1-08-10092/11

Kriminaalasi nr. 1-08-10092 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2012.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-10092 Kohtunik Prokurör Loretta Pikma Sergei Travnikov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Viktoria Vivtšaruk Asja läbivaatamise kuupäev 23.05.2012 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid J.P´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu J.P, isikukood XXX RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384, kohus MÄÄRAS: Jätta J.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruse ärakiri edastada J.P´ile ja Viru Vanglale. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 26.04.2012 Viru Maakohtule materjalid menetlemiseks kinnipeetava J.P tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. J.P tunnistati süüdi Haru Maakohtu 30.09.2008 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p4,7 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 5 aasta 9 kuud 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.06.2008 ja lõpp 31.03.
2. 1 Kinnipidamisasutuses J.P kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetav asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Eriala puudub. Isik oli enne vangistust tegevuseta. On varasemalt lühiajaliselt mitteametlikult töötanud ehitajana ja transporttöölisena, viimati
3. aastal mitteametlikult umbes pool aastat ehitajana.
4. aastal läbis kahekuulise keevitaja õppe algkursuse. Isik õpib vanglas alates 01.09.2011 9-s klassis. Soovib omandada põhi- ja kutsehariduse ning siis tööle asuda. Vanglas on töötanud lühikest aega koristajana. Isikul on suured võlgnevused riigile. Enne vangistust oli pere ainukeseks sissetulekuallikaks vanaema pension (v.a lühikest aega isiku enda mitteametlik töötasu), sest kumbki vanem tööl ei käi. Kuriteod on sooritatud selleks, et narkootikumide ostmiseks raha saada. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Enne vangistust oli probleeme narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras NAPS § 15-1 alusel). Isik on läbitud programmid EQUIP ja Viha juhtimine. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav. Viru Vangla toetab J.P tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt J.P on sõltuvusprobleemid Karistusregistri andmetel (06.03.2012) mitmel korral väärteokorras karistatud NPAS §15´1 alusel. J.P on kahel korral kriminaalkorras karistatud. Rahvastikuregistri andmetel J.P puudub kehtiv isikuttõendav dokument. J.P elamisluba kehtib kuni 22.01.
5. J.P taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest. Prokuröri ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning menetlusosaliste arvamustega, leiab, et J.P tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.P isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. J.P on varem 1 kord karistatud kriminaalkorras. Varasemalt on J.P karistatud esimese astme kuriteo (röövimise) toimepanemise eest tingimisi vangistusega. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue varavastase 1 astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud kriminaalhooldusel tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (korduvalt karistatud väärteokorras NAPS § 15-1 alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. 2 Vabaduses puudub J.P garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid. J.P puudub isikuttõendav dokument, mis raskendab koheselt tööle asumist või sotsiaaltoetuse vormistamist. Seega võib järeldada, et J.P puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem on J.P on olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud üldreeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks J.P uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Isikul puudub garanteeritud töökoht ja elatusvahendite soetamise allikad on teadmata. Isiku sotsiaalvõrgustik on nõrk ja seega võib ilmneda reaalne oht elatusvahendite hankimiseks kuritegeliku käitumise abil. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Arvestades J.P poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.P vabastamata temale Haru Maakohtu 30.09.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Loretta Pikma Kohtunik 3