← Eesti

4-22-2194/9

Obsah (5)§ 227§ 201§ 15§ 50§ 129

4-22-2194 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuli 2022.a Pärnu, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-22-2194 (2670,22,001973) Kohtunik Rubo Ki

§ 227

lg 2 järgi Kaebuse esitaja Sundar Kozlovski (isikukood 38002145712); elukoht xx Kaitsja vandeadvokaat Paul Järve (e-post paul@jolab.ee) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet Lääne prefektuur Pärnu politseijaoskond (registrikood: 70008747; aadress: A. H. Tammsaare pst 61, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond) Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti teabebüroo ekspert K. K RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 201

lg 1; VTMS § 2, § 120, § 132 p 1, § 133135, § 227 lg 2 kohus otsustas: Lääne prefektuuri

  1. Jätta Sundar Kozlovski kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi uurija H. E poolt 07.06.2022.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,22,001973 muutmata.
  2. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 6 kuud hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  3. Kohtuotsuse lõpposa saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale ning jõustumisel teadmiseks Transpordiametile. 1

(8)4-22-2194 Edasikaebamise kord Käesolevale otsusele on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kätte saamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 12.08.2022.a. Asjaolud ja menetluskäik 12.05.2022 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri patrullpolitseinik R. O väärteoprotokolli, mille kohaselt Sundar Kozlovski 12.05.2022 kella 20:09 ajal xxx Pärnu maakonnas suunaga xx suunas juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 82±7 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Oma teoga rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (edaspidi

) § 15 lg 1 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav

§ 227lg 2 järgi.

07.06.2022.a otsusega nr 2670,22,001973 määrati kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest Sundar Kozlovskile karistuseks

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kaebuse sisu 27.06.2022.a esitas Sundar Kozlovski kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osas, millega Sundar Kozlovskilt Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel võeti ära juhtimisõigus 6 kuuks. Taotletakse teha uus otsus, millega määrata menetlusalusele isikule rahatrahv ja kohtu äranägemisel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine vastavuses

§ 227lg 2 ja 5 p1sätestatuga.

Või alternatiivselt teha uus otsus, millega vähendada juhtimisõiguse äravõtmist kuni 3 kuuni. Menetlusalune isik märkis oma selgituses, et liiklusmärk näitas piirkiiruseks antud piirkonnas 70 km/h ja ta ei märganud, kui märk muutus ja lubatud kiirus vähenes. Ka oli ta selgitanud, et antud piirkonnas on teelõik, kus piirkiirused (70 km/h ja 50 km/h) vahelduvad väga kiiresti. Neid kohti peast teadmata, võib juhtuda, et muu liikluse tõttu jääb märk nähtamatuks. Kaitsja märgib, et kindlasti on ka kohtuvälise menetleja töötajad informeeritud sellest, et meie teedel on teelõike, kus liiklusmärgid mitte ainult ei vaheldu väga kiiresti ,vaid nende paigutus on kohati ka ebaloogiline ja liiklusmärgid võivad jääda märkamatuks, kui märk jääb näiteks suure veoki varju. Juhul, kui liiklusmärk väiksemale piirkiirusele ülemineku kohta jääbki märkamatuks ja liikleja jätkab liikumist nii, nagu ta tegi suurema piirkiiruse märgi toimealas, on ilmne, et rikkumine ei olnud tahtlik. Kaitsja hinnangul on määratud karistus siiski mitmel põhjusel liigselt karm. S.Kozlovski varasemad rikkumised ei ole oma olemuselt sellised, et viitaks nn kuritahtlikule kihutamisele. Tegelikkuses on väärteoprotokollis jäänud märkimata ka see asjaolu, et S.Kozlovski kasutas Inglismaalt pärit autot, mille kiirused märgitud miilides, mis paratamatult võis tekitada temas esmakordsel kasutamisel eksliku arusaama tegelikust kiirusest. Kuivõrd puuduvad konkreetsed andmed sellest, et S.Kozlovski nägi märki ja eiras seda tahtlikult, on hindajate käsutuses üksnes S.Kozlovski selgitus, et ta ei näinud märki, ei eiranud seda teadlikult ja seega ei rikkunud liikluseeskirju tahtlikult. 2

(8)4-22-2194 Kohtuväline menetleja pole tuvastanud ei kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Küll aga ilmneb väärteoprotokollist, et menetlusalune isik ei kiitnud kuidagi oma tegu heaks. Protokolli täpsemal sõnastamisel olnuks võimalik tuua välja ka see asjaolu, et S.Kozlovski seda õnnetut kiiruseületamist tegelikkuses kahetses.

§ 227lg 2 järgi võidakse määrata karistuseks rahatrahv kuni 100 trahviühikut(s.o.

400 eurot) või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Kui väärtegu ise ei ole maksimaalse raskusastme tegu, ei peaks ka karistus vastama sellisele teole. Kuivõrd

§ 227

näeb lisaks põhikaristusele ette ka lisakaristuse võimalusi, oleks olnud võimalik eripreventiivsuse maksimaalseks saavutamiseks neid karistusi omavahel nn kombineerida. Juhul, kui arvestada, et rahatrahv oleks karistuses 300 eurot ja sellele lisanduks veel lisakaristus vastavuses

§ 227

lg 5 p-le 1(juhtimisõiguse äravõtmine 1-st kuni 3-e kuuni) oleks allakirjutanu arvates järgitud nn mõõdukuse ja proportsionaalsuse nõuet. Kozlovski on sunnitud tegema juhutöid, sealhulgas on töö olnud seotud ehitusega. Kuivõrd tema elukoht on x, siis töökohtadesse jõudmiseks on tarvis kasutada reeglina isiklikku transpordivahendit. Mõnikord on ta kasutanud lähedaste isikute transpordivahendeid. Pikemaajaline juhtimisõiguse puudumine võib tähendada töötamise võimaluste kaotust. Sellega oleks pärsitud ka tema igapäevane toimetulek. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri teabebüroo ekspert K. K oma kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Sundar Kozlovski kaebuse rahuldamata. Vastuses märgib kohtuvälise menetleja esindaja, et isegi, kui menetlusalune isik arvas, et on teelõigul, kus kehtib lubatud 70 km/h, oli tema kiirus üle lubatu, seega on põhjendamatu väita, et ainuüksi märgi märkamata jäämine põhjustas rikkumise toimepanemise. Kohtuväline menetleja leiab, et kiiruse ületamine oli siiski teadlik valik. Samuti ei saa lugeda kergendavaks asjaoluks seda, et kiiruse näidiku miilides näitab. On hoolimatu juhtida sõidukit, mille kasutamise eripära ei ole eelnevalt selgeks tehtud ning see pigem kinnitab kohtuvälise menetleja varasemat seisukohta menetlusaluse isiku suhtumise kohta õiguskorda. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-18-17 on öelnud: „Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik.“. Kohtuväline menetleja kohaldas põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, pidades seda piisavaks menetlusaluse isiku mõjutamiseks. Kohtuväline menetleja pidas piisavaks üksnes põhikaristuse kohaldamist, mitte põhi- ja lisakaristuse kohaldamist. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-59-15 ütleb, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kohtväline menetleja just sama otsuses kirjeldatud põhjustel on silmas pidanud. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-6-17 on öelnud: „ Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Tegelikult see nii ei ole, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu.“ Karistus ei peagi selle kandjale mugav olema, see peab olema piisav isiku mõjutamiseks. Kaebuses on menetlusalune isik möönnud, et juhtimisõiguse ära võtmine karistusliigina iseenesest võiks teda mõjutada, kuid kaebusest ilmneb, et karistuse määr st juhtimisõiguse äravõtmise kestvus ei ole menetlusalusele isikule sobiv. Menetlusalune isik ei ole toonud välja ühtki erandlikku asjaolu. Menetlusalune isik olles varasemalt juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, pidi aru saama, et uue samalaadilise rikkumise toimepanemisel ei saa olla karistus eelnevast kergem vaid ikka raskem kas liigi või määra poolest. 3

(8)4-22-2194 Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Sundar Kozlovski ei vaidlusta väärteo toimepanemist, seega selle asjaolude ning tõendatuse osas vaidlus puudub. Kohus leiab samuti, et Sundar Kozlovski käitumine on õigesti kvalifitseeritud ja talle süüks arvatud väärtegu on tõendamist leidnud väärteoasjas kogutud tõenditega. VTMS § 72 lg 1 kohaselt teeb kohtuväline menetleja VTMS §-s 73 märgitud lahendi menetlusaluse isiku ütlustest, asjas kogutud tõenditest, esitatud vastulausest ja sellele lisatud materjalist lähtudes kirjalikus menetluses menetlusosalisi välja kutsumata. Väärteo toimepanemise tõendamisel on kohtuväline menetleja tuginenud menetlusaluse isiku ütlustele, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele, tunnistaja ütlustele ja kiirusmõõturi kasutamise protokollile. Sundar Kozlovskile pannakse süüks

§ 15

lg 1 p 2 nõude rikkumist ning sellega

§ 227

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemist, s.t lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 50

lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 kohaselt on karistatav lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21–40 kilomeetrit tunnis. Kohus on seisukohal, et Sundar Kozlovski täitnud

§ 227lg-s 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

12.05.2022.a koostatud väärteoprotokollist nähtub, et Sundar Kozlovski 12.05.2022 kella 20:09 ajal xxxx, Pärnu maakonnas suunaga xx suunas juhtis asulasisesel teel mootorsõidukit kiirusega 82±7 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanemist kinnitab lisaks veel kiirusmõõturi kasutamise protokoll, millisega on tõendatud, et 12.05.2022.a kella 20:09 ajal mõõdeti Sundar Kozlovski poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz (registr. märk X) sõidukiiruseks 82 km/h ± 7 km/h teelõigul, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/h. Seega ületas Sundar Kozlovski lubatud sõidukiirust vähemalt 25 km/h võrra. Väärteoasja materjalidest nähtub, et kiirusemõõteseade Stalker DSR 2X oli taadeldud, taatlustunnistuse nr TTR5-22/0078 ja kiirust mõõtis pädev amentik. Kiiruse mõõtmisega seotud asjaolusid kinnitab ka tunnistaja K. V ütlused. Eeltoodud alusel on tõendamist leidnud, et Sundar Kozlovski on 12.05.2022.a kella 20:09 ajal juhtinud mootorsõidukit xxx, Pärnu maakonnas suunaga xx suunas, ületades seejuures lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 25 km/h. Seega on tuvastatud Sundar Kozlovski tegevuses

§ 227

lg 2 sätestatud süüteo objektiivsete tunnuste esinemine st mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21-40 kilomeetri tunnis. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. 4

(8)4-22-2194 Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Kohus on seisukohal, et Sundar Kozlovksi pani väärteo toime vähemalt otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Menetlusalune isik märkis oma selgituses, et liiklusmärk näitas piirkiiruseks antud piirkonnas 70 km/h ja ta ei märganud, kui märk muutus ja lubatud kiirus vähenes. Kaebuse kohaselt oli ta selgitanud, et antud piirkonnas on teelõik, kus piirkiirused (70 km/h ja 50 km/h) vahelduvad väga kiiresti. Kaitsja leiab, et neid kohti peast teadmata, võib juhtuda, et muu liikluse tõttu jääb märk nähtamatuks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Just sellises olukorras, kui piirkiirused vahetuvad kiiresti ning neid kohti peast ei tea, tuleb olla liikluses eriti tähelepanelik, et valida sobilik sõidukiirus. Kohus märgib veel, et isegi kui Sundar Kozlovski arvas, et antud teelõigul on lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h, siis kiirust ületas ta ikkagi lubatust rohkem. Asjaolu, et Sundar Kozlovski mootorsõidukile on märgitud kiirusmõõdikul kiirus suuremalt miilides, ei anna õigustust lubatavat kiirust ületada. Taoline põhjendus on kohtu arvates täiesti asjakohatu, kuivõrd sellisel juhul ei ole juht üldse võimeline juhitava sõiduki sõidukiirust tajuma ja selline juht on teistele liiklejatele ohtlik ning tuleks liiklusest kõrvaldada, sest ta ei oska miile kilomeetriteks ümber arvestada ja juhindub vaid numbrinäidust. Seega on liikluseeskirja nõuete eiramine teadlik ja tahtlik. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü

§ 227lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises.

Käesolevas asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Käesolevas väärteoasjas on põhiküsimus selles, kas kohtuväline menetleja on kaebajale karistuse määramisel arvestatud isiku süü suurusega ja tema vastutust mõjutavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on Sundar Kozlovski karistuseks määranud

§ 227lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

Kaebuse esitaja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks ei vasta süü suurusele.

§ 227

lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Lisaks võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada isiku suhtes lisakaristusena

§ 227lg 5 p 1 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Seega

§ 227

lg 2 sätestab põhikaristuse sanktsioonina kõige kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ja kõige raskema karistusliigina sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on Sundar Kozlovskile karistust määrates lähtunud raskeimast karistusliigist ning määranud isikule põhikaristuse sanktsiooni maksimummääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 5

(8)4-22-2194 Isiku süü suurust tuleb hinnata konkreetse süüteo kontekstis, mitte kõikide võimalike süütegude kontekstis. See tähendab seda, et näiteks

§ 227

lg 2 puhul tuleb hinnata, milline oleks kõige väiksem tegu, mis süüteokoosseisu täidaks ning milline oleks võimalik kõige suurem tegu, mis antud süüteokoosseisu alla paigutuks ning sellest lähtuvalt hinnata isikud süüd antud koosseisu ja sanktsiooni piires. See, et mootorsõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on äärmiselt ohtlik, väljendubki juba

§ 227

lg 2 väärteokoosseisu juures kehtestatud sanktsioonis, mille on kehtestanud seadusandja. Konkreetse süü suuruse ja karistuse määra leidmisel tulebki kohtuvälisel menetlejal ja kohtul aga hinnata isiku süüd temale etteheidetava konkreetse väärteo, mitte kõikide võimalike väärtegude kontekstis. Riigikohus on aga märkinud, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt nt RKKK 17.06.2016 otsus asjas nr 3-1-1-58-13 p 8 ja RKKK 05.03.2003 otsusasjas nr 3-11-26-03, p 5). Kohus ei nõustu kaebuses toodud väitega, et karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda kahetsust. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (RKKK 09.05.2014 otsus asjas nr 3-1-1-18-14 p 11). Sundar Kozlovski ei ole kordagi oma menetlusaluse isikuna antud ütlustes avaldanud kahetsust. Kuigi kaebuses kohtule on kaitsja kirjutanud, et kaebaja kahetseb juhtunut, ei ole see kohtu hinnangul puhtsüdamlik. Materjalidest nähtub, et alles seejärel, kui isik sai teada temale määratud karistusest ehk alles kohtule kaebust koostades, hakkas ta oma tegu kahetsema. Sellist kahetsust ei pea kohus siiraks. Iseenesest ei ole välistatud rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse rikkumise. Sundar Kozlovski puhul aga kohus leiab, et ka tema käitumine näitab seda, et ta ei kahetse oma tegu puhtsüdamlikult. Sundar Kozlovskile määrati 25.11.2021 otsusega

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Juhtimisõiguse sai ta tagasi 17.03.2022 ning juba 12.05.2022 ületas isik suurimat lubatud sõidukiirust. Eeltoodu näitab Sundar Kozlovski ükskõikset suhtumist liiklusreeglitesse ja kahetsuse puudumist. Seega Sundar Kozlovski ütlused ja käitumine viitavad sellele, et ainus mida isik kahetseb on see, et ta oma rikkumisega politseile vahele jäi. Eeltoodud põhjustel kohus ei arvesta Sundar Kozlovski kaebuses väljendatud kahetsust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Sundar Kozlovskist mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetel on menetlusalune isik aasta jooksul pannud kolmel korral toime lubatud suurima sõidukiiruse ületamisi – 11.06.2021 määrati isikule

§ 227

lg 2 järgi rahatrahv 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, 06.10.2021 määrati isikule

§ 227

lg 2 järgi rahatrahv 95 trahviühikut, s.o 380 eurot ja 25.11.2021 määrati

§ 227lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Seega on isiku mõjutamiseks kasutatud lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest ka raskeimat karistusliiki, kuid see ei ole mõjutanud hoiduma teda uute rikkumiste toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKK 20.10.2016 otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). Sundar Kozlovskile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistus on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuleb teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Varasemalt määratud karistused ei ole aga Sundar Kozlovskile mõju avaldanud ning uue 6

(8)4-22-2194 samalaadse rikkumise pani ta toime umbes poole aasta möödudes. Seega on Sundar Kozlovski oma käitumisega näidanud, et sanktsiooni ülemmääras mõistetud karistused ei ole takistanud teda rohkem samalaadseid rikkumisi toime panemast. Sealhulgas tuleb arvestada, et isikut karistati varasemalt sama rikkumise eest raskeima karistusliigiga. Ka Riigikohus on oma otsuses 3-1-158-13 leidnud, et samalaadseid süütegude jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. Isikut, kes on ca aasta jooksul pannud toime 4 samalaadset liiklusrikkumist ehk tegemist ei olnud juhusüüteoga, mille eest kohtuväline menetleja oleks saanud isikut karistada ka rahatrahvi ja lisakaristusega (juhtimisõigus äravõtmine). Seega kohus ei nõustu kaitsjaga, et Sundar Kozlovskile mõistetud karistus on ülemäära suur. Kaebuse esitaja leiab, et arvestada tuleks ka seda, et kaebuse esitaja vajab juhtimisõigust töökohta jõudmiseks. Selles osas märgib kohus, et nimetatud asjaolu ei mõjuta mitte kuidagi isiku poolt toimepandud teo süü suurust. Tegemist on rikkumisele järgneva karistuse kandmise tõttu isikule tekkivate muude ebameeldivate tagajärgedega, millele isik oleks pidanud aga mõtlema enne rikkumise toimepanemist. Karistus ei pea olema isikule mugav ega ka kerge kanda. Sundar Kozlovski oli väärteo toimepanemise ajal teadlik sellest, et talle on juhtimisõigus vajalik, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi või suhtus võimalikesse tagajärgedesse ükskõikselt, pannes uue rikkumise toime, kui teada oli alles poole aasta eest karistatud juhtimisõiguse äravõtmisega. Kaebuse esitaja nimetatud asjaolu ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavad asjaolud. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks on mootorsõiduki juht läbinud koolituse. Seega on mootorsõiduki juht teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. Kohus on seisukohal, et isik peab tegema kõik enesest oleneva, et tema olukord tema enese tahtliku süülise käitumise tõttu ei halveneks ning senine mugav elulaad säiliks. Seega saanuks kaebuse esitaja säilitada väärteo toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärteo toimepanemisest. Kaaludes riivatavaid õigushüvesid, asub kohus seisukohale, et antud olukorras kaaluvad kollektiivsed õigushüved kaasliiklejate, sh kaebuse esitaja enda elu ja tervise näol üles kaebuse esitaja võimalikud huvid. Asjaolu, et Sundar Kozlovski reaalselt kellegi vara ja elu ei kahjustanud, ei tähenda, et oht puudus. Iga kiiruse ületaja on liikluses ohtlik. Ka Riigikohus on selgitanud, et lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi. Seega ei saa väita, et lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist vähetähtsa õigusrikkumiste liigiga, kuna sellega seatakse ohtu kaalukad õigushüved. Sellistele rikkumistele peab riik reageerima rangelt. Liiklusnõudeid korduvalt rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kaasa. (RKKK 20.03.2017 otsus asjas nr 3-1-1-6-17, p 18-19). Kohus leiab, et selline juht, kes järjepidevalt ületab suurimat lubatud sõidukiirust on liikluses ohtlik ja tema kõrvaldamine liiklusest (juhtimisõiguse äravõtmine) on ilmtingimata vajalik.

§ 129

lg 1 kohaselt, kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi- või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Kohus leiab, et Sundar Kozlovski puhul on tegemist sellise isikuga, kellel on vaja sooritada uuesti liiklusteooriaeksam, tuletamaks meelde sõiduki juhtimisega seotud reeglid. Seega ka seetõttu on põhjendatud mõista Sundar Kozlovskile karistus maksimaalmääras. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on 7

(8)4-22-2194 tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust (RKKK 13.12.2013 otsus asjas nr 3-1-1-122-13, p-d 9 ja 11). Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt Sundar Kozlovskile karistuseks määratud 6 kuu pikkune juhtimisõiguse keeld vastab käesoleval juhul nii tema süü suurusele kui ka üld- ja eelkõige eripreventiivsetele eesmärkidele. Seda eriti olukorras, kus Sundar Kozlovskil on samalaadsete rikkumiste eest 3 kehtivat karistust ning eelnev juhtimisõiguse äravõtmine ei ole isikut mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Seetõttu jätab kohus Sundar Kozlovskile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse muutmata. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et Sundar Kozlovski süüline käitumine

§ 15

lg 1 p 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

Samuti vastab Sundar Kozlovskile määratud karistus tema süü suurusele. Seega jätab kohus Sundar Kozlovski kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi uurija H. E poolt 07.06.2022.a tehtud üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2670,22,001973 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.