← Eesti

1-08-8989/57

Obsah (7)§ 214§ 199§ 323§ 64§ 65§ 68§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05 november 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8989 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

§ 214

lg 2 p 1,4,§ 199 lg 2 p 4,5 järgi, P.S-i süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi, M.S-i süüdistuses

§ 214lg 2 p 1,4 § 323 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 29 mai 2009 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad P.S, T.H, M.S-i kaitsja J.Benevolenskaja Prokurör Ringkonnaprokurör Saskia Kask Süüdistatavad T.H, ik: XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kinni peetud 17.01.08., P.S, ik: XXX, varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kannab eelmise otsusega mõistetud karistust, M.S , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistatud, tõkendit ei ole valitud. Kaitsjad Vandeadvokaadid Jelena Benevolenskaja, Mariann Tusti, Kadi Mägi 1 RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 29 mai 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-8989 T.H süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1,4; § 199 lg 2 p 4,5 järgi, P.S-i süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ja M.S’i süüdistuses

§ 214lg 2 p 1,4; § 323 järgi muutmata.

Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. T.H, ja P.S süüdistatakse selles, et nemad, T.H varem kelmuse ja röövimise toimepannud isikuna, P.S varem varguse toimepannud isikuna, grupis koos I.J-i ja B.S-iga 24.02.2007.a. kella 13:00 - 13:30 paiku Xxxxxxx Xxxx x asuva maja taga nõudsid V. D. 3000 krooni tasumist, nimetades seda alusetult võlaks, nõudmise juures viibis ka B.S. T.H ähvardas V. D. tasumast keeldumise korral käed-jalad ära murda ja kael kahekorra käänata, I.J, B.S ja P.S kasutasid psüühilist vägivalda, toetades T.H poolt esitatud ähvardust (tasumast keeldumise korral käed-jalad ära murda ja kael kahekorra käänata). 03.03.2007.a. ajavahemikul kella 13:00-14:00 ajal jätkasid nad Xxxxxxx Xxxx x maja taga V. D. 3000 krooni üleandmise nõudmist. T.H hoidis samal ajal ähvardavalt käes metallkangi ning kuni raha maksmiseni nõudis tagatiseks V. D. mobiiltelefoni Samsung E370 (väärtusega 1500 krooni), mille kannatanu ka kohe üle andis. 2007.a. mai lõpus said I.J ja P.S Xxxxxxx XXXXXXXXX tänaval asuva XXXXXX XXXXXX juures V. D. nõutud rahast kätte 1000 krooni. Ajavahemikul 2007.a. maist augustini kinnitas I.J varem esitatud nõudmist raha maksmiseks, helistades korduvalt V. D., mille tagajärjel 2007.a. augusti keskel said I.J ja B.S Xxxxxxx XXXXX XXX asuva maja taga kätte veel 1000 krooni ning 03.09.2007.a. samas kohas I.J ja B.S said kätte kolmandat korda 1000 krooni. P.S süüdistatakse selles, et ta, varem varguse ja väljapressimise toime pannud isikuna grupis koos J.Stihhonoviga 2007.a. maikuus täpsemalt tuvastamata ajal, Xxxxxxx XXXXX XX asuva maja juures nõudsid V. T. 50 krooni üleandmist, ähvardades sealjuures, et kui ta raha ei too, siis leitakse ta üles, pekstakse läbi ja maetakse maha, mille tagajärjel sai samal päeval V. T. kätte 50 krooni; M.S ’it süüdistatakse selles, et ta varem varguse toimepannud isikuna, grupis koos I.J ’i, B.S-i, V.Vassiljev’i, Anatoli Kudelin’iga 29.06.2007.a. umbes kella 2 21:00 paiku, kui I.J oli eelnevalt helistanud ja käskinud V. T. tulla Xxxxxxx XXXXX XXX asuva maja taha asuvale tühermaale, kus kohalviibinute nimel ja heakskiidul, suurendades seeläbi kannatanus hirmu, nõudsid selle eest, et V. T. oli mitu päeva mobiiltelefon välja lülitatud ning temaga ei saanud telefoni teel ühendust võtta, neile kahe nädala jooksul 400 krooni üleandmist, kasutades füüsilist vägivalda, nimelt lõi B.S kannatanule rusikaga näkku, öeldes, et see on õppetund tuleviku jaoks, et meelde jääks; M.S’it süüdistatakse selles, et ta, varem varguse ja väljapressimise toimepannud isikuna ning grupis koos I.J’i, B.S-i, V. Vassiljev’i, Artjom Denissenkov’iga 30.08.2007.a. nõudnud eelnevalt V. T.ilmumist kella 22:00-ks Xxxxxxx XXXXX XXX asuva maja taha tühermaale, kus kohalviibinute nimel ja toetusel ning vaikival heakskiidul teatas I.J viisil, milles kannatanu tajus kogu grupi poolt füüsilise vägivalla kasutamise ähvardust, et varem nõutud 4000 krooni „andestatakse“ talle, kuid agressiivselt nõudsid, et V. T. annaks enne 12.09.2007.a. neile ära 250 krooni; T.H, P.S, M.S panid toime

§ 214

lg 2 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupi poolt varalise kasu üleandmise nõudmise vägivalda kasutades, T.H isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse ja röövimise, P.S ja M.S isikutena, kes on varem toime pannud varguse ja väljapressimise. 2. T.H süüdistatakse selles, et tema, varem omastamise ja röövimise toimepannud isikuna, 03.03.2007.a. ajavahemikul kella 13.00-st kuni kella 14:00-ni Xxxxxxx Xxxx x asuva maja taga avalikult, kuid vägivalda kasutamata, ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära A. Z. mobiiltelefoni NOKIA 5140i, väärtusega 2500 krooni. Sellise tegevusega pani T.H toime

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, avalikult, kuid vägivalda kasutamata ja isikuna, kes on varem toime pannud omastamise ja röövimise. 3. M.S , süüdistatakse selles, et ta, grupis koos T.B , A. Tišini, S. Nazarenkoga 17.01.2008.a. kella 14:00 paiku, Tallinnas XXXXXXX XX asuva T. T. fuajees, oodanud V. T., tema väljumisel jõuga sundisid teda minema lähedal asuva elumaja hoovi, kus peksid teda, lüües rusikatega näkku, mille tagajärjel viimane kukkus maha, jätkasid kannatanu peksmist, lüües jalgadega keha ning pea piirkonda, makstes seeläbi talle kätte kannatanuna antud ütluste eest käesolevas kriminaalasjas, millega seoses I.J-i ning B.S-i 15.01.2008.a. kahtlustatavatena kinni peeti, samuti nõudsid V. T., et viimane võtaks politseist tagasi oma avalduse väljapressimise kohta, ähvardades ta vastasel juhul metsa viia ning ära tappa. Sellise tegevusega M.S toime

§ 323

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kannatanu suhtes vägivalla toimepanemise, et takistada teda täitmast oma kohustusi ja teostamast oma õigusi kriminaalmenetluses ning maksta talle kätte tema õiguspärase tegevuse eest kriminaalmenetluses. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 4 . Maakohus tunnistas T.H süüdi

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ja karistas 4 aastase vangistusega,

§ 199

lg 2 p 4,5 järgi ja karistas 6 kuulise vangistusega,

§ 64lg 1 järgi mõistis liitkaristuseks 4 aastat vangistust.

Karistusaja alguseks luges 17.01.2008. 3 Maakohus tunnistas P.S-i süüdi

§ 214lg 2 p 1,4 järgi ja karistas 4 aastase vangistusega.

100 krooni väljapressimise episoodis aprillis 2007 mõistis kohus P.S-i õigeks.

§ 65

lg 1 alusel luges mõistetud karistusega kaetuks Harju Maakohtu 09.03.2009 otsusega mõistetud karistuse ja liitkaristuseks mõistis 4 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges 17.11.2008 Maakohus tunnistas M.S ’i süüdi

§ 214

lg 2 p 1,4 järgi ja karistas 4 aastase vangistusega,

§ 323

järgi 1 aastase vangistusega,

§ 64

lg 1 alusel mõistis liitkaristuseks 4 aastat vangistust,

§ 65

lg 2 alusel suurendas mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.03.2007 aasta Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 4 aastat 1 kuu ja 24 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel luges kantud karistuse hulka 1 päeva eelvangistust.

Karistuse kandmise alguseks loeti tema kinnipidamise või vabatahtlikult vanglasse ilmumise päev. Sama otsusega mõisteti süüdi veel I.J, B.S, T.B, V.Vassiljev, A.Tišin, F.G, S.Nazarenko, A.Denissenkov, A.Kudelin, kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID:

  1. Oma apellatsioonis P.S märgib, et ta ei ole nõus selle karistusega mis talle määrati. Palub kohtuasi üle vaadata ja teha uus otsus. 6 . T.H oma apellatsioonis taotleb süüdimõistva otsuse tühistamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Märgib, et 4.02.2007 aastal ta XXXXXX linnas ei nõudnud D. 3000.00 krooni ega ähvardanud teda. Tema küsis D. 3000.00 krooni laenuks ja selle summa soovis ta mõne aja pärast kannatanule tagastada. Samuti ei nõudnud ta seda summat 03.03.2007 ega võtnud kannatanult ära ka telefoni. Oma süüd eitab ja leiab, et ta tuleb selles episoodis õigeks mõista. Eitab 03.03.2007 Z. mobiiltelefoni vargust. Ei tea miks kannatanu teda süüstab. Selles episoodis tuleb ta õigeks mõista.
  2. M.S-i kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega M.S-i õigeksmõistmist. Kaitsja toob ära M.S-i poolt antud ütluste sisu ja leiab, et süüdistatav mingit agressiooni V.Tšupruni suhtes ei avaldanud, ta ei teadnud, et V.Tšuprun on tunnistatud kriminaalasjas kannatanuks ega teadnud ka kannatanu peksmise põhjust. Kannatanu ei väida et M.S teda peksis.

§ 323järgi süüdimõistmiseks on vaja tõendada füüsilise vägivalla kasutamist.

Selliseid tõendeid ei ole, kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 29.06.2007 ja 30.08.2007 väljapressimise episoodides kohus tuvastas vaid asjaolu, et M.S oli juures ja nägi pealt kui kaaskohtualused V. T.t raha nõudsid ja teda lõid. Kannatanule abi andmata jätmine ei moodusta kuriteokoosseisu. Pole tõendatud tema kavatsust kannatanu vara hõivamiseks. Kannatanu ei ole andnud ütlusi, et M.S oleks raha äravõtmise eesmärgil tema suhtes vägivalda tarvitanud. 30.08.2007 episoodis kinnitas M.S, et ei ole sündmuskohal viibinud. Stihhonov tunnistas teo toimepanemist üksinda. M.S-i süü väljapressimise episoodis pole tõendatud. Kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, mis viis materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni. 4 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 8 . Apellant- süüdistatav T.H toetas esitatud apellatsiooni. Taotles õigeksmõistva otsuse tegemist. Kaitsja toetas apellatsiooni, palus süüdistatav õigeks mõista. Apellant- süüdistatav P.S toetas apellatsiooni. Kaitsja toetas apellatsiooni, palus kohtul kaaluda apellatsioonipiiridest väljumise vajadust. Süüdistatav M.S toetas kaitsja poolt esitatud apellatsiooni, palus teda õigeks mõista. Apellant- M.S-i kaitsja toetas apellatsiooni. Palus õigeksmõistva otsuse tegemist ja seda eelkõige väljapressimises esitatud süüdistuse osas. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu. Palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

  1. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide sisudega, ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonide väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 9.1 T.H apellatsioonis taotletakse maakohtu poolt hinnatud ja analüüsitud tõendite ümberhindamist ja uue otsusega tema õigeksmõistmist. Riigikohus oma otsuses 3-1-1-77-05 on kehtestanud, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on maakohus seda põhimõtet järginud, kohtuotsusest nähtub selgesti millise kaalu ja miks on kohus ühele või teisele tõendile omistanud. 24.02.07 ja 03.03.07 väljapressimistes on otseseks tõendiks kannatanu V. D. ütlused, sellest, et isikute grupist just T.H oli see, kes 24.02.2007 aastal temalt nõudis raha ning mittemaksmise korral ähvardas, et tal murtakse jalad. Tema võttis ähvardust tõsiselt, kartis oma elu ja tervise pärast ja seetõttu lubas maksta 3000.00 krooni. 03.03.2007 kutsuti ta välja ja uuesti isikute grupi poolt kuhu kuulus ka T.H nõuti temalt uuesti raha, ähvardati füüsilise vägivallaga, kusjuures just T.H oli nõudjaks ja T.H võttis ära tema telefoni kuni raha saab makstud. Kannatanu A.Z. ütlused riimuvad V. D. ütlustega 03.03.2007 aastal toimunu kohta, V.D. raha nõudmise kohta selle eest, et ta oli andnud politseis kellegi vastu ütlusi. Ka V. T. on andnud analoogseid ütlusi T.H poolt toimepandu osas. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega sellest, et kannatanute riimuvad ütlused on hinnatavad usaldusväärsetena. Need ühtivad ka kriminaalasjas kogutud ja vahetult kontrollitud kirjalike tõenditega. Süüdistatavate erinevatele ütlustele on kohus oma hinnangu andnud ja kohtukolleegium jagab maakohtu siseveendumust, et nende poolt antud ütlusi ei saa hinnata usaldusväärseteks ning kolleegium nõustub maakohtu järeldusega ka sellest, et T.H ütlused, et tema küsis kannatanult 3000.00 krooni vaid laenu ning tahtis seda ka tagastada, on ka eluliselt mitteusutavad. 5 T.H poolt kannatanu A.Z.lt 03.03.2007 aastal mobiiltelefoni varguses on kohus lugenud tõendatuks eelkõige A.Z. vastavasisuliste ütlustega. Apellant ei esita mingit põhjendust miks kannatanu ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu poolt antud ütlused riimuvad telefoni äravõtmisest täielikult ka kannatanute V. D. ja V. T. ütlustega. Kannatanute ütluste õigsust telefonide äravõtmises ja kõnekaardi tagastamises kinnitab ka jälitustoimingu protokoll/ I kd. t.lk. 191-192/ , mille kohaselt kõnekaarte nendes telefonides kasutati viimati 03.03.
  2. Maakohus on kooskõlas KrMS § 61 lg 2 hinnanud tõendeid kogumis, kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav, täidetud on KrMS § 312 p 2 tulenev nõue põhjendada oma seisukohta tõendite ebausaldusväärsusest ja seda ka elulise usutavuse seisukohalt. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamisel vigu teinud ja T.H apellatsioonis esitatu ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. 9.2 M.S-i kaitsja taotleb süüdistatava suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. 9.2.1 Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada, et väljapressimine on varavastane kuritegu, mille eesmärgiks on varalise kasu üleandmise nõudmine isiku poolt, kellel puudub selleks seaduslik õigus ja millega kaasnes ähvardus või vägivalla kasutamine. 29.06.2007 aasta kuriteoepisoodi kohta on kannatanu andnud ütlusi, et teda kutsuti välja ja seal süüdistatavad, kellede hulgas oli ka M.S heitsid talle ette telefoni väljalülitamist ja selle eest, et temaga kontakti ei saadud, nõudsid temalt 400.00 krooni maksmist 2 nädala jooksul. Isikud olid kõik koos, aktiivselt võtsid osa temalt nõude esitamisest, naersid tema üle ja B.S lõi teda rusikaga näkku „ õppetunniks tuleviku jaoks“. 30.08.2007 aasta kuriteoepisoodi osas on kannatanu andnud ütlusi, et süüdistatavad, kelle hulgas oli ka M.S, nõudsid temalt 250.00 krooni üleandmist selle eest, et ta ei selgitanud neile kus ta vahepeal oli viibinud. Kannatanu ülalnimetatud ütlused on olnud muutumatud ning kohus on need lugenud usaldusväärseteks ning kohtukolleegium leiab, et kaitsja poolt ei ole esitatud veenvaid argumente maakohtu järelduse kummutamiseks või kannatanu ütluste ümberhindamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tulnud järeldusele süüdistatavate, sealhulgas M.S-i grupis tegutsemises. Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-88-03 märkinud, et isikute grupp tähendab kuriteo kaastäideviimist. Kaastäideviimist on Riigikohus sisustanud materiaal-objektiivse teooriaga, mille kohaselt on täideviija isik, kes tegu valitseb, kes saab seda enda tahtele vastavalt pidurdada ja juhtida, muutudes sellega koosseisupärase teo keskseks figuuriks. Varalise kasu üleandmise nõudmise, millega kaasnes füüsiline vägivald, grupi liige ei ole mitte ainult see, kes verbaalselt kasu nõuab või peksab, vaid kõik isikud kes aktiivselt näitavad enda poolehoidu nõudjatel ja vägivallatsejale või kui isegi vaikides , olles teadlikud nõudest võimendavad kannatanu hirmu. Kõik isikud oli võimalus enda tahtele vastavalt käituda. Kaastäideviimine seisneb objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kogumis, mis näitab, kelle teod moodustavad kaaluka osa kuriteokoosseisu tunnuste täitmisel ja kelle tahe tegu juhib. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul oli M.S oma kaalukas osa kannatanult raha väljapressimises. Süüdistatavate poolt varalise kasu üleandmise nõudmine oli sõnaselgelt väljendatud ning sellise nõudmisega kaasnes kannatanu suhtes füüsilise vägivalla tarvitamine, seega oli süütegu lõpule viidud ja maakohtu poolt on süüdistatavate poolt toimepandu seaduslikult hinnatud kui grupis toimepandud väljapressimine. 6 9.2.2

§ 323järgi esitatud süüdistuse osas on kaitsja leidnud, et M.S ise kannatanut V.

T. ei peksnud ega teadnud ka kannatanu peksmise põhjust. Kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

§ 323

süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb tõepoolest vägivallas kriminaalmenetluses osaleva või osalenud kannatanu suhtes. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust, koosseis on täidetud ka kaudse tahtlusega. Kannatanu V. T. ütlustega on tõendatud, et kõik neli süüdistatavat, sealhulgas M.S peksid teda 17.01.2008 aastal ja just selle eest, et ta oli esitanud kuriteoavalduse, mille alusel kaks süüdlast ka kinni peeti. Temalt nõuti väljapressimise kohta politseisse tehtud avalduse tagasivõtmist ja ähvardati vastasel juhul metsa viimise ja ära tapmisega. Kohus on seaduslikult hinnanud ka süüdistatavate poolt antud ütlusi ning on nendes esinevate vastuolude tõttu õigustatult lugenud need ebausaldusväärseteks ning ennastõigustavateks. Kaitsja väited sellest, et M.S ei teadnud miks pekstakse ja puuduvad tõendid sellest, et tema peksis on vastuolus kannatanu ütlustega, milliste ütluste õigsust pole apellant kahtluse alla seadnud. Tuvastamist on leidnud, et M.S peksis kannatanut just selle eest, et viimane oli esitanud kuriteoavalduse ja peksmise eesmärgiks oli nii kriminaalmenetluses õiguste teostamise takistamine kui kättemaks avalduse esitamise eest. Kohtukolleegium peab vajalikuks osutada Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega / nt. otsus nr 3-1-1-77-05/. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. 9.3 P.S on süüdi tunnistatud

§ 214lg 2 p 1,4 järgi ja karistatud 4 aastase vangistusega.

Nimetatud paragrahvi sanktsioon näeb ette 4 kuni 12 aastase vangistuse, seega on süüdlast karistatud sanktsioonis ettenähtud miinimumkaristusega. Karistuse kohaldamiseks alla alammäära seaduslikud alused puuduvad. Neile pole viidatud ka apellatsioonis ega apellatsioonimenetluses. Mõistetud kartistus on kooskõlas

§ 56sätestatuga, selle muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. Kr

MS § 331 lg 2 kehtestab, et ringkonnakohus arutab kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. KrMS§ 340 lg 1 kehtestab, et ringkonnakohus teeb apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes või sellest sõltumata uue otsuse, kui tuvastab materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Kohtukolleegium ei tuvastanud, et P.S-i suhtes süüdimõistva otsuse tegemisel oleks kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust või ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus on esitatud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõendeid hinnanud nende kogumis, oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite analüüsi pinnalt on jälgitav kohtu siseveendumuse kujunemine, otsuses on antud hinnang tõendite usaldusväärsusele ning tõendi mittearvestamist on põhjendatud. Kohus on arvestanud kõikide asjaoludega, mis olid P.S-i süüküsimuse lahendamisel asjakohased ning mis mõjutasid tõendite hindamist. Nii on kohus seaduslikult arvestanud, et V. T. ei olnud alust ebaseaduslikult süüstada 2007 maikuus toimepandud väljapressimises oma klassikaaslast P.S. P.S-i varasemast tundmisest tulenevalt on kohus 7 seaduslikult tulnud järeldusele, et kannatanu ei saanud P.S kellegagi segamini ajada. Kartust füüsilise vägivalla kasutamise võimaluse ees aga süvendas juba eelnevalt süüdistatavate poolt nii kannatanu kui ka kaaskannatanute, tema sõprade suhtes toimepandud kuriteod. . 10 T.H-le ja M.S-ile mõistetud karistuste ebaseaduslikkuse osas apellatsioonides viiteid tehtud ei ole. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt süüdlastele sanktsiooni alammääras mõistetud vangistus vastab kuriteo raskusele ja süüdimõistetud isikutele, nende suhtes ei ole ebaõigesti kohaldatud kriminaalseadust. Seega mõistetud karistuste osas otsuse muutmiseks seaduslikud alused puuduvad. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29 mai 2009 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JULIA KATŠKOVSKAJA 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.