← Eesti

3-21-2438/14

Obsah (5)§ 3§ 10§ 4§ 7§ 8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 22.08.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2438 Haldusasi Star Invest OÜ kaebus Maksu- j

§ 3

lg 3 sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Kui sunniraha suurus ei ole põhjendatud, ei saa maksukohuslane olla veendunud, et tema suhtes rakendati leebeimat võimalikku sunnivahendit ja –määra või kaaluti seda. 18. MTA 29.09.2021 korralduses nõutud dokumentide loetelu koosneb 7 punktist, mis hõlmavad mitmekesise mahuga dokumente. Kaebaja hinnangul on taolise korralduse puhul oluline eelkõige 3

(9)3-21-2438 see, et sunniraha summa arvestamisel oleks arvesse võetud asjaolu, et korraldust oli asutud täitma. Sellega on tagatud, et sunniraha ei ole vaide esitaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Vaide esitaja hinnangul MTA rikkus sunniraha summa arvestamisel kaalutlusõigust. Vastustaja seisukohad
  1. MTA 15.10.2021 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane ning kaebaja esitatud õigusvastasuse tuvastamise kaebuse ning kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
  2. Vastustaja ei nõustu, et kaebajale määrati sunniraha, ootamata ära dokumentide esitamine mõistliku tähtaja jooksul ning sunniraha rakendati karistusena. Samuti ei saa nõustuda väitega, et sunniraha rakendamine oli põhjendamatu ning pahatahtlik, kuna kaebaja 13.10.2021 osaliselt täitis vaidlusaluse dokumentide esitamise korralduse. Sunniraha rakendamine oli ajendatud sellest, et kaebaja varasemalt hoidus kõrvale maksuhalduri korralduste vastuvõtmisest ja täitmisest ning ei reageerinud ka maksuhalduri poolsetele kontaktivõtmistele, mistõttu oli kaebaja varasema käitumise pinnalt alust arvata, et ka pärast 13.10.2021 MTA e-kirjale mitte reageerimist kaebaja ei jätka 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse täitmist. Maksuhaldur suhtles kaebajaga e-kirja vahendusel juba alates 16.08.2021 ning 10.09.2021 e-kirjast nähtuvalt oli kaebaja teadlik, et MTA ootab temalt dokumentide esitamist ning MTA teavitas samal päeval kaebajat ka e-maksuametis olevast ametlikust korraldusest (10.09.2021 korraldus nr 12.2-3/056521-1), mis enda sisult on identne 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldusega. Hoolimata sellest aga kaebaja 10.09.2021 korraldust nr 12.2-3/056521-1 e-maksuametis vastu ei võtnud ning ei reageerinud sellele ka siis, kui maksuhaldur nimetatud korralduse talle e-kirjaga saatis. Samuti ei saatnud kaebaja MTA-le endapoolset vastust, mida ta 10.09.2021 e-kirja kohaselt lubas hiljemalt 30.09.2021 saata.
  3. Kuna 10.09.2021 korraldust nr 12.2-3/056521-1 kaebaja nõuetekohaselt e-maksuametis vastu ei võtnud ja ka pärast MTA 21.09.2021 e-kirja ei kinnitanud korralduse kättesaamist enne korralduse täitmise tähtaja saabumist, siis pidas MTA otstarbekaks teha uue samasisulise korralduse (29.09.2021 korraldus nr 12.2-3/056521-2), kuid uue täitmise tähtajaga. 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldus saadeti ka tähtkirjaga kaebaja äriregistrijärgsele postiaadressile ning selle kohta jäeti esimene teade postkasti 05.10.2021 ja teine teade 08.10.
  4. Sõltumata korduvatest teadetest kaebaja ei läinud postiasutusse 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldusele järgi. Arvestades, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldus loeti MKS § 531 lg 4 tuginedes kaebajale kätte toimetatuks 05.10.2021 ning korralduse täitmise tähtaeg oli 12.10.2021, siis oli kaebajale võimaldatud korralduse täitmiseks aega 7 kalendripäeva, mida saab pidada mõistlikuks. Kui kaebaja jättis enda registrijärgsel postiaadressil nõuetekohaselt posti vastuvõtmise korraldamata, siis võttis ta sellega ise riski, et selle tagajärjel ei pruugi ta õigeaegselt jõuda täita talle saadetud haldusakte. Vastustaja saatis kaebajale 08.10.2021 e-kirja koos 29.09.2021 korraldusega, kus ekstra selgitas, et nimetatud haldusakt on kaebajale loetud kätte toimetatuks 05.10.2021 ning täitmise tähtaeg on 12.10.
  5. Lisaks oli 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduses kaebajat teavitatud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlemise võimalusest. Olukorras, kus kaebaja enda sõnutsi sai 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse kätte 11.10.2021 ning leidis, et tal ei ole piisavalt aega korralduse täitmiseks, ei kontakteerutud kaebaja ka koheselt maksuhalduriga ega taotletud tähtaja pikendamist. Seega oli kaebajale tagatud mõistlik võimalus sunniraha määramise vältimiseks ning 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse täitmiseks. MTA on 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse osalist täitmist võtnud 15.10.2021 sunniraha tasumise korraldust tehes arvesse.
  6. Kuigi kaebaja täitis 13.10.2021 osaliselt 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse, siis erinevalt kaebaja väitest teavitas maksuhaldur 13.10.2021 e-kirjaga ka kaebajat, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldus on endiselt osaliselt täitmata ning kaebaja oli edastanud 13.10.2021 osasid dokumente mitmekordselt. Hoolimata sellest kaebaja 29.09.2021 korraldust täies osas ei täitnud ning ei kontakteerunud maksuhalduriga leidmaks lahendust 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse ülejäänud osas täitmiseks. Arvestades, et vaidlusaluse 4
(9)3-21-2438 dokumentide esitamise korralduse täitmise tähtaeg oli saabunud juba 12.10.2021 ning 15.10.2021 seisuga oli korraldus endiselt osaliselt täitmata, oli vastustaja hinnangul kaebajale 15.10.2021 sunniraha tasumise korralduse tegemine õigustatud, et mõjutada kaebajat puuduolevaid dokumente esitama. Paljasõnaliseks jääb kaebaja väide, et kui MTA oleks kaebajat teavitanud, siis oleks kaebaja kindlasti vaadanud saadetud manused üle ning parandanud tekkinud vea esimesel võimalusel. Eeltoodust nähtuvalt, sh võttes arvesse kaebaja varasemat käitumist, puudus maksuhalduril 15.10.2021 sunniraha korralduse tegemise hetkel alus arvata, et kaebaja kavatseb 29.09.2021 korralduse täies ulatuses ära täita. Vastustaja poolt sunniraha tegemise põhjendatust kinnitab kaudselt muuhulgas kaebaja käitumine 29.09.2021 korralduse edaspidisel täitmisel ning kaebaja suhtumist näitab ilmekalt ka kaebaja edaspidine käitumine järgnevate haldusaktide temale kätte toimetamisel.
  1. Alusetud on kaebaja väited, et sunniraha määramise ja arvutamise aluseid MTA ei ole selgitanud. MTA on vastava arvutuskäigu koos põhjendustega pannud kirja 15.10.2021 sunniraha tasumise korraldusse. Samuti on võetud arvesse korralduse osalist täitmist. Jõustunud kohtupraktikas on ka nõustutud, et korralduse igale punktile sama väärtuse omistamine ei ole kaalutlusviga, sest enne nõutavate dokumentide täielikku esitamist ei ole maksuhaldurile teada, millises mahus need tegelikult on, mistõttu oleks esitamata jäänud dokumentide võimaliku mahu arvestamine sunniraha rakendamisel liigselt keeruline ja võib korralduse täieliku täitmise korral osutuda ka mingil määral ebaõigeks (Tallinna Halduskohtu 18.06.2019 otsus 3-19-438, p 62 viimane lõik).
  2. Vastuseks kaebusele vastustaja selgitab, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punktis 4 paluti esitada üksnes kassadokumendid, mitte ka kassa arvestus nagu kaebaja märgib. St esitada tuli kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kaebaja väide, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punktis 5 nimetatud raamatupidamise pearaamatu väljavõtete esitamisega saab lugeda täidetud korralduse punkti 4, ei pea paika. Raamatupidamise pearaamatu kassa konto väljavõte, kust nähtuvad kassa liikumised ja kassajääk, ei ole samastatav kassadokumentidega, mistõttu oli põhjendatud lugeda 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punkt 4 täitmata jäetuks. Samuti ei ole maksuhalduril keelatud nõuda dokumente, milles sisalduvad andmed võivad omavahel kattuda.
  3. Vastustaja ei nõustu väitega, et sunniraha ei saanud rakendada 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse p 6 täitmata jätmise tõttu. Erinevalt kaebaja arusaamast olid 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldusega nõutud lepingud piisavalt määratletud. Samuti nõustuda ei saa, et kaebaja poolt lepingute esitamata jätmist oleks maksuhaldur pidanud tõlgendama kui kaebajal lepingute puudumist ning lugema vastavas osas korralduse täidetuks. Kui kaebajal 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punktiga 6 nõutud lepinguid ei olnud esitada, siis tulnuks kaebajal sellest esimesel võimalusel maksuhaldurit teavitada. Ilma vastava info olemasoluta ei ole võimalik oletada, kas kaebajal on nõutavaid dokumente või mitte. Kui kaebaja jätab ilma igasuguseid põhjendusi toomata nõutud dokumendid esitamata, siis on õiguspärane asuda seisukohale, et vastavas osas on korraldus täitmata. Ühtlasi esitas kaebaja 22.11.2021 MTAle kolme juriidilise isikuga sõlmitud lepingutest valikuliselt esimesed lehed, millest nähtub selgelt, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punktis 6 nõutud lepingute esitamata jätmine ei olnud tingitud sellest, et kaebajal lepingud puudunuks.
  4. 15.10.2021 sunniraha tasumise korraldusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur lugenud 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punkti 7 täitmata jäetuks ega selles osas sunniraha määranud. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 5
(9)3-21-2438 28. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (

) § 3 lg 2 sätestab, et sunnivahendi rakendamist ei käsitata karistusena.

§ 10

lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida.

-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (

§ 4

lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (

§ 7

); 3) adressaat on jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (

§ 8

lg 1); 4) ei esine sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (

§ 8lg 3).

Sealjuures on sunnivahendi rakendamist välistavad asjaolud järgnevad: 1)

§ 8

lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3) sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

  1. Maksumenetluses sunniraha määramise osas sisaldab erinorme maksukorralduse seadus. MKS § 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-
  2. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud, et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1 sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikult.
  3. 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/056521-2 (dtl 11-15) alustas MTA kaebaja osas perioodi 2021 märts-august käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli ning kohustas kaebajat esitama nimetatud perioodi kohta ostuarved (p 1), müügiarved (p 2), kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted (p 3), kassadokumendid (p 4), raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode registrid (p 5), lepingud, ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil (p 6), muud menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks peetavad dokumendid (p 7). MTA hoiatas korralduses, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral on 300 eurot (MKS § 67 lg 1). Korralduse kohaselt tuli dokumendid esitada hiljemalt 12.10.2021, kuid selleks kuupäevaks kaebaja 29.09.2021 korralduses nõutud dokumente MTA-le ei esitanud.
  4. MTA 29.09.2021 korraldus oli 15.10.2021 sunniraha korralduse andmise ajal kehtiv haldusakt, seega oli sunniraha määramiseks täidetud

§ 4lg-st 1 tulenev eeldus.

Samuti sisaldus MTA 29.09.2021 korralduses hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, millega saab täidetuks lugeda ka

§-st 7 tulenev eeldus. Kuna 29.09.2021 korraldusest tulenevalt tuli kaebajal dokumendid esitada hiljemalt 12.10.2021, kuid kaebaja möönab ka ise, et alustas korralduse täitmist alles 13.10.2021, siis oli täidetud ka

§ 8

lg-st 1 tulenev eeldus.

§ 8lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei esine.

32. Ma ei nõustu kaebajaga, et 15.10.2021 korraldus on õigusvastane seetõttu, et sunniraha rakendamine oli ilmselgelt põhjendamatu ja pahatahtlik. Vastustaja on oma vastustes kaebusele 6

(9)3-21-2438 põhjalikult välja toonud suhtluse ajalise käigu kaebajaga. MTA selgitustest nähtub, et MTA andis juba 10.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056521-1 (dtl 49-53), millega teavitas kaebajat
  1. a märts-august käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli alustamisest ning palus hiljemalt 24.09.2021 esitada MTA-le samad dokumendid, mida nõuti hilisema 29.09.2021 korraldusega. Ka 10.09.2021 korraldust püüdis MTA edutult kaebajale kätte toimetada (dtl 54-61), kuid kuna see korralduse täitmise tähtaja jooksul ei õnnestunud, siis tegi MTA 29.09.2021 uue samasisulise korralduse. MTA vastuse ja sellele lisatud materjalide kohaselt saatis MTA 29.09.2021 korralduse kaebajale tähtsaadetisena kaebaja äriregistrijärgsele postiaadressile ning selle kohta jättis postiasutus kaebaja postkasti teate 05.20.2021 ja korduvalt 08.10.2021 (dtl 62-63). Kaebaja ei läinud postiasutusse 29.09.2021 korraldusele järgi. Õiguspäraselt lähtus MTA 29.09.2021 korralduse kättetoimetatuks lugemisel MKS § 531 lg-st 4, mille kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu 13.10.2019 otsuse nr 3-3-1-65-09, p 13) ja juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel juhul, kui dokumenti ei ole postiasutusel võimalik üle anda, tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate jätmise hetkest (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsuse nr 3-3-1-42-11, p 11). Seega kooskõlas seaduse ja kohtupraktikaga luges MTA õigesti 29.09.2021 korralduse kaebajale kättetoimetatuks alates 05.10.
  2. Rõhutan, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsuse nr 3-3-1-42-11, p 11). Olukorras, kus kaebaja jättis 29.09.2021 korraldusele õigeaegselt postiasutusse järgi minemata, kandis kaebaja ise riski, et tal jääb korralduse täitmiseks liialt lühike aeg. Korraldus tuli täita hiljemalt 12.10.2021, mis tähendab, et alates 05.10.2021 oli kaebajal aega 7 päeva dokumentide esitamiseks. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et 29.09.2021 korralduse täitmiseks antud aeg oli ebamõistlikult lühike ning 15.10.2021 korraldust ei ole põhjust pidada eeltoodu alusel põhjendamatuks ega kaebaja suhtes pahatahtlikuks.
  3. Täiendavalt märgin, et kaebaja võttis 29.09.2021 korralduse e-maksuameti kaudu vastu 11.10.2021, kuid ei esitanud samal ega järgmisel päeval MTA-le taotlust 29.09.2021 korraldusega määratud tähtaja (12.10.2021) pikendamiseks. Samuti ei esitanud kaebaja vastustajale mõjuvaid põhjuseid selle kohta miks tal ei olnud võimalik 29.09.2021 korraldust tähtaegselt täita. Olukorras, kus kaebaja leidis, et ta ei jõua tähtaegselt 29.09.2021 korraldust täita, oleks olnud mõistlik taotleda tähtaja pikendamist. Selle asemel hakkas kaebaja korraldust täitma 13.10.2021 ehk päev pärast tähtaja möödumist.
  4. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga, et sunniraha määramine oli ebavajalik. Kohtule vastustaja poolt esitatud materjalide pinnalt on esmalt ilmne, et kaebaja hoidub MTA haldusaktide vastu võtmisest. Lisaks viitab sunniraha määramise vajalikkusele asjaolu, et kaebaja ei täitnud 29.09.2021 korraldust täielikult, esitades 13.10.2021 MTA-le vaid osad korraldusega nõutud dokumendid. Alusetu on sealjuures kaebaja väide, et ta oleks vaadanud üle MTA-le 13.10.2021 e-kirjaga saadetud manused ja oma vea esimesel võimalusel parandanud, kui MTA oleks kaebajat teavitanud, et kaebaja on ekslikult esitanud samu dokumente korduvalt. MTA on kohtumenetluses tõendanud, et vastas kaebaja e-kirjale samal päeval ehk 13.10.2021 kell 10.44 (kaebaja e-kiri on saadetud 08.43 ehk vaid kaks tundi varem), seega teavitas MTA kaebajat koheselt, et korraldus on endiselt osaliselt täitmata, tuues e-kirjas konkreetselt välja, millised dokumendid on esitamata jäänud (dtl 220). Seega pole alust ka kaebaja etteheitel, et vastustaja takistas oma tegevusega tal 29.09.2021 korralduse täitmist. Leian, et olukorras, kus kaebaja ignoreeris talle haldusaktiga pandud kohustust dokumentide edastamiseks ning ei reageerinud koheselt ka MTA 13.10.2021 7
(9)3-21-2438 e-kirjale, saab sunniraha rakendamist pidada vajalikuks sunnivahendiks, millega mõjutada kaebajat puuduolevaid dokumente esitama. Rõhutan, et 29.09.2021 korralduse 7 punktist oli täitmata peaaegu 6 (tervikuna punktid 1-4 ja 6 ning 5/6 punktist 5), seega oli 29.09.2021 korraldus suures osas sunniraha rakendamise hetkel endiselt täitmata.
  1. Kaebaja leiab ka, et sunniraha rakendamine oli ebaproportsionaalne ning MTA ei ole selgitanud sunniraha määramise ja arvutamise aluseid. Kaebaja ei ole nõus, et iga 29.09.2021 korralduse punkt on sama kaaluga, jättes arvestamata dokumentide erineva mahu. Vaidlustatud korralduses on MTA selgitanud, et 29.09.2021 korralduses toodud dokumentide loetelu koosneb seitsmest punktist ning kaebaja esitas seisuga 13.10.2021 punktis 7 nimetatud dokumendid ehk täitis ühe punkti tervikuna ning punktis 5 nimetatud dokumendid 1/6 ulatuses (kuuest küsitud kuust ühe kuu pearaamatu). Seega nähtub korraldusest, et MTA omistas igale punktile väärtuse
  2. Erinevalt kaebajast ei pea ma vastustaja kaalutlusveaks seda, et igale punktile omistatakse sunniraha proportsiooni arvutamisel sama väärtus. Ka varasemas praktikas on halduskohus selgitanud, et vastustajale ei ole enne nõutavate dokumentide täielikku esitamist teada, millises mahus need tegelikult on, mistõttu oleks esitamata jäänud dokumentide võimaliku mahu arvestamine sunniraha rakendamisel liigselt keeruline (Tallinna Halduskohtu 18.06.2019 otsus 319-438, p 62). Samuti tõi MTA punktide võrdsele väärtusele tuginedes 15.10.2021 korralduses välja arusaadava arvutuskäigu, kuidas jõuti rakendatava sunniraha suuruseni. Korraldusest nähtub seega selgelt, et sunniraha määramisel on MTA arvesse võtnud, et kaebaja oli 29.09.2021 korralduse osaliselt täitnud ehk esitanud punktis 7 küsitud muud asjakohased dokumendid ja 1/6 osas punktis 5 küsitud dokumendid.
  3. Kaebaja ei nõustu, et sunniraha on määratud ka 29.09.2021 korralduse punkti 4 täitmata jätmise eest, kuna kaebaja arvates oleks vastustajale kassa liikumised ja lõppjääk nähtunud ka korralduse punktis 5 küsitud raamatupidamise pearaamatust. Selgitan, et maksuhalduril ei ole keelatud nõuda dokumente, milles sisalduvad andmed omavahel kattuvad. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1 teine lause). Seega ei saa kaebaja enda otstarbekuse kaalutlustel otsustada, milliseid andmeid ja millises vormis vastustajale maksumenetluses esitada on vajalik.
  4. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et sunniraha ei saanud rakendada 29.09.2021 korralduse punktis 6 nõutud lepingute esitamata jätmise puhul. Kuigi korralduses ei ole konkreetselt nimetatud milliseid lepinguid kaebajalt oodatakse, siis on korraldusest tulenevalt selge, et kaebajal tuli MTA-le esitada kontrolliperioodiga märts-august 2021 seonduvad lepingud, sh lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ning mida täideti kontrollitaval perioodil. On ilmne, et infot selle kohta, millised eelkirjeldatud tingimustele vastavad lepingud kaebajal olemas on, valdab üksnes kaebaja ise. Seega ei saa kaebaja ka eeldada, et MTA loetleb maksumenetlust alustavas korralduses kaebajale temalt nõutavad konkreetsed lepingud. Samuti nõustun vastustaja vastuses esitatud seisukohaga, et lepingute esitamata jätmist ei saanud tõlgendada selliselt, et lepingud üldse puudusid, kuna seda oleks tulnud kaebajal 29.09.2021 korraldusele vastates MTAd teavitada. Kaebaja aga seda ei teinud ning asja materjalidest nähtuvalt kaebajal kontrollitaval perioodil lepinguid oli, mistõttu jättis kaebaja korralduse punkti 6 põhjendamatult tähtajaks täitmata ning maksuhaldur arvestas seda õigustatult sunniraha määramisel.
  5. Kokkuvõttes olen seisukohal, et sunniraha rakendamise eesmärgiks oli mõjutada kaebajat 29.09.2021 korraldust täitma, mitte kaebajat karistada. Kaebajale määratud sunniraha suurust ei saa pidada põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks, samuti on vastustaja sunniraha määramisel järginud kaalutlusreegleid. Kuivõrd MTA 15.10.2021 korraldus on seaduslik ja õiguspärane, siis puudub ka alus rahuldada kaebaja nõuet kohustada MTA-d 250 euro suurust sunniraha kaebajale tagastama. 8
(9)3-21-2438 39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.