2-21-20005 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 16.08.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-21-200

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hageja nõue ühisvara jagamiseks on põhjendatud ning nimetatud nõue kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele. Vastavalt

§ 413

lg-le 1 loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 alusel ei põhjenda kohus hagi rahuldamist ühisvara jagamise nõude osas.

1. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja taotluse, mille kohaselt tuleks käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata, et E. H. le kuuluvast osast rahuldada Renovum OÜ nõue E. H. vastu, mis tuleneb 16.11.
2. a kohtulahendist tsiviilasjas 2-21-
3. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hageja saab TMS § 14 lg 2 alusel nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist kummagi kostja osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei otsusta kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostjate lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada. Hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele (TMS § 105 jj). Tegemist on täitemenetluse toiminguga, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. Hageja nõuete puhul ei ole PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Samale järeldusele on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 04.02.2021.a lahendis tsiviilasjas nr 2-20-14123 (p 6). Hageja käsitletavaid nõudeid ei ole võimalik pidada ka

§ 445lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks.

Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara, so ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 163

lg 1 kohaselt Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et antud juhul on põhjendatud jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Kohus rahuldas hageja põhilise nõude ühisvara jagamiseks ja hageja saavutas hagiga oma eesmärgi. Kohus jättis rahuldamata üksnes hageja taotluse kohtuotsusega kindlaks määrata, et E. H. le kuuluvast osast rahuldada Renovum OÜ nõue E. H. vastu, mis tuleneb 16.11.2021. a kohtulahendist tsiviilasjas 2-21-17072. 6.

§ 174

lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 950 eurot, sh 350 eurot hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv ning 600 eurot lepingulise esindaja kulud. 3

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on teinud hagiavalduse koostamisel tööd 3 tundi, hagi tagamise avalduse koostamisel ühe tunni ning esialgse konsultatsioon ja asjaoludega tutvumise peale kulus samuti 1 tund. Kokku 5 tundi tasumääraga 120 eurot/tund. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hagiavalduses olid mõningad hooletusest tingitud ebatäpsused (nt oli Tartu Maakohtu 16.11.2021. a kompromissi kinnitavat määrust nimetatud ka Harju Maakohtu kohtuotsuseks ja Viru Maakohtu kompromissiks). Samuti on hageja samasisulisi hagisid ka varem esitanud (nt tsiviilasjad nr 2-22-5367; nr 2-22-7263; nr 2-21-17730; nr 2-21-9396 jne). Seega on tegemist hageja kutsetöös tavapärase sisuga tüüphagiga. Kohus loeb hagiavalduse ja hagi tagamise avalduse koostamise peale kokku põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 3 tundi. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks õigusabi eest taotletava tasumäära. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu 3 töötunni eest kokku koos käibemaksuga summas 360 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud summas 710 eurot, sh riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 710 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 7.

§ 468

lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

§ 445

lg 2 alusel jätab kohus Tartu Maakohtu 23.12.2021 määrusega käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõu – E. H. ja V. H. ühisomandis korteriomandile asukohaga XXX seatud eelmärge – jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtuotsuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4