1-05-1056/120

Kriminaalasi nr.1-05-1056 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. septembril 2012 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-05-1056 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Prokurör Svetlana Hamaza Sergei Travnikov Asja läbivaatamise kuupäev 27.09.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.K´i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu J.K isikukood XXX Kaitsja Advokaat Irina Gromtsev Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta J.K tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja advokaat Irina Gromtsevi taotlus J.K-le riigi õigusabi osutamise eest tasu 38,40 eurot. Välja mõista J.K-lt kriminaalmenetluse kulud 38,40 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. J.K ´il tasuda kaitsjatasu 30 päevase tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr.
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „J.K 1-05-1056 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord 1 Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J.K elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. J.K on Viru Maakohtu 02.06.2006 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 1,2 ja §214 lg 2 p 1,4 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 kohaldamisega vangistusega 9 aastat. Karistuse kandmise algus 17.05.2005 ja lõpp 17.05.
3. Kinnipidamisasutuses J.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et käesoleval ajal on tal 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh tööle asumise korraldusele mitteallumise eest. Vabanemise korral asub elama ema juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 11 klassi haridust. Vangistuses omandanud elektriku, keevitaja ja arvutiteenindaja erialad, mis tõstavad tema konkurentsivõimet tööturul. Soovib õppida puidutisleri eriala. Vangistuses omandas riigikeele B2 taseme. Vabaduses töötas peamiselt mitteametlikult. Viimati töötas ametlikult elektrikuna. Vabanemisjärgselt isikul võimalus asuda tööle xxx xxx. Telefonivestluses xxx juhatuse liikme xx. xx selgus, et isikuga sõlmitakse tööleping üheks aastaks ja talle garanteeritakse töötasu miinimumpalga ulatuses. Vangistuse ajal keeldus korduvalt töötamast majandustöödel. Tutvusringkonna moodustavad kriminaalse taustaga isikud, kes on käinud ka lühiajalistel kokkusaamistel vanglas. Riskeerivale elustiilile viitavad toimepandud kuri- ja väärteod. Viimane kuritegu sooritatud grupi mõjul, mis viitab sellele, et isik ei suuda öelda EI. Kinnipeetav on vanglas läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused: 08.09.2008 - 2.06.2009 õppis abikokaks, kuid tootmispraktika läbimata (meditsiinitõend allergia); 17.09.2009 - 29.11.2009 osales sotsiaalprogrammis Viha juhtimine individuaalselt; 13.10.2011 - 29.12.2011 osales sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening; 31.01.2012 - 05.06.-2012 osales sotsiaalprogrammis Õige hetk; 13.01.2012 - 16.05.2012 läbis B2 taseme riigikeele Alates 22.07.2009 osales muusikaringis. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et vabaduses J.K on olemas tingimused seaduskuulekaks eluks (kindel elu- ja töökoht). Lähisugulaste toetav suhtumine peaks mõjuma positiivselt tema käitumisele vabaduses. J.K on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Varem ei olnud määratud kriminaalhooldusele. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kehtivate distsiplinaarkaristuse olemasolu tõttu. J.K taotleb ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et kaitsealuse ennetähtaegne vabastamine vangistusest on põhjendatud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsjaarvamustega, leiab, et J.K tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.K isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. J.K on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda ja räägib sellest, et ta ei ole võimeline käituma seaduskuulekalt. Kinnipeetava poolt vangistuse ajal tööst keeldumine räägib sellest, et ta samastab ennast kriminaalse subkultuuriga. J.K on varem kriminaalkorras karistatud varavastase kuriteo eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning pani toime uued sh esimese astme kuriteo, mis osutab kuritegude raskusastme muutumise dünaamikale ja räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab karistust raske esimese astme narkokuriteo eest. Kuritegu on toime pandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Peale seda J.K suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, kes võivad negatiivselt mõjutada tema käitumist vabaduses. J.K varasemat kuritegeliku käitumist arvestades võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning J.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise ja uue kuriteo toimepanemise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käesoleval ajal kannab J.K vangistust I astme ühiskonnatervise vastu suunatud kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) toimepanemise eest ning karistuse lõpuni on jäänud ligi kaks aastat, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elu- ja töökoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud narkokuriteo asjaolusid. Isikul oli kuriteo toimepanemise ajal elukoht ning lähedaste tugi, kuid see ei takistanud tal kuritegu toime panna. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi ja töötamise korral vähendada oma võlgnevusi. Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu J.K vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. ( Loretta Pikma Kohtunik 3