnistaja V J kohtueelses menetluses antud ütlustest (prokurör avaldas KrMS § 269 lg 3 alusel tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, kuivõrd tunnistaja kasutas kohtus enda õigust süüdistatava vastu ütlusi mitte anda, I kd tl 61pö) nähtub, et tema tunneb T. Koppelit 10 aastat, koos elavad nad 8 aastat, neil on xx aastane laps. Seega on kohtu hinnangul koos oldud märkimisväärselt pikk aeg, mistõttu saab eeldada usalduslikku suhet ja teadmist pereliikme majandustegevusest. V. J leibkonna sissetuleku kohta ütlusi anda ei ole soovinud. Kinnitab, et temal ei ole
  35. aastast alates kontosid välisriikides ja arvab, et T. Koppelil ka ei ole. xxx, registreerimismärgiga xxx on rendiauto. Sõiduauto xx, riikliku registreerimismärgiga xxx on talle sõprade poolt kasutada antud. xxx riikliku registreerimismärgiga xxx kohta ei tea midagi (I kd tl 71-72). Seega on oluline tähele panna, et isik ei ole esitanud tõendeid ega väiteid T. Koppeli ega enda seaduslike sissetulekute kohta, mida kohus saaks kontrollida, kuid on kinnitanud kahe xxx sõiduki kasutamist. Samuti nähtub tunnistaja ankeetandmetest, et oma elukohana on ta nimetanud T. Koppeli poolt laenuga soetatud ridaelamu aadressiga xxx. Asjaolu, et reaalselt just T. Koppel sõidukeid xxx kasutas tuleneb samuti 18.09.2020.a T. Koppeli elukoha hoovis seisnud sõiduauto xxx (reg.nr xxx) läbiotsimisprotokollist, st et 24 osundatud hinnaline sõiduk oli läbiotsimise teostamise ajahetkel Toomas Koppeli valduses. Samuti nähtub temapoolne xxx kasutamine jälitusprotokollist. Nimelt 20.04.2020 sõitis T. Koppel kodust välja sõiduautoga xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx ja 17.09.2020 kell 20:05 väljus T. Koppel xxx riikliku registreerimisnumbriga xxx xxx kortermaja juurest. Märgitud ütlustest ja sellele lisatud dokumentidest on oluline märgata, et arveldamine toimus T. Koppeli soovil sularahas nii eramu soetamisel kui sõidukite sissemaksete (ja igakuiste rendimaksete osas) sularahas. St eramu sissemakse oli teostatud deposiitkontole sularahas, samuti oli teostatud sularahas sõidukite sissemaksed 31 200 ja 7000 eurot ning lisaks rendimaksed summas 4000 eurot. Kuigi esimese autoga on lepingu järgi seotud ka Xxx AB, ei ole kohtule esitatud Xxx AB raamatupidamise dokumente, millistel kajastuks tehinguga seotud väljamaksed jm asjakohane informatsioon, vaid tunnistaja V. V ütluste kohaselt on sõiduk ja teostatud sularahamaksed seostatavad üksnes T. Koppeliga ning tunnistaja sõnul oli sularahas arveldamine kliendi soov (I kd tl 64pö). Samuti on tunnistaja kinnitanud OÜ-le Xxx teise auto müüki läbi panga. Siinkohal tuleb aga tähele panna, et kõik autod on tegelikkuses läinud T. Koppeli valdusesse, kes on esindajana olnud kõikides tehingutes kaasatud, sh teinud ise sularaha sissemaksed ja tasunud rendimakseid sularahas, k.a. süüdistuses esitatud perioodil. Viimane auto on dokumentide kohaselt üle läinud T. Koppeli elukaaslasele ehk samuti temaga seotud isikule. Süüdistatava Toomas Koppeli kasutuses olevate arvelduskontode vaatluse kohta koostatud protokollidest nähtuvalt on süüdistatav Toomas Koppel teinud ajavahemikul 2017-2020 enda kontodele tuvastamata päritolu sularaha sissemakseid kokku summas 145 930 euro ulatuses (I kd tl 242, kontode väljavõtted andmekandjal). Siia on arvestatud eramu soetamiseks deposiitkontole kantud laenu omafinantseeringu summas 53 900, sõiduki liisimiseks vajalik sissemakse summas 31230 eurot jne. Kohtu hinnangul on tegemist märkimisväärselt suure sularaha sissemaksetega. Lähtudes Toomas Koppeli ja tema elukaaslase V J varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatluse kohta koostatud protokollist perioodi 01.01.2017.a kuni 17.09.2020.a kohta (koos lisadega) tuleb kohtul nõustuda prokuröriga, et sellest nähtuvalt esines süüdistataval Toomas Koppelil märgitud ajaperioodil elatustaseme erinevus tema ametlikult tuvastatud sissetulekute ja tuvastatud väljaminekute vahel ja seda kokku 205 857,61 euro ulatuses, ning tema elukaaslasel V Jl tuvastati vaadeldud perioodil erinevus ametlikult tuvastatud sissetulekute ja tegelikkuses tuvastatud väljaminekute vahel suuruses kokku 9 445 eurot. Tulenevalt eeltoodust esines Toomas Koppeli ja V J leibkonnal kohtus uuritud kirjalike tõendite põhjal tuvastatav elatustaseme erinevus ajavahemikul 01.01.2017.a kuni 17.09.2020.a kokku summas 213 622,61 eurot. Eeltooduga on kohtu hinnangul tõendatud, et T. Koppeli tegelik elatustase erines oluliselt tema legaalsetest sissetulekutest võimaldatava elatustaseme. Arvestades siia juurde veel temapoolse märkimisväärses ulatuses sularahatehingute mahu, siis leiab kohus, et märgitu tõendab kõhklusteta tema kriminaalse tulu teenimise ehk suure varalise kasu eesmärgi sihti narkootiliste ainete käitlemisel. Arvestades eelnevalt märgitud märkimisväärset sularaha käitlemise hulka ning samuti märkimisväärses koguses sularaha leidmist peidetuna tema kodust, siis kriminoloogilise kogemuse pinnalt tuleb jaatada sularaha ja narkootiliste ainete käitlemise vahelist seost. Sellest tulenevalt on oluline indikaator, T. Koppeli poolt narkootiliste ainete käitlemises just suure varalise kasu saamise eesmärgil, ka käideldud narkootilise aine ülisuured kogused, millistelt 25 teenis ebaseaduslikku tulu (soetas ülisuurtes kogustes ja realiseeris suurtes kogustes edasi, seega teenis tulu) just T. Koppel ning siinkohal on oluline iseloomustav asjaolu ka see, et T. Koppel käitles ainult suurtes kogustes narkootilisi aineid. Märgitu iseloomustab samuti tema sisemist sihti suurt varalist kasu teenida. Ilmselgelt teenib suurte, sh ülisuurte koguste müügist justnimelt suurt ja väga suurt kasu (võrreldes nt tänavamüügi diileriga). Seega tuleneb siht suurt varalist kasu, ehk varalist kasu üle 40 000 euro teenida nagu öeldud ka asjaoludest, et T. Koppel käitles ainult ülisuures koguses narkootilisi aineid ja tegeles nende hulgimüügiga ehk suures koguses edasimüügiga (v.a. eelpool märgitud väikeses koguses kanepiproduktid, millised olid leitud ja äravõetud tema kodust). T. Koppelilt leiti ja võeti ära ainuüksi tema kinnipidamisel suur kogus narkootilist ainet – narkootilise aine ekspertiisiaktis nr 20E-AN1278, 30.10.2020.a antud eksperdiarvamuse kohaselt kokku 4433,10 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (arvamuse p-d 1–5). N. L elukohast läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 18 681 grammi metamfetamiini sisaldavat pulbrit (p-d 11–14). Kokku seega 23 114,10 grammi metamfetamiini. Süüdistatava N L ütlustest nähtuvalt tõi T. Koppel tema juurde narkootilisi aineid (nii marihuaanat kui metamfetamiini) suurtes kogustes, st mitmete kilode kaupa korraga ning ära viis samuti suurtes kogustes, st ca 400 grammist kuni 5 kiloni ühel korral. Lisaks sellele on tuvastatud T. Koppeli poolt eelnevalt 11,8 kg marihuaana ja 22,035 kg metamfetamiini käitlemine. Samuti arvestades, et kinnipidamisel oli T. Koppeli valduses samuti 4433,10 grammi narkootilist ainet metamfetamiini, siis esiteks teeb kohus järelduse, et T. Koppel tegeles narkootiliste ainete hulgimüügiga. Sellest tulenevalt lähtub kohus süüdistatavale Toomas Koppelile tema võimaliku varalise kasu arvestamisel talle soodsaimast versioonist, arvestades narkootilise aine müügi hinnad temale soodsaimal viisil ehk madalaima hulgimüügi hinnaga. Kuivõrd tuvastamist ei leidnud, et T. Koppel oleks jaemüügikogustes narkootilist ainet käidelnud, jätab kohus jaemüügihinnad arvestusest välja ehk tähelepanuta. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kriminoloogilise teadmise pinnalt saab väita, et aineid ei müüda kunagi puhtal (100%) kujul, mistõttu ei väljenda ka Politsei- ja Piirivalveameti poolt esitatud hinnad sajaprotsendilise puhtusega aine hinda. Märgitu ei nähtu siinkohal ka PPA vastusest (I kd tl 232-233), mistõttu ei nõustu kohus kaitsja vastupidise seisukohaga võimaliku kriminaaltulu arvutamisel ning kaitsjapoolne arvutuskäik jääb tagajärjetuks. Narkootiliste ainete müügihinnad tulenevad 26.11.2020.a vastusest järelepärimisele, millest nähtub, et narkootilise aine marihuaana keskmine hulgimüügi hind
  36. aastal Eestis oli 6000 kuni 9000 eurot/kg ja narkootilise aine metamfetamiini keskmine hulgimüügihind oli 3500 kuni 5000 eurot/kg (I kd tl 232-233). Seega, T. Koppelilt ja N. L elukohast äravõetud metafmetamiini koguse väärtus (23114,10 grammi) hulgimüügi hinnaga müügi puhul, madalaima võimaliku hinnaga arvestades, väärtus on 80 899,35 eurot. Kuivõrd T. Koppeli elukohast leitud ja äravõetud hašisi ja marihuaana kogused erinesid diamteraalselt teistest kogustest, siis leiab kohus, et need ei ole edasimüügi eesmärgil soetatud ja jätab need kriminaaltulu edasisest arvestusest välja. Seega on märgitud tõenditega kohtu hinnangul tõendatud objektiivselt, et T. Koppel saanuks märgitud aine müügist teenida vähemalt 80 899,35 eurot ehk siis

§ 121p-s 2 sätestatud suure varalise kasu miinimummäära üle kahe korra.

Kohus eelnevalt selgitas, et kogutud tõenditest lähtuvalt tasus T. Koppel N. Lle narkootiliste ainete hoiustamise eest 100 eurot kilogrammi kohta. Vastupidist ei ole T. Koppel väitnud. Samuti ei ole T. Koppel esitanud kohtule kaitseversiooni, sh enda kulutusi seoses narkootiliste ainete käitlemisega, mida kohus peaks tuludest maha arvama. Kohus jätab kaitsja arvamused võimaliku narkootilise aine maksumuse osas tähelepanuta esiteks seetõttu, et tegemist on kaitsja arvamusega, mitte T. Koppeli ütlusega, teisalt seetõttu, et ühtegi tõendit sellise 26 hinnakujunemise osas narkootiliste ainete müügis ei ole kaitsja esitanud. Eelnevalt on kohus leidnud, et N. L ütlused on usaldusväärsed. Sellest tulenevalt peab kohus usaldusväärseks ka asjaolu, et narkootiliste ainete käitlemisega seotult tasus T. Koppel N. Lle 100 eurot ühe kilogrammi aine kohta hoiustamise eest ning aine soetas, hoiustamisega tegeles vahetult (T. Koppeli elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud narkootiline aine) ja kaudselt (T. Koppeli korraldusel N. L juures tema poolt toodud narkootilise aine hoidmine) T. Koppel, aine realiseeris edasi T. Koppel ning saadud kasumi jättis endale T. Koppel. Arvestades, et ainuke teadaolev kulu oli N. Lle tasutud 100 eurot ühe kilogrammi kohta, seega (23x100) 2300 eurot, siis jääb T. Koppeli tuluks igal juhul (80 899,35–2300) 78 599,35 eurot. Märgitud tulu saanuks T. Koppel ainuüksi leitud ja äravõetud ainete müügist. Seega oleks ainuüksi kohtuasjas uuritud tõendite pinnalt leitud ja äravõetud narkootilise aine koguste müügist saadav tulu T. Koppelile suure varalise kasu teeninud. Siinkohal tuleb aga arvestada veel juurde N. L ütluste põhjal tõendatuks loetud ainete müügist saadavat tulu ehk kokku minimaalselt 11,8 kg marihuaana ja 22,035 kg metamfetamiini müügist juba saadud tulu. Seega, 11,8 kg marihuaana osas saadav kriminaaltulu minimaalse hulgimüügihinna korral on olnud 70 800 eurot, millest hoiustamise kulu N. Lle tasudes 1100 eurot. Seega T. Koppeli arvestatud tulu oleks 69 700 eurot (70800-1100). 22,035 kg metafmetamiini osas oleks saadav tulu minimaalse hulgimüügi hinna korral on olnud 77 122.50 eurot, millest hoiustamise kulu N. Lle tasudes 2200 eurot. Seega T. Koppeli arvestatud tulu oleks 74922,50 (77122,50-2200) eurot. Seega kohtulikul uurimisel tuvastatu põhjal on T. Koppel juba teeninud suure varalise kasu ehk 144 622,50 (69 700+74922,50) eurot, millele lisandunuks äravõetud ainete osas 80 899,35 ehk kokku 225 521,85 eurot, mis ületab

§ 121p 2 piirmäära 5,6-kordselt.

Samuti on märkimisväärne, et T. Koppel käitles suures koguses narkootilisi aineid korduvalt, st tarnis vähemalt seitsmel korral N. L juurde just suures koguses narkootilist ainet, mida realiseeris edasi samuti suures koguses. Võttes arvesse, et T. Koppeli tegevuse lõpetas politsei sekkumine, saab kohus asuda seisukohale, et T. Koppel oli seadnudki sihiks just suures koguses narkootilise aine käitlemise ehk ta oleks ka tulevikus jätkanud sellistes kogustes narkootilise aine käitlemist. Seega nähtub tema enda käitumisest ka siht läbi narkootilise ainete suures koguses käitlemise teenida suurt varalist kasu. Seda ilmestab ka asjaolu, et ta tegeles just narkootiliste ainete käitlemisega, milline on suurem tulu allikas kui nt varastatud mobiiltelefonide edasimüümine. Kaudselt saab arvata, et sellist lähenemist toetab ka teadmine, et vähemalt eramuga seotud laenukohustused pidid veel pikka aega kestma, mis omakorda olid motiiviks teenida suurt varalist kasu – seda teoreetiliselt nii nt eramu ennetähtaegse laenu tagastamise soovi kui ka igakuuliste maksukohustuste tõttu. Nagu kohus eelnevalt tuvastas, on tõendatud ka see, et T. Koppel aine suurtes kogustes edasi müüs, seega teenis ta sellest kasu. Kohus leiab, juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast asjas nr 1-18-22-32 (p-s 65), et käesoleval juhul on ainuvõimalik võrdsustada aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (arvestades, et T. Koppel ei ole andnud ütlusi, esitanud tõendeid enda kulude ja tulude kohta ega saadava sissetuleku jagunemise kohta teiste kaasosalistega). Arvestades T. Koppeli tuvastatud tegelikku elatustaset, võetud laenukohustusi kinnistu- ja autodega seoses, sh nende laenukohustuste jätkumist ka 2019 suve lõpus kuni 17.09.2020, kuid arvestades ka tuvastatud narkootiliste ainete käitlemise kogust, hindasid ja T. Koppeli rolli käitlemises, on kohtu hinnangul tõendatud, et T. Koppel käitles narkootilisi aineid suures koguses suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Tähelepanuväärne siinkohal on nii T. Koppeli kui N. L rollide erinevus narkootiliste ainete käitlemisel, kui ka saadava tulu erinevus. Viimane väljendub ühtlasi ka nende elustiilides ja elatustasemes. N. L elatustase paistab ka objektiivsele kõrvaltvaatajale kordades väiksem kui T. Koppeli oma, alustades elukohaga, rahaliste vahendite hulgaga (nt ei leitud ega võetud ära tema elukohast mingiski koguses 27 sularaha vm väärtuslikku) kui N. Ll sõiduvahendite puudumisega. Kohtule ei ole esitatud ka kaitsja poolt tõendeid, et N. L eesmärgiks oleks olnud suure varalise kasu teenimine. T. Koppel ei ole vaidlustanud N. L ütlusi, et viimane teenis tulu 100 eurot kilogrammi narkootilise aine kohta hoiustamise eest. Seega ei ole tõsiselt võetav ükski kaitsja väide juba ainuüksi selle teabe pinnalt. Selliselt tulnuks N. Ll käidelda narkootilisi aineid vähemalt 400 kg eest, et teenida suurt varalist kasu. Selliseid andmeid kohtule esitatud ei ole. Samuti ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et N. L oleks teeninud rohkem kui 100 eurot/kg kohta või teinud ise kulutusi narkootilise aine käitlemisega seoses. Samal ajal on N. L ütlustega tõendatud, et aine soetas T. Koppel, sidevahendid tõi kasutamiseks T. Koppel, pakendamisega seotuga muretses T. Koppel, aine realiseeris T. Koppel. Arvestades eelnevalt märgitud väga suurt erinevust T. Koppeli ja N. L rollides, ei ole tõsiselt võetav kaitsja argument, et kasu tuleks nende kahe vahel pooleks jagada sellest tulenevalt arvestada võimalik varalise kasu teenimise eesmärk. Rääkides tulu ja kulu positiivsest erinevusest, siis taaskord on kaitsja väited kohtukõnes paljasõnalised. Seni, kuni kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit T. Koppeli kulude osas ning N. L on kinnitanud, et temal kulud puudusid, kõige eest kandis hoolt T. Koppel, ei ole võimalik ka selle kaudu kuidagi suurendada N. L kasuteenimise eesmärki või vähendada T. Koppeli kasu teenimise eesmärki. Samuti ei nõustu kohus kaitsja loogikaga selles (ja kohtu seisukoht on ka eelpoolloetletud tõenditega tõendatud), et koos narkootilise aine käitlemine tähendab vältimatult tulu pooleks jagamist, milline asjaolu antud juhul on ka vastupidiselt tõendamist leidnud. Olukorras, kus N. L on andnud kohtu hinnangul usaldusväärseid ütlusi ja T. Koppel ei ole neid ümber lükanud, ei ole alust ka kahelda selles, et narkootiliste ainete müügist saadud tulu ei jagatud pooleks. Kohus jätab täielikult arvesse võtmata kaitsja seisukohad ja arvestuskäigu narkootilise aine soetamisega seotud kulutustega jms, kuivõrd tegemist on kaitsja seisukohtadega, millised ei ole toetatud tõenditega. Ei ole sellekohaseid ütlusi andnud ka süüdistatav T. Koppel ise. Kokkuvõtvalt, kuivõrd T. Koppel ei ole avanud ühtegi kuluallikat ning kohtule on teada vaid N. L nimetatud tulu 100 eurot/kg kohta, mida tuleb lugeda (ja kohus on lugenud) T. Koppeli kuluks, siis ei arvesta kohus ühegi kaitsja teistsuguse arvestusega. Seda kõike arvesse võttes leiab kohus, et kaitsja arusaam, et ka T. Koppeli tegevus tuleks kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi, on põhjendamatu.

Kuivõrd kohus on tuvastanud T. Koppeli ja N. L erineva teopanuse, sh märkimisväärse erinevuse ka tulu teenimises ja eesmärkides ning T. Koppeli tegevuses nii narkootiliste ainete suures koguses, isikute grupis kui ka suure varalise kasu eesmärgil käitlemise, siis on põhjendatud T. Koppelile esitatud süüdistus

§ 184lg 21 järgi ja N.

Lle

§ 184

lg 2 p 1 järgi.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Käesoleval juhul viitavad kohtus uuritud tõendid üheselt sellele, et T. Koppel tegutses kavatsetult. Tema selline käitumine nähtub teo ettevalmistamisest (N. L aitamine kommunaalmaksete tasumisel, seejärel ettepaneku tegemine narkootikumide hoidmiseks), seejärel narkootiliste ainete toimetamine ja hoidmine N. L elukohas ning esialgu isiklikult nende sealt edasi toimetamine, kuid hilisemalt N. L kaasamine narkootikumide toimetamiseks N. L elukohast kokkulepitud kohta. Vaidlus puudub selles, et T. Koppel teadis, et tegemist on narkootiliste ainetega ning nende kogustega (äravõetud koguse osas). Seega nähtub, et T. Koppelil oli teoplaan – tal oli teadmine, kus ja kuidas narkootilisi aineid soetada, seejärel kaasas ta N. L, keda veenis neid aineid hoidma, pakendama, kaaluma jms ja osaliselt vedama, misjärel tegeles ise edasi ainete müügiga, olles sealjuures ka ise aktiivselt kaasatud vedamisse, pakendamisesse, kaalumisse. Kõik kogutud tõendid näitavad üheselt, et T. Koppel tegeles narkootiliste ainete käitlemisega sihilikult ja teadlikult. Eeltoodu alusel on T. Koppeli tegevus õigesti kvalifitseeritud

§ 184lg 21 järgi.

T. Koppel on täisealine süüvõimeline meesterahvas, tema süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 28 KARISTUS Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena Toomas Koppeli karistusregistri väljatrükki (II kd tl 95-97), mille kohaselt T. Koppelil kehtivad karistused puuduvad. Samuti on kohtus uuritud erinevaid eelpool käsitletud dokumente T. Koppeli varalise seisu osas. T. Koppelil on elukaaslane ja üks alaealine laps. Iseloomustavaid andmeid T. Koppeli kohta kohtule esitatud ei ole. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, seejuures arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

§ 184lg 21 näeb ette karistusena kuue- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Kohus eelnevalt märkis, et T. Koppelil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, ta omab kahte kehtivat väärteokaristust. Käesolevad teod on T. Koppel toime pannud pika aja vältel, s.o 2019.a suve lõpust kuni 17.09.2020.a. Siinkohal on oluline tähele panna, et T. Koppeli kuritegeliku käitumise lõpetas politsei sekkumine, mitte temast endast tingitud põhjused. Kohus arvestab, et T. Koppel ei oma küll kehtivaid kriminaalkaristusi, kuid ta on initsieerinud kavatsetult ja süstemaatiliselt tegutsedes ülisuures koguses narkootiliste ainete käitlemise, omades kandvat rolli kogu protsessis (st soetamine, vedamine, pakendamine, kaalumine, hulgi edasimüümine, sidevahendid, tasustamine N. Lle, tulu teenimine endale), seda pea aasta vältel. Sealjuures on T. Koppel tegutsemisel kasutanud kõikvõimalikke vahendeid (kasutatud kinnaste ja kilepakendite kaasavõtmine, mitmed telefonid, sh N. Lle telefonide edastamine tema endaga suhtlemiseks, kõnekaardid, sõnumeid kustutav programm, erinevad liikumisviisid, liikumisvahendite vahetus) enda tegevuse ja ebaseadusliku tulu ilmsiks tuleku vältimiseks (sularaha). Sellest tulenevalt leiab kohus, et T. Koppeli karistus ei saa olla ühelgi juhul sarnane N. L karistusele. Nende rollide erinevusel ja kaalul on kohus eelnevalt juba pikemalt peatunud. Samuti on tähelepanuväärne, et T. Koppel ei tegutsenud mitte aine edasimüügiga väikestes kogustes, vaid samuti ülisuurtes kogustes, st kilode kaupa ehk hulgimüügiga. Märgitud asjaolu asetab ta kriminoloogilise kogemuse pinnalt nn tänavadiilerist olulisemalt kõrgemale positsioonile. T. Koppeli süü suuruse hindamisel on lisaks tema rollile kaalukaim asjaolu käideldud narkootiliste ainete kogus. Kohtus uuritud tõenditest nähtub, et ainuüksi T. Koppeli kahtlustatavana kinnipidamisel tema valdusest leitud ja ära võetud metamfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks 63 200 inimesele ning Toomas Koppeli poolt N L elukohas hoiustatud ja sealt läbiotsimisel leitud ja ära võetud metamfetamiinist piisanuks narkojoobe tekitamiseks 263 466 inimesele. Kokku piisanuks märgitud 23 114,10 grammist metamfetamiinist narkojoobe tekitamiseks 326 666 inimesele. Lisaks sellele on aga tuvastatud veel eelnev narkootiliste ainete suures koguses käitlemine, s.o vähemalt 11,8 kg marihuaana ja 22,035 kg metamfetamiini eelnev käitlemine. Kohtulikul uurimisel on seega tuvastatud kokku 11,8 kg marihuaana ja 45 149,10 g metamfetamiini käitlemine, millest piisas narkojoobe tekitamiseks vastavalt 15 733 ja 625 332 inimesele. Kriminoloogilisele kogemusele tuginedes 29 viitab sellises koguses narkootiliste ainete käitlemine ka asjaolule, et T. Koppel ise on n-ö narkootikumide käitlemisahelas kõrgel kohal. Sellise järelduseni saab kohus jõuda tema poolt soetatud narkootiliste ainete ülisuurt kogust ja samuti tema poolt edasi realiseeritud narkootiliste ainete suuri koguseid arvestades ning lisaks räägivad selle kasuks ka väga kõrge konspiratsiooniaste, sh väga piiratud isikute ringiga suhtlemine. Kõik nimetatud asjaolud viitavad, et tegemist ei ole ilmselgelt tänavadiileri või viimaste otsese varustajaga. Kaalukas on ka asjaolu, et tema tegevuse tulemusena on potentsiaalselt ohustatud olnud nagu eelnevalt märgitud üle poole miljoni inimese. Sellises ulatuses narkootiliste ainete käitlemine on erakordselt vastutustundetu ja ülimalt kõrgel määral rahvatervist ohustav. Kohus nõustub prokuröriga selles, et Toomas Koppel tegutses seejuures madalal motiivil – eesmärgiga rikastuda ja teenida kriminaaltulu teiste inimeste elu ja tervise arvelt ning seda olukorras, kus meedia kajastab piisavalt narkootikumide ohtlikkusega seotud informatsiooni, sh sõltuvuse teket, traagilisi surmajuhtumeid jm negatiivseid tagajärgi mitte ainult narkomaanidele endale vaid ka nende lähedastele. Seega nõustub kohus prokuröriga selleski, et niivõrd suures koguses narkootilise aine omakasu eesmärgil käitlejate karistamise õiguskorra kaitsmise huvides teeb äärmiselt oluliseks ka asjaolu, et nimetatud isikud rikastuvad teiste inimeste tervise arvelt, mistõttu tuleb reageerida otsustavalt ja anda signaal, et selline käitumine on vastuvõetamatu ja rangelt karistatav, mistõttu on oluline isoleerida sellise teo toimepannud isik pikemaajaliselt ühiskonnast, kaitsmaks seeläbi ka õiguskorra huve. Ilmselgelt on T. Koppeli süüd suurendavaks asjaoluks ka suure varalise kasu teenimise piirmäära ületamine 5,6-kordselt, mis näitab tema motiivide ulatust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et T. Koppeli süü

§ 184lg 21 mõistes on keskmisest oluliselt suurem.

T. Koppel on ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud osaliselt, kohtule arusaadavalt narkootiliste ainete suures koguses käitlemises ja isikute grupis teo toimepanemises, kuid mitte narkootiliste ainete käitlemises suure varalise kasu teenimise eesmärgil. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei loe karistust kergendavaks asjaoluks T. Koppeli viimases sõnas avaldatud kahetsust. Kohtu hinnangul saab rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest olukorras, kus kohtul on piisavalt teavet kahetsuse siiruse hindamiseks. Käesoleval juhul seda ei ole. T. Koppel ei ole ütlusi andnud. Tema kinnipidamisel (protokollis kajastatud) väljendatud lause näitab samuti huvi puudumist koostöö vastu või enda süü omaksvõtu puudumist vähemalt kinnipidamisel leitud ja äravõetud ainete ulatuses, millises ta siis kohtuistungil ennast osaliselt süüdi tunnistas. Samuti ei ole ta esitanud kohtule tõendeid ega andnud ütlusi, mille põhjal saaks kohus tema kahetsuse sisu ja siirust hinnata. Käesoleval juhul tundub siiski, et kahetsust tunneb süüdistatav seoses perest eemalviibimisega ja soovimatusega kanda pikka vanglakaristust. Seoses elukaaslase ja lapsega koosolemise soovi märgib kohus, et selline soov on inimlikult mõistatav, kuid ei see ei oma kuidagi puutuvust mõistetavasse karistusse. Pere oli T. Koppelil olemas ka kuritegude sooritamise ajal, kuid ei motiveerinud ilmselgelt teda seaduskuulekalt käituma ega ainult seaduslikult sissetulekut teenima. Karistust raskendavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Erinevalt prokurörist ei leia kohus, et N. L oleks reaalselt olnud T. Koppelist majanduslikus sõltuvuses. Siinkohal nõustub kohus kaitsjaga. Kohtu hinnangul on N. L osalenud narkootiliste ainete käitlemises enda vaba valiku alusel. Asjaolu, et T. Koppel mõned kuud tema eest kommunaalarveid tasus ei tee temast viimasest majanduslikult sõltuvat isikut. Seda enam, et neil puudusid perekondlikud sidemed, T. Koppel ei olnud N. L ametlikuks tööandjaks jms. Ka N. L ise ei väljendanud, et T. Koppel oleks mingilgi viisil märgitud maksete tegemise tõttu temalt narkootiliste ainete hoidmist ja vedu soovinud või muul viisil sellele kui teenele vihjanud. N. Ll oleks olnud kohane tekkinud võlg rahaliselt, kasvõi osade kaupa tagastada, kuivõrd tal oli ka ametlik töökoht ja sissetulek. 30 Asjaolu, et N. L ametlik sissetulek oli kesine, ei ole antud juhul määravaks, see võib olla küll aga N. L sisemiseks õigustuseks ebaseaduslikule teele asumisel. Seega leiab kohus, et tegemist ei ole karistust raskendava asjaoluga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Toomas Koppeli süü on keskmisest oluliselt suuremas määras ning kohane karistus selle teo eest on seega ilmselgelt sanktsiooni keskmäära oluliselt ületav. Arvestades, et käesoleva teo eest on ettenähtud ka eluaegne vangistus, on sanktsiooni keskmiseks määraks vangistus 13 aastat. Kuivõrd T. Koppelil puuduvad kehtivad kriminaalkaristused ja karistust raskendavad asjaolud, peab kohus kohaseks karistuseks 18 aastat vangistust. Süüdistataval tuleb ära kanda mõistetud vangistus tähtajalise reaalse vangistusena. Karistusaja hulka tuleb lugeda süüdistatava eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguse ajaks tuleb lugeda süüdistatava kinnipidamise aeg, s.o 17.09.2020.a. TÕKEND Toomas Koppel oli kahtlustatavana KrMS § 217 alusel kinni peetud 17.09.2020 (I kd tl 122136). Toomas Koppeli suhtes kohaldati tõkendina vahistamist 19.09.2020 (II kd tl 101-103). Vahistamist on pikendatud kuni 17.01.2021 (II kd tl 112-114. 14.01.2021 kohtu alla andmise määrusega jättis kohus Toomas Koppeli suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata (I kd tl 22-14). 07.06.2021 ja 08.11.2021 kohtumäärustega luges Harju Maakohus T. Koppeli vahistatuse jätkuvalt põhjendatuks (II kd tl 148-151, 170-173). Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohus jääb kõigi varasemates vahistatuse põhjendatuse kontrollimise määrustes toodud seisukohtade juurde ja kordab järgnevat. Arvestades etteheidetud tegude ajalist raami (2019 suve lõpust kuni 17.09.2020) ja eri narkootiliste ainete (metamfetamiin, marihuaana) käitlemist sedavõrd suures koguses, esineb põhjendatud oht uute kuritegude toimepanemiseks vaatamata asjaolule, et süüdistataval puudub varasem karistatus. Kohus möönab, et vahistamisalused aja jooksul vähenevad, kuid siiski tuleb tähele panna, et need ei ole süüdistatava puhul ära langenud. Kohtupraktikas on leitud, et teatud hetkel võib edasine vahi all pidamine olla üldse välistatud, sest on jõutud õigusriiklikult lubamatu valuläveni (RKKKm 1-16-2411/677, p 22). Kohtu hinnangul käesolevas asjas seda valuläve ületatud ei ole, arvestades siinjuures veel asjaolu, et esialgu oli Toomas Koppel süüdistatavana kohtu alla antud isikute grupis. Kohtumenetlust on toimetatud aktiivselt ja mõistliku aja jooksul. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. T. Koppel on Xxx AB kaudu seotud Rootsi Kuningriigiga ning tema pangakonto väljavõtetest ja läbiotsimisel ära võetud tšekkidest nähtub ka tema viibimine välisriikides (nt Rootsis, Hollandis), sh sellises riigis, kust isikute väljaandmine on üldteadaolevalt raskendatud (Venemaa Föderatsioon). Selline eluviis suurendab aga pakku mineku riski. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. 31 Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. KONFISKEERIMINE Eespool leidis tõendamist, et Toomas Koppel tegeles narkootiliste ainete käitlemisega ülisuurtes koguses suure varalise kasu teenimise eesmärgil.

§ 832

sätestab kohtule laiendatud konfiskeerimise aluse olukorras, kus tuginedes kohtuistungil uuritud tõenditele on alust eeldada tulu saamist kuritegude toimepanemise tulemina. Laiendatud konfiskeerimist saab kasutada juhul, kui kohus leiab konkreetsetele faktidele tuginedes, et nn kataloogikuriteo (sh

§ 184

) toime pannud isiku valduses on vara, mis on oluliselt tõenäolisemalt saadud kuritegudest, kui tema legaalsetest sissetulekutest. Samal ajal on oluline rõhutada, et eeldatav kriminaaltulu ei pea pärinema otseselt nendest kuritegudest, milles isik süüdi tunnistatakse. Süüdistavale on antud võimalus oma sissetulekute päritolu tõendada, kuid ta ei ole seda teinud. Lisaks võib

§ 832

lg 2 kohaselt kohus täiendava erandina

§ 832

lõikes 1 sätestatud alustel ja ulatuses konfiskeerida ka kolmandale isikule kuuluva vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil turuhinnast oluliselt soodsamalt või kui kolmas isik teadis, et vara võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on asjas nr 3-1-1-6-16 tehtud otsuse p-s 19 leidnud, et kriminaaltulu määratlemisel tuleb muuhulgas võtta arvesse isiku legaalset sissetulekut, varanduslikku olukorda ja tegelikku elatustaset.

§ 84

sätestab, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et

§-s 84 märgitu hõlmab nii

§-s 831 kui

§-s 832 toodud konfiskeerimisele kuuluva vara asendamist (RKKKm 3-1-1-1-12, p 13). Seetõttu on laiendatud konfiskeerimise kohaldamise eelduste täidetusel võimalik äratarvitatud vara osas mõista välja konfiskeeritava väärtusele vastav rahasumma. Kohus uuris eelnevalt (suure varalise kasu teenimise eesmärgi analüüsis) isiku vara ning legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ja eluaseme erinevust kajastatavate objektide, dokumentide vaatlusprotokolli (I kd tl 239-244) ning sellest ilmnes, et T. Koppelil ja tema elukaaslasel V. Jl esines perioodil 01.01.2017.a kuni 17.09.2020.a erinevus legaalsetes sissetulekutes, varanduslikus olukorras ja eluasemes. Sel perioodil oli nende pangakontodel näha teadmata päritoluga sularahalaekumisi kokku 155 895 eurot ja sellest summast moodustasid sularahamaksed Toomas Koppeli enda pangakontodele valdava osa (145 930 eurot). Samuti liideti antud summale sõidukite xxx ja xxx, rentimiseks ja soetamiseks, kinnistu (aadressil xxx) soetamiseks tehtud kulutused. Kokku leiti, et teadmata päritolu sissetulekud esinesid summas Toomas Koppelil 205,857,61 eurot ja V. Jl 9945 eurot. Kohus leiab, et praeguses asjas on tehtud üksikasjalik analüüs T. Koppeli ja tema elukaaslase V. J varade, kohustuste, sissetulekute ja väljaminekute kohta ning selles on kajastatud nii isikute legaalsed sissetulekud, kuid teadmata päritolu sissetulekud. Selline analüüs on jälgitavalt ja arusaadavalt esitatud ning kokkulangev analüüsi aluseks olevate algdokumentidega (lepingud, pankade vastused päringutele jne). Samuti vaatles kohus konto

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.